Sõja ülevaade: 620. päev – vene poole rünnakute arvu tõus
Avaldatud: 5 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. november 2023:
vene poole rünnakute arv tõusis eile u 80-ni ja on viimase kahe nädala rekord, aga edu see neile siiski ei toonud, tabati üht vene sõjalaeva ja mõni rakett ja droon ikka Ukraina linnadeni jõuab.
1. Dnipr, Mõrhorod.
2. vene korvett sai tabamuse.
3. Kupiansk-Kreminna: tugevad vene poole rünnakud jätkusid
4. Siversk: kahel suunal vene poole rünnakud.
5. Bahmut: siingi tõusis vene poole rünnakute arv
6. Donetsk: njah, u 40 rünnakut.
7. Lõunarinne: suht vaikne.
8. Herson: Ukraina jätkab edenemist.
9. Zelenski eilsest von der Leyeni külaskäigust Kiievi.
10. Venemaal on probleeme strateegilise lennunduse moderniseerimisega.
11. Eilsed Zelenski ja Zalužnõi kommentaarid sõjale.
12. Venemaa rahandusminister soovitab mitte pöörata liialt palju tähelepanu dollari kursile.
13. Njah, kadõrov ei saa ilma USA aega Saksa maasturiteta.
1. Eile ründas vene pool Iskander-K rakettidega, kolm neist alla lasti, aga mitte kõiki. Lisaks oli droone õhus. Dnipro linnas teatati vähemalt 7 plahvatusest. Poltaava oblastis Mõrhorodis sai Venemaa löögi tagajärjel surma 1 inimene, haavata 2 last. Piiriäärsete Ukraina asulate tihe pommisadu jätkus. Võimalik, et vene pool kasutas ära vihmasemat ilma (Ukraina luure võimekus siis väiksem).
2. Plahvatused öises Rostovis, vene pool pole seni seda kommenteerida tahtnud. Ukraina StratCom kinnitas, et täna alustasid Ukraina väed eduka rünnakuga ja tabasid okupeeritud Kertši laevatehast SCALP/Storm Shadow rakettidega. Kuuldavasti sai kahjustada Karakurt-klassi korvett Askold. Huvitav on see, et laevatehas asub vaid u 8 km kaugusel Kertši sillast ja annab pisu lootust, et sealne õhukaitse piisavalt hea siiski pole.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal Sõnkivka ja Ivanivka asulate juures oli eile u 10 vene poole rünnakut, tagasi need löödi. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: uuesti on hakatud ründama Bilohorivka küla, seni edutult ja mõni video laseb saada aimu, et Kreminnast edelas asuv metsaala on just siit suunalt tuleva kaudtule mõju all. Lisaks algasid rünnakud uuesti Spirne suunal. Seal on juba üle kuu olnud rünnakuvaba.
5. Bahmut: Klisiivka-Kurdjumivka joonel olla veelgi üle raudtee Ukraina edenenud aga kaardilt seda tuvastada ei õnnestunud. Siin rindel tõusis ka vene rünnakute arv ja u 10 neid ööpäeva jooksul oli ja edu see seni vene poolele pole toonud.
6. Donetsk: Stepove, Sieverne, Avdiivka, Pervomaiske Marinka, Novomõhailivka, Staromayorske, kokku u 40 vene poole rünnakut ja nende kasuks rindejoone muutust ei tuvastanud. Ikka üritatakse Avdiivkast põhjas üle raudtee saada, aga seni pole see neil õnnestunud ja hetkel vaid kõlakas, et Ukraina vasturünnakuga olla neid siin ühes lõigus isegi tagasi lükatud. Seni on vene poole nii tehnika kui isikkoosseisu kaotuste arv kõrge, aga veel see vene poole rünnakute survet ei vähenda, sest väge siin suunal jagub. Küll lubab ilmajaam, et vihmaste päevade arv on tõusuteel ja juba tänagi pisu ning edasi enamus päevadel nii pisku kui suurema portsu kaupa seda tulema hakkab. Hetkel arvamusel, et kui vene pool enam soomusega edasi ei saa, siis tugev surve jätkub jalaväega. Njah, putinil on valimiste võidukõneks järgmisel aastal vaja miskit edukat ka rahavale pajatada.
