Sõja ülevaade: 649. päev – öised droonid Ukraina taevas
Avaldatud: 4 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. detsember 2023:
öised droonid Ukraina taevas aga egas Luganskiski rahulik olnud, tugev vene poole rünnakutelaine nii Kupiansk-Kreminna, Bahmuti ja Donetski rindel jätkus ning Ukraina aktiivsem Tokmaki suunal ning Hersoni kandis.
1. Ikka öised droonid ja egas piiri läheduseski rahulik ole.
2. Lugansk.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve nii rinde põhja- kui lõunalõigus jätkus muutusi rindejoones toomata.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: siin järjest tõuseb vene poole surve ja pisu rohkem mures.
6. Donetsk: ümber Avdiivka jätkub väga tugev vene poole rünnakutelaine ning pommitatakse kõike ja kõigest.
7. Lõunarinne: kõlakad, et Ukraina pisu edenevat.
8. Herson: jätkuvat on Ukraina Dnepri idakaldal aktiivsem.
9. NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas olukorra võimaliku halvenemise eest Ukrainas Lääne ebapiisava toetuse tõttu.
10. Mobiliseeritute lähedased kleepisid Venemaal autodele omasid tagasikutsuvaid kleepse.
11. Pisu murepilvi Euroopas ühise Ukraina toetamise teel.
12. USA plaanib 2024. aastaks paigutada Indo-Vaikse ookeani piirkonda keskmise ulatusega rakette.
13. Euroopa paremäärmuslaste parteide kongressil ei suudetud kokkuleppida kas toetada Ukrainat või mitte.
14. Punasel merel pinge tõuseb.
15. Lühiuudised
1. Täna öösel ründas vene pool droonidega Hmelnitski oblastis asuvat Starokonstantinovi kanti, kus asub ka Kesk-Ukraina oluline sõjaväelennuväli. Hommikuse ametliku info järgi inimesed ja infra kannatada ei saanud. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine oli väga tihe Brjanski oblasti suunalt ja seekord ulatus see isegi piirist kuni paarkümmned kilomeetrit. Miks juba mitmes päev on väga väike pommitamine Kurski oblastist on seni teadmata. Belgorodi oblastist tuli kaudtuld Harkivi kandi suunas keskmiselt. Mitmes rindelõigus jätkab vene pool aktiivselt liugpommide kasutamist rindelähedaste linnade pihta ja igapäevaselt kohalikke surma saab, sest tegu suht ebatäpsete pommidega. Jätkuvalt pahane lapsevanemate peale neis linnades… nende vastutustundetu (või siis nihkunud vastutustundega) seal elamine koos lastega põhjustab surmasid ka neile, kes enda eest ise otsuseid teha ei saa. Nii eilegi…
2. Okupeeritud Luganskis (rindest 80 km) kostusid öösel plahvatused. Tuleb teateid, et Venemaal on tõusnud tööstusaladel tulekahjude arv. Kas on põhjuseks suur spetsialistide osakaalu langus seoses mobilisatsiooniga ja seetõttu tulekahjuohule liialt vähe tähelepanu läheb või annab oma panuse Ukraina meelsete kodanike sabotaaž on siiski teadmata.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakud nii Kupianski poole kui Kreminnast lääne suunal jätkusid kui edenemist siiski ei toonud. Jätkub siingi suunal liugpommide heitmine. Üheks põhjuseks, miks vene pool olla läinud sellele taktikale olevat Ukraina õhutõrje ulatumise tõus ja rindele liialt lähedale minevad õhusõidukit maha võetakse. Osa tüüpe liugpomme lendavad kuni u 70 km ja sestap täna veel jäävad need vene lennukid Ukraina poolt tabatama. Hetkel vähemalt endal teadmata, kunas neile kaugemale ulatuvaid õhutõrjevahendeid võiks piisavalt tulla. Pisu vaid lohutab, et need liugpommid siiski väga täpsed pole, sestap on ka mõni sild üle Oskili jõe veel terve. Nüüd kolm päeva saju vaba ja siis vähemalt nädalaks igapäevaselt lund tulema hakkab. Pisu mures, kui uudised Ukraina võimalukust kaudtulemoona vähesusest õiged on, sest kui pole head seiret (ja lumesadu seda tuntavalt vähendab), siis võimaliku vastase rünnaku tagasilöömiseks/hävitamiseks kulub kordades rohkem moona. Lisaks on mureks, et kui tugev löögirusikas avastatakse alles enda possade ees, siis jõuab kaudtule tellimine, paika seadmine ning esimeste pommide jõudmine kohale siiski enam aega kui löögirusika jõudmine üle eesmiste possade. Eks suurim abimees selliste ilmadega ole possade ees ja taga olevad miiniväljad…
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: tugev vene poole surumine järjest kasvab ning rünnakusuundade tõus teeb murelikumaks. Nüüd on lisandunud mitu suunda ka Bahmutist ning Soledarist põhja poole. Seal küll veel edu pole saadud, aga kuna Ukraina võitlejate sõnul on siin vägede suhe 1:5-le vene poole kasuks, siis muresid jagub. Olla väga karmides rindelõikudes mure, et Ukraina üksuste roteerimiseks polevat liialt palju variante ning järsult halvenevad teeolud seavad piiranguid laskemoonavedudele, õnneks sama mure ka vene poolel, siis murdumist mõnel rindelõigul võib siiski tulla. Bahmutist loodes Berhivka ja Hromove juures olla eile pisu vene pool edasi saanud, täpsemat infot pole kui et mõne eesmise possa seal Ukraina kaotas. Tuli ka veel kontrollimata info, et Andriivka külas olla vene pool üle raudtee saanud ja mõne hoone küla idaserval enda kontrolli alla. Pisu üllatas Ukraina surumine rinde lõunapoolses osas Majorske suunal, aga siin rohkemat miskit teada pole.
