Sõja ülevaade: 639. päev – järjest pingelisem olukord ühe Ukraina linna ümber
Avaldatud: 24 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. november 2023:
droonivabad ööd kipuvad unustusehõlma vajuvat ning järjest pingelisem on Avdiivka ümber ning Dnepri idakaldal edeneb Ukraina.
1. Seni pole ükski öö droonivaba olnud.
2. Pisu duell võrdsustus.
3. Kupiansk-Kreminna: tuntav vene poole rünnakute surve vähenemine.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: rinne raudteest idas kõigub.
6. Donetsk: veelgi paaris kohas vene pool edenes ja no ei saa neil veel ei tehnika ega isikkoosseis otsa.
7. Lõunarinne: sammhaaval.
8. Herson: vene poole sõnul Ukraina edenemine jätkub.
9. Poliitvangide arv Venemaal tõuseb.
10. Iga kolmas venelane kardab oma heaolu pärast.
11. Hollandi valimistulemus võib pisu mõjutada Ukraina sõja kulgemist.
12. Mõnede meeste populaarsusest USA-s.
13. Lühiuudised
1. Varahommikuks öistest droonirünnakutest Ukraina linnades juba esimesed infokillud tulid ning Ukraina keskmises osas õhutõrje töötas Hmelnitski kandis. Piiriülene ja rindelähedaste asulate tihe profülaktiline pommisadu jätkus.
2. Piiriülene Ukraina mõju Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblasti suunal oli suhtes u 1:2-le. Kuna vene pool kasutab seireseadmete paigutamiseks tsiviilinfrat, siis ka need objektid Venemaal pihta saavad. Ühe Ukraina mereväe droonide rünnaku tagajärjel (juba mingi aeg tagasi) Venemaa Musta mere laevastiku baasile ajutiselt okupeeritud Krimmis hukkus dessantlaeva komandör deniss nikitin. Sellest teatasid Venemaa propagandaallikad.
3. Kupiansk-Kreminna: rünnakute arvu tuntav langus jätkus, paar tugevamat rünnakut Kupianski suunal Sinkivka küla lähistel. Muutusi rindejoones polnud. Eks oodatakse maa külmumist, et siis suurema survega uuesti jätkata.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: siin siiski õnnestub sammhaaval vene poolel Andriivka juures Ukraina sillapead raudteest ida pool vähendada. Päris kõiki Ukraina possasid raudteest idas siiski kätte saadud pole. Rinne kõikuvat ida pool raudteed päevas mitu korda ja oma panuse sellesse annab Ukraina pool. Eks siingi ootab peale maa külmumist suuremat vene poole survet.
6. Donetsk: „Avdiivka lähedal tegutseb üle 40 000 soldati, enamik neist kaadriväesõdurid ja peamiselt suurtükiväe ja tankide toetatud motolaskurüksused,” ütles Tavria vägede rühma pressiesindaja Oleksandr Shtupun. Eile jätkus tugev surve nii Avdiivka kui Marinka juures. Krasnohorivka lähedal on vene soldatid liikunud veidi põhja poole Novokalõnove suunas ning tugevad lahingud Stepove suunal pole veel lasknud siiski vene poolel kanda kinnitada Stepoves ning võimalik, et sillapea üle raudtee isegi pisu neil vähenes. Siin suunal enamus isikkoosseisu ja soomust jätkuvalt kaotatakse. Päris keeruline on jätkuvalt Avdiivkast põhjas asuva koksitehase kaitsmine, mis elab sarnast elu Mariupoli tööstusrajooni Azovstali kaitsmise alguse aegadega. Lahingud käivad iga hoone pärast ning eks mõni neist päevas ka mitu korda käest kätte käib. Kõlakate järgi polevat siiski vene pool koksitehase territooriumile kanda maha saanud. Veelgi muret tekitav on lõunas otse Avdiivka suunal alade kaotamine. Vene poolel õnnestus oma kontrolli alla võtta kiirteel M30 asuv ülekäigukoht ja sellest ida pool asuv ala. Kokku saadi u 1,5 km laiuselt 200-300 m. Mujal Avdiivka ümber rindejoone muutusi ei tuvastanud, kuigi prooviti tugevalt. Njah, siin suunal kisub ikka sinna u 20-le tugevale rünnakule päevas ja hetkel pole kehv ilm rünnakute arvu ega intensiivsust vähendanud. Pisu tunne, et putin soovib enda kandideerimisest Venemaa presidendiks teatada koos edu-uudistega rindelt, sestap hakklihamasinasse soldateid saadetakse ja seni pole putin oma kõnet maha pidada tahtnud. Pisu kurdab Ukraina, et vene droone õhus palju ning muret põhjustavad.
