Sõja ülevaade: 646. päev – 73 vene poole rünnakut
Avaldatud: 1 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. detsember 2023:
73 vene poole rünnakut ja ühtki rindejoone muutust see ei toonudki. Hiina-Venemaa vahelises raudteetunnelis õhiti kaubarong.
1. Kesk-Ukraina ja miskit veel vist lisandub.
2. Hiina-Venemaa vahelises raudteetunnelis õhiti rong.
3. Kupiansk-Kreminna: rünnakuid jagus aga rindejoone muutusi mitte.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: rünnakuid jagus aga rindejoone muutusi mitte.
6. Donetsk: rünnakuid jagus aga rindejoone muutusi mitte.
7. Lõunarinne: muutusteta siingi.
8. Herson: täpsemat infot rünnakutest eile polnud ja rindejoone muutusi ei tuvastanud.
9. lavrovi kõne…
10. GLSDB.
11. USA nõuab, et Türgi lõpetaks Venemaa ja Hamasi toetamise.
12. Sarilaenajate arvu tuntav tõus Venemaal.
13. Venemaa nafta- ja gaasimüügi tulud siiski langevad.
14. Finantsabist Ukraina suunal.
15. Pisu siiski Venemaa Ukraina vastase sõja pooldajate arv Venemaal langeb.
16. Veel Venemaast.
Lühiuudised
1. Alates aasta algusest on Vene okupandid tulistanud asustatud alasid Ukraina 24 piirkonnas 59 000 korda, tappes 2000 ja vigastades 11 000 inimest. Täna öösel kell 03.39 oli Kropivnõtski linnas (Kirovohradi oblast, Kesk-Ukraina) kuulda plahvatust. Hetkel arvatakse olevat raketitabamus (X-59). Kuhu suundusid täna öösel aga Krimmi poolsaarelt lastud Iraani droonid, oli veel varahommikuks teadmata. U 1/3 mahus toimus piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine.
2. SBU lasi õhku osa Venemaa ja Hiina vahelisest raudteest. Plahvatus toimus eile õhtul Baikali-Amuuri maanteel Burjaatias asuva Severomõski tunnelis. Kaubarongi liikumise ajal tunnelis plahvatas neli lõhkekeha. See on peamine raudteeühendus Venemaa ja Hiina vahel. V.A. Bessolovi nimeline Severomuiski tunnel on Burjaatia Vabariigis Baikal-Amuuri magistraalliinil asuv raudteetunnel (Itikiti ülesõidu ja Okushikani jaama vahelisel lõigul), mis avati 5. detsembril 2003. Pikkuse poolest on see Venemaa pikim raudteetunnel – 15 343 meetrit. Hetkel liiklus tunnelis on peatatud ja pisu loodan, et selliseid „juhtumeid” üha sagedamini vene logistikapudelikaelades juhtuma hakkab. Njah, vene pool väidab, et oli hoopis kaablirike…
vene õhutõrje tulistas Brjanski oblastis Komaritši rajoonis alla drooni.
3. Kupiansk-Kreminna: Zelenski külastas rinnet Kupjanski suunas. Kokku 15 vene poole rünnakut ja enamus neist Kupianski suunal. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: 21 vene poole rünnakut ümber Bahmuti, enamus linnast edelas. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: Avdiivka ümber 15 vene poole rünnakut, ikka enam soomuse toel ja lennunduse rünnaku suuna eelneva pommitamise abil, kaudtuletöö kõigi külade ja Avdiivka linna pihta käib kogu aeg. Stepove küla servast pole vene poolt välja veel saadud ning sellele suunale järjest vene pool soomust juurde toob. Koksitehase juures vene pool eile edasi ei saanud ja üritab nüüd tankide otsetulega tehase taristut hävitada. Hetkel peab ka ohtlik kaguserva läbimurde koht. Marinka juures 9 vene poole rünnakut ning kogu rindel muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: kummagi poole rünnakuid ei tuvastanud.
