Sõja ülevaade: 638. päev – vene poole surve tõuseb
Avaldatud: 23 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. november 2023:
plahvatused Krõvõi Rihis, vene poole surve jätkab tõusmist Kupianski, Avdiivka ja Marika suunal ja pisu paaris kohas nad edasi said. Ukraina aktiivne ikka Dnepri idakaldal.
1. Krõvõi Rihis
2. Kontsert HIMARS-i laskekauguses on halb mõte.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole tuntav surve tõus Kupianski suunal ja pisu edasi saadi.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: keskmine lahingute päev linnas edelas.
6. Donetsk: surve on uuesti tipu lähedale tõusnud ning on paar vene poole edenemist.
7. Lõunarinne: suht rahulik.
8. Herson: rünnakuid jagus mõlemapoolselt ning rindejoone muutustest täpsem info puudus.
9. Njah, putini jutt…
10. Saksamaa kantsler ja Itaalia peaminister kutsusid G20-l isiklikult vene diktaatorit putinit vägesid Ukrainast välja viima.
11. Hakkas kasvama venelaste kinnisvara ostmine Euroopas.
12. vene spioone Poolas jagub.
13. Ukraina välisluureteenistuse (SVR) juht Aleksandr Litvinenko arvamus.
14. USA Sõjainstituudi kokkuvõte kremli murest seoses putini tagasivalimise protsendi tõstmisega.
15. Lühiuudised
1. Täna öösel teatati plahvatustest Krõvõi Rihis. Varahommikuks täpsemat infot veel polnud. Brjanski ja Belgorodi oblastiga piirnevad Ukraina asulad said tiheda pommisaju. Hetkel teadmata, miks Kurski suund pommitamata jäi.
2. Seni käib vihane arutelu ja vene kõrgema juhtkonna süüdistamine vene milblogijate poolt, et suuremal vene soldatitele korraldatud kontserdile (juba mitu päeva tagasi) tehti HIMARS-i löök, mille tagajärjel Donetski lähedal sai surma u 20 ja viga paarsada.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab tugevat pressimist ja olla saanud pisu edasi Sinkivka külast loodes asuvas metsas. Rünnakud küla enda suunal siisi vene poolele edu ei toonud, aga neid rünnakuid jagub terveks päevaks ja pigem näeb veelgi surve tõusu. Siingi suunal sarnaselt Hersonile on hakanud vene pool kasutama 500 kg liugpomme, mis annab aimu kõrgema vene juhtkonna soovist siin edu saavutada. Mujal rindel suht vaikne.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene pool jätkas Klištšiivka ja Andriivka ründamist. Ühes lõigus Andriivkast pisu lõuna pool suutis vene pool jõuda raudteeni, aga üle ei saanud. Kõiki Ukraina sillapäid üle raudtee siiski vene pool ära kaotada pole seni suutnud.
6. Donetsk: karm surve hakkab jõudma oma tippaegadele ning ainult Avdiivka ümber oli üle 20 rünnaku päevas. Ühe Ukraina võitleja sõnul oli vaid tema suunal viis rünnakut päeva jooksul. Uuesti tõusis kõrgemale vene poole kamikaze droonide kasutamine ning kasvas soomuse kasutamine rünnakul. See tõi ka vene poolele pisu edu kahes suunas, aga päris valusate kaotuste hinnaga. Avdiivkast loodes saadi edasi piki raudteed põhja poole ning pisu kasvatati sillapead üle raudtee Stepove juures. Rünnak asula poole kümnese soomuskolonniga (paar tanki ka kambas) siiski puruks löödi. Tundub, et Avdiivkast põhjas ausvasse tööstusalasse siiski pole veel vene pool sisse saanud ja lahingud käivad selle serval. Ikka lainetena vene pool soldatitega ründab. Teine mure koht on Avdiivka kaguserval. Eile sai vene pool edasi Promkast lõuna pool asuvas väiksemas metsaalas. Loodan, et teine tugev Ukraina kaitseliin siiski peab. Opõtne-Vesele joonel vene poole rünnakuid edu ei saatnud ning edasi ei saadud ka Pervomaiske suunal.