7. Lõunarinne: jälle sammhaaval
Berdjanski suund: siin suht vaikne, ilm siiski lõpetas ära ka väiksemad rünnakud.
Tokmaki suund: Ukraina omad ründasid Robotõnest läänes ja tegid Kopani suunas väikeseid edusamme ning rünnakud Novoprokopivka suunas jätkuvad küla eesmiste hoonete pärast.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: ikka läbi vene poole silmade: Hersoni suunal on keeruline olukord Krõnkis, kus vaenlasel (Ukraina omadel) õnnestus täna olemasolevat sillapead laiendada. Ukraina relvajõudude ründegruppidel „Katran” õnnestus külast lõuna pool metsas kanda kinnitada. Nüüd töötavad Venemaa relvajõudude sõdurid aktiivselt nende okupeeritud dessandi kallal. Peaaegu kindlasti tugevdab vaenlane pärast külma ilma tulekut ja pinnase kõvenemist rünnakut selles piirkonnas.
Surub Ukraina ikka neljas suunas ning töötleb kaudtulega kogu rinnet ning piki vene poole logistikaahelat sügavusse. Pisu juba ootab vene poole logistikaahelate läbilõikamist…
9. Inimõiguste projekt OVD-Info avaldas Venemaal aastatel 2012–2023 algatatud poliitiliselt motiveeritud kriminaalvastutusele võtmise andmebaasi. Nüüd on Venemaal OVD-info andmetel poliitiliselt motiveeritud kriminaalasjade alusel vangis 1010 inimest. Neist 747 on juba karistuse saanud ja kannavad karistust kolooniates. Seetõttu on Venemaal praegu poliitvange rohkem kui hilise NSV Liidu päevil – siis oli neid inimõigusorganisatsiooni Memorial andmetel umbes 700. Viimane hinnang on võetud uudiskirjast „News from the USSR”, mille Saksamaal avaldas inimõiguslane Kronid Ljubarski, ütles ajaloolane ja rahvusvahelise memoriaali arhiivi töötaja Aleksei Makarov ajalehele The Moscow Times.
Nimeloenditele tuginedes hindasid inimõiguslased „nõukogudevastasest agitatsioonist ja propagandast” ning „nõukogude süsteemi diskrediteerivate väljamõeldiste levitamisest” käsitlevate artiklite alusel süüdi mõistetud inimeste arvuks 400 inimest (kuigi välisministeerium väitis, et ei olnud rohkem kui 200), veel 300 mõisteti süüdi muude artiklite alusel.
Sellest ajast peale on poliitvange olnud vähem. „1986. aasta lõpus tegi poliitbüroo põhimõttelise otsuse poliitvangid vabastada,” ütleb Makarov. „1987. aasta talvel-kevadel see protsess algas (kuigi see oli üsna karm, nõuti inimestelt allakirjutamist, et nad ei tegele enam nõukogudevastase tegevusega). Selle tulemusena oli 1987. aasta oktoobris „NSVL poliitvangide nimekirjas”, mille avaldas ka Ljubarski, umbes 450 ja 1988. aasta oktoobris umbes 200 nime.
Makarov märgib, et ususüüdistusega süüdimõistetuid ei vabastatud. „Lisaks pikenes vabastamisprotsess kogu 1987. aasta ja 1988. aasta alguseni, kuna selline vabastamine nägi sageli välja nagu järelejäänud karistuse vähendamine kolmandiku võrra ja vabastamine amnestia alusel,” ütleb ajaloolane. „On teada juhtum, kus järelejäänud vanglakaristust lühendati kolmandiku võrra – 3 päeva.”
OVD-Info peab 3424 inimese tagakiusamist Venemaa võimude poolt poliitiliselt ajendatud. Neist, kes ei viibi kolooniates ega eeluurimisvanglas, on kas uurimise all (229 inimest) või vabastatakse (978 inimest) või mõisteti karistus, mis ei ole seotud tegeliku tähtajaga (607 inimest) või lahkusid Venemaalt (80 inimest).
Ligikaudu kolmandik nende vastu algatatud kriminaalasjadest algatati Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 282 lõike 2 alusel (äärmusorganisatsiooni tegevuse korraldamine), selle alusel on kohtu alla antud 1046 inimest. Järgmised levinumad on Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 318 (vägivalla kasutamine riigiametniku vastu, 246 süüdistatavat) ja Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 207.3 (Vene armee kohta käivate „võltsingu” levitamine, 242 süüdistatavat ).