Tokmaki suund: siin suunal on vene pool järjest enam aktiveerunud ning eilegi juba 14 rünnakut päevas, mis kõik tagasi löödi. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: vene pool jätkab oma lennundusega Dnepri lääne ja idakalda pommitamist ning õnneks on oluliselt tõusnud ka Ukraina lennunduse löögid vene logistikasõlmpunktide suunal. Lisaks tuleb järjest enam infot nii suuremate vene suurtükkide, raketiseadeldiste ja seirevahendite tabamisest. Muutusi rindejoones ei tuvastanud ning lahingute aktiivsus suurem ikka Krõnkis ja selle ümber metsas. Hetkel pole vene pool suutnud enda suurt arvulist ülekaalu maksma panna ja pisu loodab, et selle portsu vägede varustamine hakkab järjest enam kannatama logistikaahela kitsuse tõttu mille lisab oma panuse Ukraina töötlus.
9. Venemaa välisminister lavrov palus OSCE kohtumisel peetud kõne ei ületanud päris paljude meediaväljaannete uudisekünnist ja egas sealt miskit uut tulnudki. Njah, nüüd olevat Ukraina hullem kui Balti riigid… küll sai Venemaa paljude esindajate käest tugevalt pragada…
10. Pentagoni hinnangul peab Ukraina ootama kuni 2024. aastani, enne kui ta saab kätte esimese suure partii õhupomme (GLSDB), mille USA on kohandanud löögi andmiseks ligi 150 km kaugusele. Sellest teatas agentuur Reuters, viidates tingimustega tuttavatele allikatele. Artiklis märgitakse, et Ukraina vajab GLSDB-d, et suurendada USA saadetud piiratud arvu ATACMS-i rakette, mille lennuulatus on 150km. „See võimaldab Ukraina sõjaväel tabada sihtmärke kaks korda suuremal laskekaugusel rakettidega, mida praegu tulistatakse USA tarnitud suure liikuvusega raketisüsteemist (HIMARS). See sunnib Venemaad oma varusid rindejoonest veelgi kaugemale viima,” kirjutab agentuur.
Praeguste tähtaegadega kursis olevad allikad märkisid aga, et GLSDB peatöövõtja Boeingi tarne USA-sse toimub detsembri lõpus, misjärel on enne edasist saatmist Ukrainasse vaja mitu kuud testida. Agentuur lisas, et Pentagoni ametnik ütles, et nad „loodavad selle võtmevõime pärast edukat kontrollimist pakkuda 2024. aasta alguses”, mis on teine testide ajakava. Kuna leping GLSDB tootmise alustamiseks allkirjastati märtsis, on Pentagoni avalduse kohaselt Reutersile tarnimine lükatud aasta lõppu. Tootmine nõudis valitsuse pakutud materjale, mistõttu lepingu sõlmimine lükkas selle algust tagasi.
GLSDB — väikesemõõduline ülitäpne laskemoon. Neid toodab Boeing koos SAAB-i ettevõttega ja neid on arendatud alates 2019. aastast. Need laskemoonad ühendavad väikese läbimõõduga õhupommi GBU-39 rakettmootoriga M26. Laskemoon suudab tabada sihtmärke 150 km kaugusel. GLSDB-d saab tulistada raketiheitjatest nagu HIMARS-süsteem, mille USA on juba Ukrainasse tarninud. Pomm on varustatud tiibadega, mis võimaldavad sellel sihtmärgini „liuelda” ja raketimootoriga, mis annab lisaulatust.
11. USA nõuab, et Türgi lõpetaks Venemaa ja Hamasi toetamise. Bideni valitsuse sanktsioonide juht hoiatas Türgi ametnikke, et riik õhutab vägivalda kahel kontinendil, rahastades terroristlikku Hamasi ja aidates Venemaal sanktsioonidest kõrvale hiilida. Sellest kirjutas Wall Street Journal (WSJ).