Ukraina väed tõrjusid enam kui 18 vene poole rünnakut Marinka ja Novomõhailivka lähedal. Siin rindejoone muutusi ei tuvastanud. Olla vene poolele lisandunud värskemaid üksusi ning pigem näeb veel surve tõusu. Ilm täna seal suht päikseline ja nädalalõpp uute vihmadega algab ja uuesti lund järgmisel nädalal.
7. Lõunarinne: suht vaikne.
Berdjanski suund: mõned väiksemad kompimised.
Tokmaki suund: paar tugevamat üritust kummaltki poolelt, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Ukraina StratCom kinnitas, et tabati okupeeritud Hersoni oblastis Oleškivi lähistel asuvat vene erivägede komandopunkti. Tugevatest mõlema poole rünnakutest infot tuli. Kui Ukraina surub kõigis sillapeades ida poole siis vene pool põhiliselt kirde suunalt Krõnki asulas. Eilses sõjaudus ja kohatises vaikuses lisainfot võimalike edenemiste kohta ei leinud. Kõlakaid ikka, et olla jõest kuni 8 km kauguseid kanna maha saamise kohti lisandunud. Ukraina seni enda tegevuse kohta täpsemat infot ei anna ja vene poole info on muutnud üldisemaks. Njah, vene poole ametlikud teated siiski suurest edust siin suunal räägivad…
9. Venemaa invasioon Ukrainasse on „tragöödia” ja Moskva on valmis selle peatamiseks läbirääkimisi pidama, ütles putin G20 tippkohtumisel videolingi vahendusel. „Sõjalised tegevused on alati tragöödia. Konkreetsed inimesed, konkreetsed pered ja riik tervikuna. Ja loomulikult peame mõtlema, kuidas seda tragöödiat peatada. Muide, Venemaa pole kunagi keeldunud rahuläbirääkimistest Ukrainaga. Mitte Venemaa, vaid Ukraina on avalikult teatanud, et taandub läbirääkimisprotsessist. Ja pealegi kirjutas riigipea alla dekreedile, mis keelas sellised läbirääkimised Venemaaga. Ma saan aru, et see sõda ja inimeste kaotus ei saa muud kui šokeerida…,” ütles putin.
Ametlikult katkes Venemaa ja Ukraina dialoog sõja lõpetamise üle 2022. aasta mais Kiievi initsiatiivil seoses tsiviilisikute massimõrvadega, mis paljastati deokupeeritud Butšas. Venemaa kaitseministeerium ja välisminister lavrov nimetasid „lavastuseks” linnas toimunud veresauna, kus leiti kümneid surnukehi, kelle käed olid selja taha seotud, väites, et lääneriigid keelasid Kiievil Venemaaga läbirääkimiste jätkamise. putin süüdistas Ukrainat Istanbulis parafeeritud rahulepingute „ajaloo prügikasti viskamises”. Samuti annekteeris ta 2022. aasta sügisel Donetski, Luganski, Zaporožje ja Hersoni piirkonnad. Pärast seda kirjutas Ukraina president Vladimir Zelenski alla dekreedile, mis välistab dialoogi Venemaaga seni, kuni putin on selle president.
Ukraina juhtkond on korduvalt teatanud, et dialoogi tingimus on vene vägede täielik väljaviimine riigist ja kõigi okupeeritud alade, sealhulgas Krimmi, tagasitoomine. kreml nõudis „geopoliitiliste reaalsuste” tunnustamist. Novembri alguses teatas Ukraina liider taas, et tema riik ei kavatse arutada võimalust lõpetada sõda Venemaa poolt vallutatud alade hülgamise tingimustes– „seda ei juhtu,” rõhutas ta (tsitaat Interfaxi-Ukrainast).