6. Donetsk: ümber Avdiivka jätkub väga tugev vene poole rünnakutelaine ning pommitatakse kõike ja kõigest. Proovitakse ikka kas ainult soomuse või jalaväega või mõlemaga korraga. Kasvama hakkas surve laiendamaks Avdiivkast põhja pool asuvat eenduvat rindelõiku ja seda kuni 10 km laiuselt. Stepove juures ning koksitehase juures eile siiski vene poole edenemisi ei tuvastanud, küll kõigub seal kandis hall ala ja põhjuseks ikka nii Ukraina kaugtuli kui droonindus ning vasturünnakud. Hetkel vaid kõlakas, et pisu edenes vene pool Vodjane lähistel põldude vahelises metsaribas.
Marinkas ja selle ümber jätkub ikka üle 10 vene poole rünnaku päevas, aga eile need lõppesid edutult. Siingi rindel on hakanud vähenema vene lennunduse toetus, eks neid liugpomme ikka jagub. Ikka kisub mõttele, et putin ootab oma kandideerimise kõne jaoks suuremat õnnestumist Ukraina rindel, sestap hull surumine iga hinna eest jätkub. Njah, kuulipilduja Maksim (rohkem tuntud kõigile nii Esimese kui Teise maailmasõjaaegsetest filmidest) vene poole possal ei pannud isegi kulmu kergitama, teeb oma töö ära küll, aga pisu annab aimu, et uuemate kuulipildujatega on võib-olla pisu kitsavõitu.
7. Lõunarinne: muutusi ei tuvastanud.
Berdjanski suund: vaid vaiksem kompimine.
Tokmaki suund: Robotõnest lõunas ründas vene pool ja püüdsid tagasi saada varem kaotatud alasid suure kaevikute võrgu lähedal, mille pärast on nädalaid võidelnud, aga edutult. Mõned vene milblogijad väidavad, et Ukraina tungib edasi Verbovest põhja poole, aga rohkem infot sellest pole.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: muutusi rindejoones küll ei tuvastanud, kuid pisu enam tõusis ka teistes suundades peale Krõnki asula Ukraina aktiivsus. Segadust vene poolel jagub ja järjest enam tuleb sealt poolelt kurtmist et „sõbralik” tuli ja miiniväli vene ridu hõrendab. Kaks esimest dokumenteeritud Hiina tehnika kaotust Oleški metsas, Hersoni piirkonnas. Tegu siis Desertcross-1000-3 UTV mastikumasinatega. Venemaal peaks olema 2024. aasta alguseks 1590 sellist Hiina sõidukit.
9. NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas olukorra võimaliku halvenemise eest Ukrainas Lääne ebapiisava toetuse tõttu. Intervjuus Saksa telekanalile Das Erste, mida tsiteerib RIA Novosti, ütles ta, et NATO liikmesriigid ei suuda rahuldada suurenenud nõudlust Ukraina laskemoona järele. „Peame valmistuma halbadeks uudisteks. Konfliktid arenevad etapiviisiliselt. Kuid me peame toetama Ukrainat nii halbadel kui headel aegadel,” ütles ta.
Küsimusele, kuidas peaksid Ukraina relvajõud sellises keerulises olukorras käituma, suunas Stoltenberg operatiivotsused ümber ukrainlastele ja nende sõjaväelisele juhtkonnale. Keeldudes spekuleerimast võimalike arengute üle rindel, rõhutas NATO peasekretär taoliste konfliktide ettearvamatust. „Kuid me teame, et mida rohkem me Ukrainat toetame, seda kiiremini sõda lõpeb,” märkis peasekretär. Septembris ütles Stoltenberg, et sõda Ukrainas venib. Ta kutsus üles olema valmis „pikaks sõjaks Ukrainas”, vaatamata „kiire rahu” soovile.