Vaatamata USA sanktsioonidele, mis on viimasel kümnendil suunatud Hamasi rahastajate vastu, on Türgi lubanud grupil investeerimisfirmadel, valdusfirmadel, kinnisvaramaakleritel ja paljudel teistel ettevõtetel Istanbulis tegutseda, väidavad USA ametnikud. Väljaanne märkis, et Türgi kaubavahetus Venemaaga on viimase aasta jooksul järsult kasvanud, hoolimata ekspordikontrollist, mille eesmärk on katkestada Venemaa sõjalise sissetungi toetamiseks vajalike elektroonika- ja muude kommertskaupade voog.
USA rahandusministri asetäitja Brian Nelson märkis, et oleks „väga halb”, kui „mis tahes tulevane Hamasi rünnak oleks seotud Türgi abi või rahaga”, öeldakse materjalis. WSJ märkis, et tema allikatelt saadud teabe kohaselt võivad Türgi üksikisikud ja juriidilised isikud sattuda mitmete sanktsioonide alla, kuna nad varustavad Venemaale Lääne ekspordikontrolliga keelatud kaupu ja teenuseid.
Erdogani valitsus ei tunnista Hamasi terroristlikuks organisatsiooniks, nagu seda teeb USA. Ta teeb vahet rühmituse sõjaliste ja poliitiliste tiibade vahel ning seab kahtluse alla, kas ärifondide voog rahastab relvi. Njah, ka kaubavahetus Venemaa suunal teeb rekordeid…
Mis on selle nn tiivaripsutamise tagajärg: Türgi kulla- ja välisvaluutareservid kerkisid ajaloolistesse kõrgustesse. Türgi keskpanga reservide struktuuris moodustab välisvaluuta 90,99 miljardit dollarit, kuld 45,49 miljardit dollarit. Türgi keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid on kasvanud ajalooliselt kõrgeima tasemeni, 136,5 miljardi dollarini, vahendab Daily Sabbah regulaatori andmetele viidates. Eelmine rekord registreeriti 2013. aasta detsembris, mil reservid ulatusid 135,96 miljardi dollarini.
12. Osa venelasi riskib sattuda võlalõksu, selgub Venemaa keskpanga andmetest, mis on pikka aega hoiatanud elanikkonna kasvava laenukoormuse eest, eriti tarbimislaenu osas. Väliselt tundub kõik normaalne. Elanikkonna laenukoormus (võlateenindussuhe) kasvas III kvartalis 10,6%-lt 10,9%-le, kuid see on normaalne tase: 2019. aasta algusest on see kõikunud 9,5–12,1% vahel. Tarbimislaenud on viimase aasta jooksul kasvanud ligikaudu sama palju kui palgad (küll keskmisest rohkem sissetulekut elaniku kohta).
„Siiski oleme mures, et laenuandmine kasvab niigi võlgades kodanike arvelt,” selgitas keskpanga finantsstabiilsuse osakonna direktor Elizaveta Danilova regulaatori häiret. Kolme ja enama laenuga laenuvõtjate osakaal tarbimislaenuportfellis kasvas (1. juuli seisuga) 47%-ni, tõi ta näite. Aasta varem moodustasid need 41% portfellist.
Pärast sõja algust kasvas laenuandmine peamiselt sarirahavõtjate toel, kinnitab keskpanga statistika. Pooleteise aasta jooksul 2022. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta juunini püsis ühe ja kahe laenuga inimeste arv peaaegu muutumatuna (kasv 1,5% 21 miljonilt inimeselt 21,3 miljonile inimesele), samas kui kahe laenuga inimeste arv kasvas veidi rohkem (+6% 9,4 miljonilt 10 miljonile) ja kolme või enamaga – hüppas 29% (8,7 miljonilt 11,2 miljonile inimesele). Just nemad kindlustasid laenubuumi: ühe laenuga laenuvõtjate võlg 1,5 aastaga isegi vähenes (9,3 triljonilt 8,9 triljonile rublale), kahega – veidi suurenes (6,6 triljonilt 7,2 triljonile rublale) ja kõige tugevamalt. võlgu oli see kolmandiku võrra suurem: 14,1 triljonit rubla. võrreldes 10,6 triljoniga 2022. aasta alguses
Osaliselt on see hüpoteeklaenubuumi tagajärg: eluasemete hinnad tõusid ja paljud laenuvõtjad hakkasid lisaks hüpoteeklaenule võtma ka tarbimislaenu – renoveerimiseks või isegi sissemakseks. Keskpank võrdles hüpoteeklaenuvõtjate käitumist enne ja pärast tehingut ning leidis, et iga neljas laenuvõtja võib võtta laenu remondiks ja sissemakseks – umbes 6%.
