Sõja ülevaade: 644. päev – Ukraina kohal paras ports droone
Avaldatud: 29 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. november 2023:
Kiievi ja Kesk-Ukraina kohal paras ports droone ja mõni rakett, 87 vene poole rünnaku päevas eile rindejoones suuri muutusi ei toonud ja pingeline olukord Avdiivka ümber jätkus.
1. Droone ja rakette tuli.
2. Üks vene kindral ja miskit Krimmis.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev rünnakutelaine enamasti Kupianski suunal.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: siingi oluliselt vene poole rünnakute arv tõusis.
6. Donetsk: nii Avdiivka kui Marinka juures lainetega.
7. Lõunarinne: mitte päris rahulik.
8. Herson: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
9. Tugev propaganda eelarve tõus Venemaal.
10. putin soovib iibe parandamiseks 8 lapselisi peresid.
11. Isegi Moskva linnal on eelarvega nirusti.
12. Ka Krimmi kohal on hakatud segama GPS-i tööd.
13. Lühiuudised
putini eilseid sõnavõtte ei hakka loosse lisama sest need nii täis soovmõtlemise segu koos valedega läbi diktatuuri prisma ning kuhu ka vene kirikupea vürtsi lisas… ehk siis ei miskit uut.
1. Kiievis ja paljudes kohtades nii Lõuna- kui Kesk Ukrainas oli jälle aktiivne õhutõrje, sest uus drooni laine ning ports rakette õhus oli. Varahommikuks oli info 21 droonist ning 3 raketist.
2. Ilmnes esialgne teave, et Venemaa kindralmajor Vladimir Vassiljevitš Zavadski, Tamani diviisi (endine) ülem ja 14. armeekorpuse asetäitja on väidetavalt eile miiniga õhku lastud.
Sevastopolis olla miskit plahvatanud.
3. Kupiansk-Kreminna: u 15 rünnakut kogu rindel, enamus Kupianski suunal ja põhiliselt jalaväega, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: siingi surve vene poolelt tõusis ja rindejoone muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: karm rünnakutelaine ümber Avdiivka jätkus, enamasti 10-30 soldatit korraga ilma soomuse toeta. Vaid linnast kagus toimetavad nii tankid kui soomukid. Marinka juures ka rünnakud jätkusid ning kogu rindel muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: pisu hakkas vene poole surve tõusma.
Berdjanski suund: mõni väiksem kompimine vene poolelt.
Tokmaki suund: mõned väiksemad vastastikused kompimised ja Ukraina sõnul olla sammhaaval edenetud.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: pingelised lahingud nii Krõnki kui Poima juures jätkusid, rindejoones siiski muutusi ei tuvastanud. Mõned vene milblogijad andsid teada, et siia suunale vene pool vägesid juurde toob ning hindavad Ukraina võitlejate arvuks Dnepri idakaldal 300-400. Lisaks jätkab vene pool aktiivselt lennundusega raskete liugpommidega nii Dnepri ida- kui läänekalda pommitamist. Enamus vene poole kurtmist ikka kogu logistikaahela pideva pommitamise pärast, üksuste ülemate ebakompetentsuse pärast jne.
9. Venelaste noorema põlvkonna harimises peaksid osalema mitte ainult õpetajad ja lapsevanemad, vaid ka usutegelased, aga ka spordi- ja sõjalis-patriootlikud organisatsioonid, ütles putin. „Me vajame terviklikku haridussfääri, milles perekond, haridussüsteem, rahvuskultuur, laste-, noorte-, spordi-, sõjalis-patriootiliste organisatsioonide töö, laiaulatuslik mentorliikumine ja, lisan, vaimukarjaste tark sõna – see on lihtsalt vajalik, täiendavad üksteist harmooniliselt,” ütles riigipea Venemaa Ülemaailmse Rahvanõukogu koosolekul. putin rõhutas „kõikide Venemaa traditsiooniliste religioonide esindajate osalemise tähtsust noorte harimisel ning vaimsete, moraalsete ja perekondlike väärtuste tugevdamisel”.