Eelnevalt andis Ukraina olukorrale hinnangu USA relvajõudude staabiülemate ühendkomitee esimees Charles Brown. Ta ütles, et konflikti saab lahendada ainult diplomaatiliste vahenditega, keeldudes ennustamast selle tulemust.
10. vene politsei viis läbi vestluse Uljanovski elanikega, kelle sugulased mobiliseeriti sõtta Ukrainaga. Julgeolekujõude hakkas huvitama video vestlusest „Kodutee. Uljanovsk”, milles kaks naist kleebivad autodele kleebiseid, mis kutsuvad reservväelasi koju tagasi ja arutlevad seejärel autodega piketeerimiseideed, märgib 7×7.
Pärast meedias avaldatud avaldamisi kutsuti naised kohtumisele asekuberneriga ning nõuti videote ja fotode kustutamist. Meeleavaldajad aga keeldusid kleebiseid eemaldamast. 28. novembril ilmus vestluses osalejate kodudesse politsei, kes ähvardas neid armee diskrediteerimist käsitleva artikliga. Vestluse ajal anti neile hoiatus. Julgeolekujõud ise olid nende sõnul ebatavalisest olukorrast „šokeeritud”. Vestluse järgi kutsus politsei vestlusele vähemalt neli osalejat. Ühele neist väljastati kohtukutse, millega nõuti 4. detsembril politseijaoskonda ilmumist.
Varem tulid eri piirkondadest mobiliseeritute lähedased välja manifesti ja petitsiooniga, nõudes Venemaal täielikku demobiliseerimist. Nad väljendasid rahulolematust presidendi lubadustega ja rõhutasid, et nende protestid lõpevad alles pärast seda, kui nende sugulased on turvaliselt koju naasnud.
11. Saksamaa võimud üritavad vähendada oma panust Euroopa Rahufondi (EPF), mida kasutatakse Ukraina relvade tarnimiseks. Nagu teatab Daily Telegraph konfidentsiaalsetele dokumentidele viidates, usub Berliin, et fond peaks arvestama miljardeid sõjalist abi, mida see kahepoolse koostöö raames Kiievile saadab.
Alates Venemaa invasioonist Ukrainasse mullu veebruaris on EPF varustanud Kiievit 4,5 miljardi euro väärtuses relvadega ning koolitanud EL-i missiooni raames välja 34 000 Ukraina sõdurit.
Dokumendis märgivad Saksamaa esindajad: „Sõjalist toetust Ukrainale saab anda kas rahalise sissemakse kaudu EPF-i Ukraina fondi või sõjavarustuse otsetarnete kujul Ukrainale”. Saksamaa on praegu EL-i suurim majandus ja annab veerandi vahenditest EPF-i. Novembris lubasid Saksamaa võimud kahekordistada 2024. aastal Ukrainale antavat sõjalist abi, kiites heaks 8 miljardi euro suuruse paketi.
Saksamaa on aga sageli kurtnud, et bloki liikmesriigid kuritarvitavad EPF-i skeemi, saates Ukrainasse vanu relvi ja kasutades raha tagasi oma relvajõudude moderniseerimiseks.
Berliini seisukoht on tekitanud Euroopa pealinnades muret, et kantsler Olaf Scholz võib nurjata EL-i tulevased katsed toetada Ukraina võitlust Venemaa sissetungi vastu. Ajalehe Daily Telegraph viidatud eraldi dokumendis teeb Prantsusmaa ettepaneku peatada relvaveod liikmesriikide varudest ja keskenduda selle asemel Euroopa relvatootjate sõjalise abi „üldisele hankimisele”. Enne seda oli fondi loomise ainus vastane Ungari peaminister Viktor Orban. Ungari ametivõimud pakkusid EPF-i sissemakseid vabatahtlikult.
12. USA plaanib 2024. aastaks paigutada Indo-Vaikse ookeani piirkonda keskmise ulatusega rakette. USA armee Vaikse ookeani piirkonna pressiesindaja Rob Phillips ütles seda Nikkeiga vesteldes. Kaalutakse tiibrakettide Standard Missile-6 (SM-6) ja tiibrakettide Tomahawk maapealsete versioonide kasutuselevõttu. Nende rakettide lennukaugus on hinnanguliselt 500–2700 kilomeetrit.
Nende süsteemide kasutuselevõtt on esimene pärast keskmise ulatusega tuumajõudude lepingu (INF-lepingu) aegumist 2019. aastal. See leping, mille USA sõlmis 1987. aastal Nõukogude Liiduga, keelas 500–5500 km lennukaugusega maismaarakettide arendamise ja omamise. Samal ajal jätkas Hiina INF-lepingu ajal oma arsenali laiendamist. Pentagoni hinnangul on Hiina armeel praegu umbes 1500 raketti laskekaugusega 1000–5500 km.