Et vältida selliste inimeste võlgadesse sattumist, on keskpank alates sellest aastast piiranud pankade laenuandmist kõrge laenukoormusega inimestele (PDN, laenumaksete ja sissetulekute suhe). Meetmed puudutasid üle 80% üksikisiku tulumaksuga laenuvõtjaid ja pangad läksid üle 50-80% üksikisiku tulumaksuga inimestele. „Selle tulemusel püsis suurenenud laenukoormusega laenuvõtjate võlg märkimisväärne,” teatab keskpank, „1. oktoobri seisuga moodustasid tagatiseta tarbimislaenude portfellist 63% laenuvõtjad, kes eraldavad üle poole oma laenudest. tulu võlgade teenindamiseks (laenud laenuvõtjatele, kelle üksikisiku tulumaks on üle 80% – 31% portfellist)”. Ta toob näite sularahalaenud: üle 80%-lise sissetulekuga inimestele väljastatud laenude osakaal langes 36%-lt 20%-le ning 50–80%-lise isikliku sissetuleku tase tõusis 31%-lt 40%-le. Seetõttu hakkavad oktoobrist sellele vahemikule kehtima piirangud ning järgmisest aastast karmistatakse neid veelgi – „kiiremaks üleminekut tasakaalustatud laenustruktuurile,” selgitab keskpank.
Seni pole aidanud laenuturu ülekuumenemise pidurdamiseks ei intressimäärade tõus ega laenutingimuste karmistamine. Eks pisu loodab järgmisel aastal mulli lõhkemist.
13. Venemaa suurimate nafta- ja gaasiettevõtete tulud langesid 2023. aasta jaanuaris-septembris 41%, teatas Vene Föderatsiooni Keskpank neljapäeval oma finantsstabiilsuse ülevaates. „Selle põhjuseks oli hinnakeskkonna halvenemine ja nafta ekspordimahtude vähenemine sanktsioonide karmistamise, tarneahelate ümberstruktureerimise ja finantsvoogude taustal,” seisab ülevaates. Nafta ekspordimahud Transnefti süsteemi kaudu langesid 9 kuuga 8% ja Uurali sordi keskmine hind langes 26%, teatab keskpank: tänavu eksporditi iga barrel keskmiselt 59,54 dollari eest ja eelmisel aastal – hinnaga 80,58 dollarit.
Venemaa nafta ja naftatoodete hinnalae kehtestamine tõi kaasa ekspordivoogude ümberorienteerumise Aasiasse ja Aafrikasse, kuid selle tulemusena kallines logistika, kasvasid tehingukulud ning osa makseid saabusid hilinemisega, kirjutab keskpank. „Lisaks on endiselt oht, et naftatööstust mõjutavad sekundaarsed sanktsioonid,” öeldakse ülevaates. Venemaa nafta- ja gaasifirmade valuutatulude mahud kahanesid veelgi: dollari osatähtsus ekspordituludes kahanes poole võrra, 24%-ni ning valuutamüügi maht börsil kukkus 58%.
Venemaa nafta ja gaasi „nõrk lüli” oli Gazprom, mis kaotas Euroopa turu. Pärast tarnete katkestamist enamikule ELi klientidele kandis ettevõte rohkem kui triljoni rubla (10 miljardit eurot) puhaskahjumit ja oli sunnitud tootmist vähendama veerandi võrra võrreldes sõjaeelse perioodiga. Aastal 2024 vähendab Gazprom kulutusi kapitali ehitamisele ja investeeringutele 20% võrra – 1,966-lt 1,574 triljonile rublale. Ja 2025. aastal võib seda oodata rekordilised kahjumid tulude vähenemise, maksukoormuse suurenemise ja gaasistamisprogrammi eest tasumise tõttu, hoiatas riigiduuma energeetikakomitee juht Pavel Zavalnõi novembri alguses.