Zelenski eitab ka seda, et Ukraina läänepartnerid üritavad teda veenda alustama dialoogi putiniga. „Kõik teavad minu suhtumist, mis ühtib Ukraina ühiskonna suhtumisega. Keegi ei survesta mind täna. Kõik see juhtus sõja alguses ja enne sõda. Täna ei survesta keegi EL-i ega USA juhte,” märkis ta.
Varem teatasid NBC allikad, et Ameerika ja Euroopa ametiisikud hakkasid Ukraina juhtkonnaga arutama võimalust alustada Venemaaga rahuläbirääkimisi. Väljaande allikate sõnul puudutati „õrna” dialoogi käigus „väga üldistatult” teemat, millest Ukraina peab rahu saavutamiseks loobuma. Arutelud toimuvad ajal, kui USA ja Euroopa ametnikud muretsevad, et sõda on jõudnud ummikseisu ja et Lääs ei suuda säilitada piisaval tasemel abi Ukrainale Iisraeli ja islamirühmituse Hamasi vahelise sõja puhkemise tõttu.
Zelenski nimetas arvamust sõja „ummikseisu” kohta ekslikuks. Tema sõnul on Ukraina pealetung aeglane, kuna „Venemaa kontrollib taevast” ja tuleb vaid oodata täiendavaid õhutõrjesüsteeme, aga ka hävitajaid F-16. President meenutas, et ka mullu oli rinne staatiline, kuid siis õnnestus Ukraina sõjaväel Harkovi oblastis läbimurre teha. Kui aga olukord aasta lõpuks ei muutu, algavad NBC allikate sõnul „pakilisemad arutelud rahuläbirääkimiste üle”.
10. Saksamaa kantsler Olaf Scholz ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni ütlesid Berliinis pressikonverentsil, et kutsusid isiklikult vene diktaatorit putinit vägesid Ukrainast välja viima, vahendab Barrons. Kõik kolm osalesid G20 virtuaalsel tippkohtumisel. „Ma kutsusin president Putinit üles lõpetama oma agressiooni ja viima oma väed Ukraina territooriumilt välja, et sõda lõpuks lõppeks. Me tegime seda. Huvitav oli ka see, et putin pidi seda kuulama,” ütles Scholz.
Venemaa propagandameedia avaldas nimekirja putini avaldustest tippkohtumisel. Eelkõige valetas ta traditsiooniliselt, et kreml väidetavalt ei keeldunud rahuläbirääkimistest Ukrainaga ja Kiiev „ei taha rahu”. Meloni märkis omakorda, et putini tänased väljaütlemised valmisolekust rahu taotleda võiks olla teretulnud, kuid „rahu ja invasioon ei saa koos eksisteerida” ning vene diktaator „võiks oma sõdurid tagasi kutsudes kergesti tõestada oma rahusoovi”. „Kinnitasime selgelt oma seisukohta: ütlesime, et Venemaa võib sõja lõpetada. Selleks peab ta oma väed välja viima ja sellega taastama Ukraina territoriaalse terviklikkuse,” ütles ta.
2023. aasta septembri tippkohtumisel võtsid G20 liikmed vastu Indias toimunud tippkohtumise järel ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimist, eelkõige riikide territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, ning märgitakse ka tuumarelvade kasutamise lubamatust. 2022. aasta novembris Indoneesias toimunud G20 esialgne deklaratsioon rääkis Vene Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu.
11. Rikkad venelased on pärast Lähis-Ida „sõbralikesse” riikidesse elama asumist taas üle läinud kinnisvara ostmisele Euroopas. RBC avaldatud konsultatsioonifirma NF Group (endine Knight Frank) andmete kohaselt ületasid Ungari ja Küpros 2023. aasta kümne kuu lõpus taotluste arvu poolest eelmise aasta liidreid – Türgit ja AÜE-d.
Välismaa kinnisvara ostmisel venelaste seas populaarsemate riikide esiviisikus on kolmandale kohale tõusnud Türgi ning esiviisikust on lahkunud AÜE. Neljanda koha saavutas Indoneesia ja viienda koha, nagu aasta tagasi, Kreeka.