Tema sõnul säilitab vaid selline terviklik lähenemine „vaba rahva, kes mõistab oma vastutust tänase ja tulevaste põlvede ees”. „Toetame igaühe soovi riigile, ühiskonnale ja rahvale kasu tuua. See on suveräänne areng riiklikes huvides,” märkis putin. Ta lisas, et „venelaseks olemine on ennekõike vastutus Venemaa säilitamise eest” ja „siin peitub tõeline patriotism”.
2023. aastal suurendas valitsus riikliku projekti „Haridus” raames kuus korda eelarvekulutusi „patriotismi kasvatamiseks”. Nendeks eesmärkideks eraldati 39,7 miljardit rubla (397 miljonit eurot) võrreldes 6,47 miljardiga (64,7 miljoni euroga) aasta varem. 2024. aastal plaanitakse eraldiste mahtu suurendada veel 13%, 45,85 miljardi rublani (458 miljoni euroni).
Valitsuskabinet kavatseb igal aastal kulutada isamaalise kasvatuse peale summa, mis võrdub Venemaa vaese piirkonna, näiteks Karatšai-Tšerkessia (41 miljardit rubla) või Adõgea Vabariigi (43,4 miljardit rubla) eelarvega.
Varem nõudis putin sõjalise propaganda tugevdamist õppeasutustes. Koolidesse viidi tagasi sõjaline algõpe ja tööõpetus ning klassitundide asemel käivitati „Vestlused olulistest asjadest” – propagandatunnid, mille eesmärk oli sisendada õpilastesse „armastust kodumaa vastu” ja selgitada selle kaitsmise vajadust läbi kodumaa prisma.
Uuest õppeaastast on ülikoolides uus kursus „vene riikluse alused”. Haridusministeeriumi hinnangul peaks see kujundama õpilastes „teadlikkuse kuulumisest Venemaa ühiskonda”, arendama „kodakondsustunnet” ning looma „vaimse, moraalse ja kultuurilise vundamendi arenenud ja terviklikule isiksusele, kes on teadlik meie riigi ajaloolise tee iseärasused ja poliitilise korralduse originaalsus”. Samuti lubas valitsus tõstatada teema nende ülikoolide prorektorite vallandamisest, kes ei kavatse luua „isamaalisi” liikumisi.
10. Venemaa seisab silmitsi „raskete demograafiliste väljakutsetega” ja nende ületamiseks on vaja taaselustada suurperede traditsioon, ütles putin eile. Paljud Venemaa rahvad „säilitavad tugeva, mitmest põlvkonnast koosneva perekonna traditsiooni, kus kasvab neli, viis või enam last,” ütles putin Venemaa Ülemaailmse Rahvanõukogu koosolekul. Ta meenutas, et vaid paar põlvkonda tagasi – praeguste venelaste vanaemade ja vanavanaemade – peres oli seitse-kaheksa last või isegi rohkem. „Hoidkem ja taaselustagem neid toredaid traditsioone. Paljude laste ja suure pere saamine peaks saama kõigi Venemaa rahvaste normiks, elustiiliks,” vahendab kremli pressiteenistus putinit.
Presidendi sõnul on demograafilisi probleeme „võimatu” lahendada ainult raha, toetuste, sotsiaalmaksete ja toetuste abil. Alates 2018. aastast kehtiv riiklik projekt „Demograafia”, mis maksab eelarvele 4 triljonit rubla (40 miljardit eurot), on seni osutunud jõuetuks, et riiki demograafilisest august välja tõmmata. 2023. aasta esimese poolaasta tulemuste järgi vähenes Venemaal sündinud laste arv veel 3%, 616,2 tuhandeni ning juunis osutus see miinimumiks kogu vaatluste ajaloos – 104,4 tuhat, mis on 6,7% vähem kui aasta varem.