7. Lõunarinne: vähenes ka vene poole rünnakute arv.
Berdjanski suund: mõnedest vene poole rünnakutest teateid tuli ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Tokmaki suund: tuli info, et vene suurtükivägi tulistas Zaritšne asulat autasustamistseremoonia ajal 3. novembril 2023. Hukkus vähemalt 20 sõdurit, peamiselt Ukraina 128. mäerünnakubrigaadist. Suurematest rünnakutest kummaltki poolelt infot polnud.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Ukraina merejalaväelased teevad Krõnki asulas edusamme ja vabastasid vähemalt poole sellest. Ukraina HIMARS tabas ja hävitas suure kontsentratsiooni vene jalaväge koos mitme sõjalise otstarbega paate Hersoni oblastis Tendra Spit’i põhjaosas (pikk maasäär). Lisaks ulatus Ukraina kaudtuli ka mujal kuni Skadovskini (Musta mere äärne linn). Hetkel vaid vene poole kinnitused, et Ukraina üksuste arv Dnepri idakaldal on tõusuteel ning lahingud käivad vähemalt kolmes kohas, lisaks veel Poima küla ja Antonovski silla lähistel.
9. Zelenski eilsest von der Leyeni külaskäigust Kiievisse: Euroopa Komisjoni presidendi proua Ursula von der Leyeni visiit toimub ajaloolisel hetkel, mil ootame poliitilist otsust Ukraina suhtes. Sellel otsusel on pöördepunkt mitte ainult Ukraina, vaid ka kogu Euroopa ajaloos. Mõistame selgelt, et Euroopa Liitu kuulumine on iga riigi vastava institutsionaalse arengu tunnustus ja põhineb konkreetsetel saavutustel Euroopa elureeglite kaitsmisel.
Seetõttu ei küsi Ukraina teel Euroopa Liitu järeleandmisi. Oleme ellu viinud liikmelisuse läbirääkimiste alustamiseks vajalikud soovitused. Kuid Ukraina ei peatu oma institutsioonide ümberkujundamisel. Reforme jätkatakse. Ukraina on võimalikult valmis alustama läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemise üle ning hiljem ka EL-i täisliikmeks.
10. Venemaal on probleeme strateegilise lennunduse, eriti pommitajate Tu-160 ja Tu-95 moderniseerimisega. Sellest teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat. Luureohvitserid ütlevad, et okupandid ei suuda ületada raskusi strateegiliste tuumajõudude õhukomponendi täiustamisel. Märgitakse, et strateegiliste pommitajate Tu-160 ja Tu-95 osalise moderniseerimise raames peavad venelased töötlema ühe või kaks lennukit aastas. 2023. aastaks kavandatud uute pommitajate Tu-160M2 tarnimine on lükatud hilisemasse kuupäeva, kuna vaenlane ei suutnud NK-32 mootorite uue versiooni tootmist jätkata. Luure peadirektoraat kirjutab, et probleeme Vene Föderatsiooni tuumajõududega põhjustavad lääneriikide sanktsioonid, aga ka Moskva teaduslike, tehniliste ja tööstuslike baaside suutmatus toota vajalikke komponente imporditud komponentide asendamiseks.
11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas, et Ukraina sõda ei ole „ummikseisus”, kommentaarides meediale Ukraina ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi essee kohta sõjapidamise positsioonilisest olemusest Ukrainas. Zelenski ütles 4. novembril ühisel pressikonverentsil Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, et praegune olukord rindel ei ole ummikseisus, isegi kui „parim aeg on möödas” ja „inimesed on väsinud”. Zelenski rõhutas, et Ukraina seab prioriteediks oma kaitseväelaste ohutuse ning vajab Venemaa vägede ees eelise saamiseks USA F-16 hävitajaid ja õhutõrjet. Zelenski tuletas meelde, et paljud vaatlejad nimetasid 2022. aasta lahinguvälja olukorda kiiresti „ummikseisuks”, kuid Ukraina väed suutsid mitmete „trikkide, taktikate ja sõjaliste operatsioonidega” vabastada Harkivi oblasti ja läänepoolse (parem)kalda Hersoni oblasti. Zelenski lisas, et Venemaa president Vladimir Putin ei peatu praegu Venemaa okupeeritud liinidel ja märkis, et Ukrainal „ei ole õigust loobumisele isegi mõelda”. Zelenski avaldused peegeldavad suures osas Zalužnõi essee „Moodne positsioonisõda ja kuidas seda võita” peamisi argumente.