Enamik NF Grupi kliente (61%) nimetas teistes riikides kinnisvara ostmise eesmärgiks elamisloa (RP) või kodakondsuse saamist. Investeeringu ja oma elukoha jaoks kaalub välismaal kodu ostmist vastavalt 20% ja 17%.
Nõudlus väliskinnisvara järele on püsivalt suur, kuid kapitalivoo suunad muutuvad, märkis NF Grupi väliskinnisvara osakonna projektijuht Anna Andrejeva. Tema sõnul oli Türgi 2022. aastal eluasemesse investeerimise jaoks alternatiivsete dokumentide hankimise osas juhtpositsioonil ning Dubai lõi atraktiivsed tingimused äri ja kapitali ümberpaigutamiseks.
Kuid aastal 2023 on enamik jõukaid venelasi huvitatud võimalusest saada staatus Euroopas – võimalikuks ümberpaigutamiseks, rahvusvahelise äri tegemiseks ja takistamatuks liikumiseks Schengeni riikides, ütleb Andrejeva. „Lähis-Idas kontod avanud Venemaa investorid soovivad liikuda stabiilsemasse tsooni ja me näeme kasvavat huvi Euroopa asukohtade vastu,” lisas ekspert. Ungaris saavad venelased kuni kahekuulise registreerimisperioodiga elamisloa investeeringuga 215 tuhat eurot pere kohta. Küprosel maksab sama asi 300 tuhat eurot ja Hispaanias 500 tuhat eurot.
Bloomberg kirjutas varem venelaste pettumusest AÜE-s: välismaalaste seas 2023. aastal Dubais ostetud kinnisvara arvult langesid Venemaa kodanikud esikohalt viiendaks. Aktiivsus langes enim luksussegmendis, kus venelaste tehingute arv vähenes 15%. Ka Türgi Antalya tundis tugevat venelaste väljavoolu – 2023. aastal lahkus linnast 16% elamisloaga inimestest. Majandusagentuuri Ekonomim andmetel on väljaränne viimase nelja kuu jooksul kiirenenud, maakonnast on lahkunud 17 000 venelast. Mõned neist kolisid Euroopasse.
12. Poola võimud on süüdistanud 16 välismaalast Venemaa kasuks spioneerimises. Nad tunnistasid, et kogusid infot Ukrainale relvatarnete kohta ja kavandasid sabotaaži, edastab AFP. „Kuueteistkümnele välismaalasele esitati süüdistus spionaažitegevuses Venemaa luureteenistuste nimel Poola territooriumil ja organiseeritud kuritegelikus grupeeringus osalemises,” ütles luureteenistuse pressiesindaja Mariusz Kaminski. „Nende ülesannete hulka kuulus sõjaliste rajatiste ja kriitilise infrastruktuuri tuvastamine, Ukrainasse sõjalist ja humanitaarabi transportivate rongide jälgimine ning nende õnnetuste korraldamine.”
Süüdistatavad on Venemaa spioonivõrgustiku liikmed, mille lammutamisest teatas Poola märtsis; siis aga teatati, et peeti kinni üheksa inimest Poolast idapoolsematest riikidest. Nad leidsid kaamerad, elektroonikaseadmed ja GPS-saatjad paigaldamiseks Ukrainasse tarnivatele sõidukitele, ütles Kaminsky toona. Samuti olid tema sõnul vahistatutel käsk tegeleda propagandaga eesmärgil Poola ja Ukraina suhtete destabiliseerimisega, mille eest nad raha said.
Juulis teatas Poola Venemaa luureteenistuses töötava Ukraina kodaniku kinnipidamisest, kes elas riigis alates 2019. aastast. Selleks ajaks oli Venemaa kasuks spioneerimises kahtlustatavate arv kasvanud 15-ni. Ja augustis ühines nendega üks Valgevene kodanik. Nagu Poola justiitsminister Zbigniew Zobro sotsiaalmeedia kanalis X (endine Twitter) teatas, ähvardab iga süüdistatavat kuni 10-aastane vanglakaristus.