Laste sündide arv on Venemaal alates Krimmi annekteerimisest pidevalt vähenenud ja pärast seda vähenenud peaaegu kolmandiku võrra: 2014. aastal 1,942 miljonit, 2015. aastal 1,94 miljonit, 2016. aastal 1,888 miljonit, 2017. aastal 1,69 miljonit, 1,2014 miljonit , 2019. aastal 1,481 miljonit, 2020. aastal 1,436 miljonit, 2021. aastal 1,398 miljonit ja 2022. aastal 1,306 miljonit.
Selle aasta lõpus kahaneb sündide arv Rosstati prognoosi kohaselt 1,244 miljonini ja muutub miinimumiks alates 1990. aastatest ning järgnevatel aastatel saavutatakse ka see miinimum: 2024. aastal 1,171 miljonit last, aastal 1,153 miljonit last. 2025, 1,143 miljonit – 2026. aastal. Prognoosis sisalduvad arvud on Venemaa miinimumid alates 18.–19. sajandi vahetusest, ütles demograaf Aleksei Rakša varem ajalehele The Moscow Times.
11. Moskva võimud valmistuvad järsult tõstma kinnisvaramakse, et täita pealinna eelarvet, mille järgmise kolme aasta rekordiline auk on enam kui triljoni rubla (10 miljardit eurot). Eluaseme 2024. aasta katastriväärtus, mille alusel arvutatakse eraisikute kinnisvaramaksu summa, tõusis 21%, teatati RIA Novostile pealinna linnavara osakonnast. Osakonna uute hinnangute kohaselt mõjutab maksutõus konkreetselt üksikisikuid. Seega 2024. aasta kaubandus- ja bürookinnisvara katastriväärtus, vastupidi, langes keskmiselt 3%. „Riigi katastrihindamise järgmise vooru tulemused vastavad turutrendidele,” rõhutas Moskva linnavaraamet.
Kiiresti vajab lisatulusid Moskva eelarve, mis on eelseisva kolmeaastase perioodi igal aastal puudujäägis. Eelmisel nädalal Moskva linnaduumas heaks kiidetud eelarveseaduse kohaselt on 2024. aastal pealinna valitsuse tulud 500,3 miljardi rubla (5 miljardi euro) võrra väiksemad kui kulud. 2025. aastal on puudujääk 403,6 miljardit rubla ja 2026. aastal veel 209,9 miljardit rubla. Varem polnud Moskva tavaliselt ülejäägis eelarves sellist tulude ja kulude lõhet esinenud. Rohkem kui poole triljoni rubla suuruse augu jäädvustas ta ajaloos vaid korra – 2020. aastal pandeemia taustal, kui äritegevuse sunnitud sulgemine põhjustas maksutulude kokkuvarisemise.
Moskva linnapea arvestab seekord sissetulekute kasvuga, mis on aga 2024. aastal vaid 7%. Keskpanga prognoosi järgi 5,8–6,5% inflatsiooni juures tähendab see, et reaalväärtuses jäävad eelarvetulud peaaegu 2023. aasta tasemele. Järgmisel aastal planeeritakse kulude kasvu 15% ja ülejärgmisel aastal veel 4,3%. Seetõttu jääb 2024. aastal maksukatteta pealinna eelarves iga kümnes rubla ja 2025. aastal iga 12. rubla.
12. Droonide, juhitavate rakettide ja pommide segamine on nende relvade kasutamise ulatust arvestades muutunud üheks kõige olulisemaks vastasseisu valdkonnaks. vene võimud olid GPS-signaale juba seganud juba mitmes piirkonnas, sealhulgas Moskvas, kui Ukraina sõjavägi hakkas Venemaa territooriumile droone saatma. Nüüd registreeritakse sarnaseid tegevusi, aga ka satelliitide segamist okupeeritud Krimmis, kirjutab mereväeportaal Naval News. Alates novembri algusest on Sevastoopoli lahes dokkinud laevade automatiseeritud identifitseerimissüsteemid (ASI) teatanud, et laevad on linna lennujaamas. Vahemaa on lennujaamast laheni umbes 8 kilomeetrit.