Poliitvangide koguarvust kiusatakse taga 1455 inimest, kes osalevad organisatsioonides ja ühendustes, mida võimud peavad äärmuslikeks või ebasoovitavateks. Veel 1379 inimest kiusatakse taga usulistel põhjustel (sealhulgas Jehoova tunnistajad). Veel 1379 süüdistatavat on kohtu alla antud erinevates vormingutes avalike avalduste pärast, alates kommentaaridest sotsiaalvõrgustikes ja lõpetades ajakirjandusliku tegevusega. Kõige sagedamini kiusatakse inimesi poliitilistel põhjustel taga Moskvas (625 juhtumit). Järgnevad annekteeritud Krimm (241 juhtumit) ja Peterburi (185 juhtumit).
10. Iga kolmas venelane kardab Ukraina sõja tõttu oma heaolu pärast. Sellest teatati uuringu 13. laine tulemustes, mille viis läbi uurimisrühm Russian Field 21.–29. oktoobrini. Suurem osa vastanutest (62%) väljendas muret võimalike ohvrite pärast sõjaliste operatsioonide tagajärjel, märkimisväärne osa (38%) vastanutest väljendab muret rindelt naasvate sõjaväelaste psühholoogilise seisundi pärast. Kasvav vaesus, majanduskriis (33%): kolmandik venelastest väljendab muret vaesuse võimaliku suurenemise ja majanduskriisi puhkemise pärast. Naised tunnevad suuremat muret hukkunute (68%) ja veteranide psühholoogilise seisundi pärast (44%) kui mehed (vastavalt 56% ja 30%).
Madala sissetulekuga inimesed väljendavad suurema tõenäosusega muret vaesuse ja majanduskriisi võimaliku suurenemise pärast (37%) kui nende jõukamad kaasmaalased (29%). Märgitakse ka, et kõrgharidusega inimestele teevad rohkem muret inimohvrite, tagasisaadetute psühholoogilise seisundi, välismaale reisimise raskused ja ettevõtete lahkumine.
Vastajaid oli kokku 1611 inimest. Russian Field rõhutab, et maksimaalne valimiviga on 2,45% tõenäosusega 95%.
11. 22. novembril Hollandis toimunud ennetähtaegsed parlamendivalimised võitis paremäärmuslik Vabaduspartei (PVV). 99% hääletussedelite lugemise tulemuste põhjal sai erakond parlamendis 37 kohta 150-st, mis ületas 2021. aasta tulemuse (17 kohta) enam kui kahekordselt. Selle asutaja Geert Wilders pooldab EL-ist lahkumist ja on Ukraina toetamise vastu ning Hollandi meedia süüdistab teda seostes kremli propagandaga.
Venemaa riiklikud telekanalid väljendasid Wildersi võidu üle vaikset rõõmu. Nii ütles saatejuht Olga Skabeeva Rossija-1 saates „60 minutit”, et Wildersist, „tuntud euroopalike väärtuste vastasest”, võib saada Hollandi järgmine peaminister. Skabejeva meenutas, et Wilders kutsub üles lõpetama sõjalise abi andmise Ukrainale ja keeldus Zelenskiga kohtumast Zelenski „visiidil Hollandisse” mais. Ta rõhutas, et peaminister Mark Rutte, vastupidi, lubas varustada Ukrainat hävitajatega, mistõttu Vabaduspartei võit on „Venemaa jaoks oluline”. Seejärel luges Skabejeva ette Ungari presidendi Viktor Orbáni õnnitlused Wildersile, öeldes, et „muutuste tuuled on kohal” ja tsiteeris Saksa ajakirjaniku Julian Röpke säutsu, et „putin võib nüüd lihtsalt maha istuda ja vaadata, kuidas Ukraina toetus EL-is pidevalt nõrgeneb.”
Pärast seda näitas „60 minutit” lõiku Euroopa uudiste tsitaatidest, et paremäärmuslikul erakonnal oleks valitsust väga raske moodustada. Selleks on vaja luua koalitsioon teiste erakondadega ning kõigi teiste erakondade esindajad on seni keeldunud Wildersiga koostööst. Tavapärases Rossija-1 pressiteates märkisid nad ka, et parempoolsetel võib olla raskusi koalitsiooni loomisega ja pole teada, kui kaua see aega võtab. Vabaduspartei võitu selgitati pressiteates sellega, et „Hollandi rahvas on migrantide sissevoolust väsinud”.
Kanal One edastatud uudistes ei mainitud koalitsiooni moodustamise raskusi, öeldes, et Wilders on juba „peaaegu peaminister”. Esialgu meenus ka see, et Vabaduspartei juht keeldus Zelenskiga kohtumast ja sellega „demonstreeris oma seisukohta”.