Rosneft teatas, et 2023. aasta üheksa kuu tulud vähenesid 8%, 6,612 triljoni rublani (66 miljardi euroni). Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul sai Venemaa jaanuaris-septembris naftatulu 133,7 miljardit dollarit. See oli maksimaalne septembris (18,4 miljardit dollarit) ja madalaim veebruaris (12,3 miljardit dollarit).
14. Novembris 2023 täiendasid lääneriigid Ukraina riigieelarvet 2 miljardi dollariga. Nagu Economic Pravda Ukraina rahandusministeeriumi materjalidele viidates teatab, on see viimase poole aasta väikseim Läänest saadud välisfinantseering. Peamiste rahastajate hulgas olid 2023. aasta novembris Euroopa Liit, kes eraldas 1,6 miljardit dollarit, Ühendkuningriik, kes eraldas Maailmapanga mehhanismi kaudu 400 miljonit dollarit, ja Maailmapank ise, kes eraldas vaid 5 miljonit dollarit.
Euroopa Liidu vahenditest on saanud 2023. aasta suuremahulise makromajandusliku finantsabi (MFA) kümnes osa. Programmi rahastamise kogumaht ulatub 18 miljardi euroni, millest Ukraina on saanud juba 16,5 miljardit eurot. Neid vahendeid eraldatakse soodustingimustel ning rahastatakse riigieelarve prioriteetseid kulutusi, sealhulgas elanikkonna sotsiaalkaitset, humanitaarvajadusi ning haridus- ja tervishoiusektori töötajate tasustamist.
Ühendkuningriigi garantii on osa viiendast täiendavast rahastamisest Maailmapanga projekti PEACE in Ukraine raames. Selle laenu tagasimakse tähtaeg on 19 aastat 5-aastase ajapikendusega ning Ühendkuningriigi garanteeritud finantsabi kogumaht ulatub sel aastal 1 miljardi dollarini.
Maailmapanga rahastamine on suunatud tervishoiusüsteemi tugevdamisele ja elu säilitamisele Ukrainas, mis kujutab endast IBRD laenu. Ühisprojekti raames Maailmapangaga on tänavu kogutud umbes 50 miljonit dollarit.
2023. aasta 11 kuuga kaasas Ukraina rahandusministeerium riigieelarve kiireloomulisteks vajadusteks välisfinantseerimist kokku 37,4 miljardi dollari ulatuses. Juulis saadi toetusi ja soodusfinantseerimist 5,3 miljardit, augustis – 4,6 miljardit dollarit välisfinantsabi, septembris – ligi 3 miljardit dollarit ja oktoobris – ligi 2,8 miljardit dollarit.
15. Värske Venemaa arvamusküsitlus näitab, et Ukraina sõda täielikult toetavate venelaste arv on alates 2023. aasta veebruarist peaaegu poole võrra vähenenud ning rohkem venelasi toetab vene vägede väljaviimist Ukrainast kui mitte. Sõltumatu Venemaa opositsiooni küsitlusorganisatsioon Chronicles teatas, et selle 17.-22.10.2023 telefoniküsitluse andmed näitavad, et vastajad, kes on „järjekindlad” sõja toetajad – need, kes avaldasid toetust sõjale, ei toeta vene vägede väljaviimist ilma, et Venemaa oleks oma sõjaeesmärke saavutanud ja arvab, et Venemaa peaks sõjalisi kulutusi suurendama – vähenes 2023. aasta veebruarist 2023. aasta oktoobrini 22 protsendilt 12 protsendile. Chronicles väitis, et 40 protsenti vastanutest toetas vene vägede väljaviimist Ukrainast, ilma et Venemaa oleks oma sõjaeesmärke saavutanud, ning see arv on püsinud kogu 2023. aasta jooksul umbes 39–40 protsenti. Venemaa sõltumatu küsitlusorganisatsiooni Levada Center hiljutine küsitlus, mis avaldati 31. oktoobril näitas, et 55 protsenti vastanutest arvasid, et Venemaa peaks alustama rahuläbirääkimisi, samas kui 38 protsenti pooldas sõja jätkamist.