Kuigi laevad võivad tahtlikult edastada valesid koordinaate, viitavad nende arv ja kontsentratsioon „lennujaamas”, et räägime GPS-signaali summutamisest, kirjutab Naval News. ASI poolt edastatav signaal sisaldab aluse koordinaate, mis on paljudel juhtudel võetud just geolokatsioonisüsteemist, olgu selleks siis Ameerika GPS, Venemaa GLONASS või Euroopa Galileo.
Raadiohäirete tekitamine tabas ka Euroopa Kosmoseagentuuri Sentinel 1 radarsatelliiti. See ei saanud vaateid Sevastoopolile, kui see 23. novembril kell 6.49 kohaliku aja järgi linnast möödus ja järgmisel päeval kell 18.36. Tehtud fotodel on laevu võimatu eristada. Pole teada, kas see rike oli seotud katsega segada signaali spetsiaalselt Sentinel 1 jaoks (erineval sagedusel töötavatel satelliitidel samadel päevadel probleeme ei esinenud) või sai see lihtsalt muude sihtmärkide vastu suunatud elektroonilise sõja ohvriks, märgib Naval News.
Vahepeal segab segajate töö isegi mitmesaja kilomeetri kaugusel lahingutsoonist lendavaid tsiviillendude piloote. Europrotokolli järgi lendavad lennukid, mille marsruudid kulgevad üle Musta mere Türgist Aserbaidžaani, Vahemere Küproselt Liibüasse, Läänemere Poola ja Läti piirkonnas, samuti üle Arktika Kõige rohkem kannatavad sekkumise all Soome ja Norra. Airbus teatas, et 2022. aastal koges tema lennukites ligi 50 000 häireintsidenti, mis on neli korda rohkem kui aasta varem.
13. Lühiuudised
Ungari välisminister Péter Szijjártó tõstatas küsimuse NATO läbikukkunud strateegia ümbermõtestamiseks Ukraina suhtes, sest praegune, mis näeb ette Ukrainale toetust Venemaa sissetungi vastu võitlemisel, väidetavalt ei tööta.
Ukraina autojuhid blokeerisid teid Medõkas ja Przemyslis, nõudes nende blokaadi tühistamist Ukraina piiril.
Venemaa kommunistliku partei juht Gennadi Zjuganov teatas 28. novembril, et Venemaa Föderatsiooninõukogu kuulutab ametlikult välja Venemaa presidendikampaania alguse 13. detsembril 2023. putin peab väidetavalt oma iga-aastase otseliinifoorumi ja iga-aastase pressikonverentsi paralleelselt 14. detsembril ning kampaania ametlik algus 13. detsembril viitab veel sellele, et kreml kavatseb kasutada tandemüritust putini presidendikampaania alustamiseks.
Venemaa siseringi allikas väitis 28. novembril, et Venemaa võimud pidasid seoses 5 miljardi rubla (55,6 miljonit dollarit) altkäemaksujuhtumiga kinni veel vähemalt kolm Moskvas asuva föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) töötajat. Polevat ainuke selline juhtum Venemaal.
Iraani kaitseministri asetäitja brigaadikindral Mehdi Farhi teatas 28. novembril, et Venemaa ja Iraan viisid lõpule Vene lennukite ostmise. Iraani uudisteagentuur Tasnim teatas Farhile viidates, et Venemaa annab Iraanile määramata arvu hävitajaid Su-35, ründehelikoptereid Mi-28 ja lahingõppelennukeid Yak-130.
OSCE-l lavrovi osalemise tõttu Balti riikide boikott jõudis päris paljude rahvusvaheliste uudiste esikülgedele. Ukraina lõi ka kampa.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