Kieli Maailmamajanduse Instituudi 31. juuli seisuga andis Poola Ukrainale abi 4,3 miljardi euro eest, sealhulgas sõjalist abi 3 miljardit eurot. Lisaks on Poola peamine transiidipunkt, mille kaudu toimetatakse Ukrainasse suurem osa Kiievi lääne partneritelt saadud relvi ja muud abi, näiteks tehnilist varustust.
13. Vene-Ukraina sõda on jõudnud kurnamissõja faasi, kremli plaani kohaselt on Venemaa võidu võtmeks Ukraina sisemine destabiliseerimine. Seda ütles Ukraina välisluureteenistuse (SVR) juht Aleksandr Litvinenko Interfaxi-Ukraina kolumnis. „Eesmärgid on muutumatud. putin vajab nii palju Ukraina territooriumi, kui ta saab, sest venelaste jaoks räägime „algsete vene maade tagastamisest”. Sõda on jõudnud kurnamissõja faasi. ja rohkem tõendeid selle kohta, et kreml on valmis sõdima nii kaua kui vaja. Venemaa Föderatsioon on juba kaasamas „Põhja sõjaväeringkonna” tegurit oma värbamisplaanidesse Venemaa relvajõududesse aastatel 2024-2025,” kirjutab ametnik.
Tema sõnul usub Vene Föderatsiooni juhtkond, et tal jätkub sõjalis-tehnilisi, majanduslikke ja inimressursse Ukraina-vastasteks sõjalisteks operatsioonideks praegusel tasemel pikaks perioodiks. Litvinenko märgib, et Moskva on samal ajal veendunud, et Ukraina sisemised ressursid on väidetavalt „lähenemas täielikule ammendumisele”. „Vene Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse õhutusel (mis peab praegust Lääne sõjalise, majandusliku ja poliitilise abi õõnestamise strateegiat ebatõhusaks) kavatseb kreml strateegiat kohandada. Vene Föderatsiooni võidu võti on sisemine destabiliseerimine Ukrainas,” selgitab SVR-i juht.
Ta kirjutab, et Vene Föderatsioon kavatseb keskenduda kolmele ülesandele:
→ surve kogu rindejoonel üksikute, poliitiliselt või meedias oluliste punktide võitmiseks ning kindlasti Avdiivka vallutamisega;
→ kriitilise infrastruktuuri (elektrijaamad, naftarafineerimistehased, transpordisõlmed) hävitamine talvel elukvaliteedi alandamiseks;
→ sotsiaalse ühtsuse õõnestamine ambitsioonide õhutamise ja sõjaväe („Ainult nemad saavad korra taastada”) ja opositsiooniliste poliitiliste jõudude („Ainult nemad on väärt Ukrainat juhtima”) provotseerimine.
Ametnik selgitab, et okupantide plaani viimase punkti järgi peaks Ukrainas kujunema kriitiline mass rahulolematust praeguse valitsuse poliitikaga. Sissetungijaid ei huvita, kes pärast praegust juhtkonda Ukrainas võimule tuleb, sest nad on veendunud, et kes iganes see ka poleks, ei suuda olukorda enda kontrolli alla võtta ning riik sukeldub kaosesse, märgib Litvinenko. kremli plaani kohaselt peaks Lääs lõpuks mitte ainult abi andmise peatama, vaid pöörduma ka Venemaa Föderatsiooni poole ettepanekutega kiireteks läbirääkimisteks ja sõja peatamiseks, kirjutab välisluureteenistuse juht.
„Seda või midagi sellist kreml mõtleb ja plaanib. Teadlik tähendab relvastatud. Ukraina võitleb oma vabaduse ja kõigi maailma rahvaste vabaduse eest. Vabad inimesed võidavad orje,” lõpetas ta.
President Vladimir Zelenski nimetas Litvinenko SVR-i juhiks 2021. aasta juulis. Aastate jooksul töötas ta Ukraina julgeolekuteenistuse, riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu, Ukroboronpromi ja riikliku strateegiliste uuringute instituudi struktuurides. 2014. aasta aprillis määrati ta riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu asekantsleriks ning alates 2019. aasta augustist juhtis ta strateegiliste uuringute instituuti. Ta on reservkindralmajor.