16. USA Sõjauuringute Instituudi kokkuvõte: Venemaa sõda Ukrainas on tekitanud uusi sotsiaalseid pingeid ja süvendanud olemasolevaid Venemaal, mis jäävad Venemaa inforuumis vaatamata Kremli jätkuvatele tsensuuripüüdlustele hästi nähtavaks. Hoolimata Venemaa jõupingutustest selliseid kaebusi tsenseerida, jätkavad mobiliseeritud isikute sugulased laialdaste kaebuste ja pöördumiste esitamist abi saamiseks. Venemaa opositsiooniväljaanne Važnõje Istorii teatas 29. novembril, et alates 2022. aastal toimunud täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on venelased saatnud Venemaa presidendi kantseleile kodanike pöördumistega töötamiseks üle 180 000 kaebuse kaitseministeeriumiga seotud probleemide kohta. Enamik neist kaebustest puudutab väidetavalt sõduritele makstavaid tasusid, mobilisatsiooni staatust, kadunud inimesi ja kehva arstiabi. kreml on ära kasutanud ka hiljutisi etnilisi pingeid Venemaal, et toetada käimasolevaid vägede loomise meetmeid ja pöörduda Venemaa ultranatsionalistide poole, luues tsükli, mis hoiab neid pingeid ultranatsionalistliku dialoogi esirinnas. Ukraina sõjaväeluure peadirektoraat (GUR) teatas, et Ukraina sõja tõttu suureneb protestiaktsioon ja sotsiaalne pinge Venemaal, eriti Lääne-Venemaal, ning et Venemaa juhtkonna kõrged tasandid arutavad neid pingeid. GUR märkis, et kasvav kuritegevus, alkoholi kuritarvitamine, inflatsioon ja kõrged tarbekaupade hinnad aitavad samuti kaasa sotsiaalsete pingete kasvule ning paljusid neist teguritest süvendab tõenäoliselt Venemaa jätkuv sõda Ukrainas. kreml ei ole järjekindlalt suutnud asetada Venemaa ühiskonda sõjaaegsetele alustele, et toetada Venemaa sõjategevust ning küsitluste arvu muutumine ja teravnenud sotsiaalsed pinged näitavad, et sellel ebaõnnestumisel on Venemaa ühiskonnale enne 2024. aasta presidendivalimisi käegakatsutav mõju.
Lühiuudised
USA senat valmistab ette Vene oligarhide varade konfiskeerimise seaduseelnõu. See võimaldab USA justiitsministeeriumil praeguste administratiivsete konfiskeerimismenetluste kaudu kiiresti arestida sanktsioonide alla sattunud Venemaa oligarhide väärtuslikud varad.
Argentiinast ei saa BRICS-i liiget. Sellest teatas riigi uue presidendi Javier Miley valitsuse tulevane välisminister Diana Mondino. Otsuse üksikasjad pole veel kättesaadavad, kuid Miley oli varem tugevalt vastu Argentina osalemisele BRICS-is ja kritiseeris kommunistlikku Hiinat. Selle aasta augustis BRICS-i tippkohtumisel Lõuna-Aafrikas said liitumiskutse Argentiina, Egiptus, Iraan, AÜE, Saudi Araabia ja Etioopia. Need riigid pidid liituma blokiga 1. jaanuaril 2024. Liikmeks astumist taotles ka Pakistan.
Euroopa Komisjoni ettepanekut anda Ukrainale järgmise nelja aasta jooksul 50 miljardit eurot laenu ja toetusi ei vaidlusta keegi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