Propagandist Vladimir Solovjov kommenteeris Wildersi võitu oma kanalil saates „Täiskontakt”. Sellele teemale pühendatud blokk kandis pealkirja „Ukraina toetus lõhestas Euroopa Liidu”. Solovjov rõhutas, et ka teistes EL-i riikides toimuvad „kurimaised protsessid”: poliitikud ei suuda kokku leppida oma suhtumises Palestiinasse, migrantide vastuvõtmise reeglites jne. Sellest järeldas Solovjov, et Euroopas „suur sõda on seejuures vältimatu”, sest parempoolsed muutuvad üha radikaalsemaks ja teisel pool „islam edeneb”.
Kes on Wilders
Wilders sündis ja kasvas 1963. aastal Hollandi linnas Venlos katoliiklikus peres. Pärast kodumaal juristi eriala lõpetamist läks ta mitmeks aastaks Iisraeli ja töötas aasta vabatahtlikuna Palestiina aladel Jordani Läänekaldal. Seejärel naasis ta Hollandisse, töötas põgusalt tervisekindlustuse alal ja alustas 1990ndate aastate lõpus poliitilist karjääri Hollandi Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei kõnekirjutajana.
Wilders on 1992. aastast abielus Ungari diplomaadi Kristina Marfaiga. Poliitik kurdab, et on pidevate ähvarduste tõttu sunnitud täitma rangeid turvareegleid, mida ta „vaenlasele ei sooviks”. Alates 2000ndate aastate lõpust on ta saanud pidevalt surmaähvardustega kirju, 2008. aastal kirjutas üks Hollandi räpparitest loo, mis ähvardas Wildersi tappa. Seetõttu saadab poliitikut pidevalt turvatöötaja, ta ei võta külalisi vastu, elab kindlustatud ruumiga majas ja kannab kuulivesti.
Wilders on olnud Hollandi parlamendi liige aastast 1998, oma Vabaduspartei asutas ta 2004. aastal. Ta on eriti tuntud oma karmi islami kriitika ja ettepaneku poolest keelustada moslemite sisseränne Hollandisse, sest vastasel juhul „kaotame Euroopa”. 2008. ja 2018. aastal mõisteti Wildersi üle kohut süüdistatuna moslemitevastase vägivalla õhutamises, kuid lõpuks ei tuvastanud kohus tema ütlustes seaduserikkumist.
Nüüd toetab ta Hollandi lahkumist Euroopa Liidust ning on korduvalt nõudnud mošeede sulgemist ning migrantide ja pagulaste Hollandisse sisenemise piiramist. Just pagulased said riigi eelmisele juhile valupunktiks: valimised toimusid ennetähtaegselt, sest peaminister Mark Rutte teatas valitsuse tagasiastumisest 2023. aasta suvel pärast seda, kui võimul olnud paremtsentristlik koalitsioon lagunes pärast varjupaigaküsimuses kokkuleppele jõudmist. Poliitikud on püüdnud lahendada pagulaste elukohtade nappuse probleemi ega ole jõudnud kokkuleppele, kuidas seda teha.
Hollandi meedia süüdistab Vabadusparteid sidemetes „Vene propagandaga”. Väljaanne Follow The Money kirjutas, et Euroopa Parlamendi ja Vabaduspartei liige Andre Elissen sõitis 2017. aastal kremli kulul Moskvasse riigiduuma saadiku Leonid Slutski isiklikul kutsel. Wilders ise sõitis Moskvasse 2018. aastal ning selle reisi korraldas samuti praegune LDPR-i juht Slutski.
12. Ukraina president Vladimir Zelenski on ameeriklaste seas populaarsuselt edestanud USA 45. ja 46. presidenti Donald Trumpi ja Joe Bidenit. Seda tõendab Economist/YouGovi uuring. Küsitluse järgi suhtub Bidenisse positiivselt 44% vastanutest, ebasoodsalt aga 53%. 43% vastajatest kiidab Trumpi tegevuse heaks, 53% ei nõustu.
Zelenski on maailma populaarseim juht, kelle heakskiit on 46%, samas kui ainult 27% suhtub temasse ebasoodsalt. 48% suhtub miljardär Elon Muski positiivselt, 40% aga negatiivselt.
Hiina valitseja Xi Jinpingi heakskiit on 13%, tema tegevust taunib 57%. Diktaator vladimir putini antireiting on 76%, kremli juhti suhtub positiivselt 13%.
13. Lühiuudised
Putin sõitis Valgevenesse. Minskis osaleb ta Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) tippkohtumisel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