14. kreml näib olevat seletamatult mures eelseisvate 2024. aasta märtsis toimuvate Venemaa presidendivalimiste tulemuste pärast, hoolimata Venemaa laialdasest putini heakskiitmisest. Venemaa Keskvalimiskomisjoni esimees ella pamfilova teatas 21. novembril, et osa Venemaalt lahkunud ja veel Venemaal viibivaid Venemaa kodanikke on juba alustanud jõupingutusi eelseisvate Venemaa presidendivalimiste diskrediteerimiseks. pamfilova avaldus viitab sellele, et Venemaa valitsus jätkab tsensuuri intensiivistamist, pidades silmas võitlust sisevalimistesse sekkumise katsete vastu enne presidendivalimisi. putin teatas ka 15. novembril, et Venemaa valitsus surub kohtumisel Venemaa valimiskomisjoni esindajatega maha igasuguse välis- või siseriikliku valimisse sekkumise. Kaks nimetut allikat Venemaa föderaal- ja regionaalvõimudest ütlesid Venemaa opositsiooniväljaandele Verstka 22. novembril avaldatud artiklis, et kreml andis Venemaa regionaalvõimudele korralduse peatada mobiliseeritud sõjaväelaste sugulaste protestimine, makstes neile raha. Allikad lisasid, et kreml soovitas Venemaa regionaalvalitsustel teha kõik endast oleneva tagamaks, et valitsused maksaksid mobiliseeritud isikkoosseisu omastele väljamakseid ja tegeleksid muude kaebustega mobiliseeritud isikkoosseisu halva kohtlemise kohta vastuseks sugulaste kasvavale rahulolematusest. Allikad ütlesid Verstkale ka, et kreml peab mobiliseeritud võitlejate lähedasi sotsiaalseks grupiks, mis võib kujutada endast üht suurimat ohtu putini seni etteteatamata presidendikampaania algusele.
kreml võib olla mures ka putinile toetuse puudumise pärast Venemaa veteranide kogukonna poolt. See veteranide kogukond on Venemaa ultranatsionalistide kogukonna alajaotis ja on regulaarselt pooldanud täielikku mobilisatsiooni ja Venemaa ründeoperatsioonide jätkamist Ukrainas, mitte aga praeguste rindejoonte külmutamist. kremli ilmselge mure putini toetuse pärast on veider, arvestades, et Levada Center – sõltumatu Venemaa küsitlusorganisatsioon – leidis, et 82 protsenti venelastest kiidab putini tegevuse heaks 2023. aasta oktoobri seisuga. kreml võib ka soovida, et putin saaks veelgi suurema protsendi häältest ja võib-olla üritab rahustada konkreetseid rühmitusi, kes väljendavad häälekalt rahulolematust putini otsustega.
15. Lühiuudised
Bulgaaria parlament ratifitseeris siseministeeriumi ja Ukraina kaitseministeeriumi vahelise lepingu sadade Bulgaaria politsei arsenalist pärit soomustransportööride üleandmise kohta. Sellest teatas Ukraina kaitseministeerium.
Saksamaa 2024. aasta föderaaleelarve projektis oli Ukraina relvajõudude toetuseks ette nähtud 4 miljardit eurot. Samal ajal hindab Saksamaa kaitseministeerium vaid 2024. aastaks juba planeeritud sõjalise abi vajadused Ukrainale 5,22 miljardi euro suuruseks.
USA kaitseminister Lloyd Austin avas Ukrainale sõjalise abi andmise rahvusvahelise kontaktrühma 17. Ramsteini formaadis kohtumise ja kutsus liitlasi üles tugevdama enne talve Ukraina õhukaitset.
USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby teatas 21. novembril, et Iraan varustab Venemaad liugpommidega ja et Iraan võib valmistuda Venemaale lähimaa ballistiliste rakettide üleandmiseks.
Soome jätab tööle vaid ühe piiripunkti Venemaa suunal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