Phillips ei andnud üksikasju selle kohta, kuhu või millal USA rakette paigutab.
Et reageerida kriisile Taiwani väinas või Lõuna-Hiina meres, vajab USA rakette, mis suudaksid tabada sihtmärke neis strateegilistes vetes või mandril, märgib Nikkei. See hõlmab süsteemide kasutuselevõttu saarte lähedal Jaapanis Okinawast Taiwani ja Filipiinideni.
Praegu ei soovi Jaapan ja Filipiinid uusi Ameerika relvasüsteeme vastu võtta, kuna kardavad sattuda kriisiolukorras Hiina sihtmärgiks. Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre ütles jaanuaris, et USA-l ei ole plaanis paigutada Jaapanisse uusi maismaal asuvaid rakette.
13. Itaalias toimunud Euroopa paremäärmuslike parteide kongressil arutati võimalust tugevdada oma mõju Euroopa Parlamendis, aga ei suudetud välja töötada ühist seisukohta Venemaa sõjas Ukraina vastu. Sellest kirjutab Reuters. Kümnekonna paremäärmusliku partei esindajad tosinast Euroopa riigist pidasid Firenzes kongressi, kus arutati võimalust suurendada oma poliitilise suuna mõju Euroopa Parlamendis. Nagu Reuters märgib, julgustasid kongressi delegaate Hollandi valimistulemused, kus Geert Wildersi Vabaduspartei näitas ootamatult kõrgeid tulemusi.
Itaalia asepeaminister Matteo Salvini ütles, et paremäärmuslike parteide eesmärk on saada paremtsentristide ja sotsialistide järel EL-i parlamendis vähemalt suuruselt kolmandaks rühmaks ning omada reaalset võimalust otsuseid mõjutada. Praegu on nende parlamendifraktsioon Identiteet ja demokraatia (ID) liberaalide, roheliste ja konservatiivide fraktsioonide järel suuruselt kuuendal kohal, kuid arvamusküsitlused näitavad, et sellel on potentsiaal tõusta neljandale kohale. Prantsuse Rahvusliku Ralli partei (Marine Le Peni partei) president Jordan Bardella ütles kongressil, et Euroopa „ei tohiks muutuda Aafrika viietärnihosteliks” ja seostas massiimmigratsiooni vägivalla ja kuritegevuse kasvuga.
Samal ajal puudub ultraparempoolsete ridades ühtsus küsimuses, kuidas suhtutakse Venemaa sõtta Ukraina vastu. Kui Saksamaa Alternatiiv Saksamaale (AfD) usub, et Venemaad ei saa lüüa ja seetõttu tuleb Euroopa sanktsioonid tühistada, siis Itaalia liiga juht Salvini (kes enne täiemahulise Venemaa sissetungi algust oli üks Venemaa diktaatori putini järjekindlamatest toetajatest) ütles, et tema partei on alati „sõna, teo ja rahaga” toetanud igasugust abi Ukrainale.
23. novembril sai teatavaks, et parempopulistlik Geert Wildersi Vabaduspartei, mille programmis on EL-ist lahkumise referendum, sai Hollandi parlamendivalimistel kõige rohkem hääli ja selle juht Wilders on korduvalt öelnud, et Holland peaks lõpetama relvade üleandmise Ukrainale, kuna riik ise vajab neid relvi enesekaitseks.
14. Pentagon teatas, et eile rünnati Punasel merel USA hävitajat USS Carney ja mitut tsiviillaeva. Sellest teatab Reuters. ABC Newsi Valge Maja allika sõnul tulistas USA hävitaja alla vähemalt kaks selle pihta lastud drooni. Jeemeni Houthi võitlejad tunnistasid täna, et ründasid drooni ja raketiga kaht Iisraeli laeva Unity Explorer ja Number 9. Rünnakut USS Carney vastu avalduses ei mainitud. Houthi pressiesindaja ütles, et laevad võeti sihikule pärast seda, kui väidetavalt „eirasid hoiatusi”. Ta ütles ka, et rünnakud pandi toime „vastavalt Jeemeni rahva nõudmistele” ja islamiriikide üleskutsega „palestiina rahvast toetada”. Reutersi allikate sõnul said rünnaku tagajärjel kannatada kaks Briti kaubalaeva, kaubalaev ja konteinerlaev. Hukkunute kohta info veel puudub.
15. Lühiuudised
Valgevene diktaator Lukašenka saabus Hiinasse majandus- ja kaubandusinvesteeringute läbirääkimistele Hiina liidri Xi Jinpingiga, teatas Lukašenka pressibüroo 3. detsembril.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