Zalužnõi pikk essee „Moodne positsioonisõda ja kuidas seda võita” kirjeldab Zalužnõi muudatusi, mida Ukraina peab tegema, et sõja praegusest „positsioonilisest” etapist üle saada, selgemalt kui lühem väljaanne ja sellega kaasnenud Economist artikkel. Zalužnõi kirjutas, et sõda on järk-järgult liikumas positsioonilisele vormile, ja märkis, et Ukraina peab saavutama õhuvõimu; rikkuma sügavalt miinitõkkeid; suurendama vastuhaku efektiivsust; looma ja koolitama vajalikke reserve; ja looma elektroonilise sõjapidamise (EW) võimekuse, et ületada positsioonisõda.
Positsioonisõda viitab sõjalistele operatsioonidele, mis ei too kaasa kiireid või dramaatilisi muutusi rindel, hoolimata mõlema poole jätkuvatest jõupingutustest oma positsioonide parandamiseks. Zalužnõi ei öelnud oma essees, et sõda on ummikseisus, ega vihjanud sellele, et Ukrainal ei saa olla edukas. Tema essee keskendus pigem selgitamisele, et sõja praegune positsiooniline iseloom tuleneb lahinguvälja tehnoloogilisest-taktilisest võrdsusest ning Vene ja Ukraina vägede laialdasest miinitõkete kasutamisest. Zalužnõi käsitles võimalusi, mida Ukrainale pakuvad Venemaa väljakutsed, sealhulgas Venemaa lennunduse kantud märkimisväärsed kahjud; Ukraina lääne raketi- ja suurtükiväerelvade kasutamine; ja Venemaa suutmatus ära kasutada oma inimmobiliseerimiseb ressursse poliitiliste, organisatsiooniliste ja motivatsiooniprobleemide tõttu. Zalužnõi väitis, et I maailmasõja stiilis kaevikusõja vältimiseks ja manööversõjale üleminekuks peab Ukraina välja töötama uued lähenemisviisid, sealhulgas tehnoloogilised ja muud muudatused, millest mõned sõltuvad Lääne toetusest ja teised nõuavad kohandusi Ukraina sõjaväes, riigis ja ühiskonnas. Zalužnõi jõudis järeldusele, et positsioonisõda tuleb Venemaale kasuks, kuna see pikendab sõda ja võib võimaldada Venemaal teatud valdkondades üleolekut saavutada. Zalužnõi väitis, et Ukraina või Venemaa võivad õigetel asjaoludel naasta kiire manööversõja juurde, mis peab Ukraina jaoks hõlmama Lääne poolt pakutavaid sõjalisi ressursse. Zalužnõi essee käsitles kõike seda, kuidas taastada manööversõda, mitte argument, et sõda on jõudnud ummikseisu.
Zelenski eitas ka Lääne teateid, et USA ja Euroopa ametnikud avaldavad Ukraina ametnikele survet arutada rahuläbirääkimiste võimalust. NBC teatas praegustele ja endistele USA ametnikele viidates 3. novembril, et USA ja Euroopa ametnikud on „vaikselt” arutanud Ukraina ametnikega rahuläbirääkimiste väljavaateid. NBC allikad väitsid, et need arutelud toimusid eelmisel kuul toimunud Ukraina kaitsekontaktrühma koosolekul ja need olid tingitud Ukraina tunnistamisest lääneriikidele muret, et sõda on jõudnud „ummikseisu”. Zelenski ütles 4. novembri pressikonverentsil, et Ukraina juhina võib ta kinnitada, et keegi Euroopas ega USAs ei survesta teda rahuläbirääkimisi arutama.
12. Dollari kursile ei tasu liiga palju tähelepanu pöörata, ütles Venemaa rahandusminister anton siluanov laupäeval. Dollari kursi jälgimisest siiski ei saa üldse loobuda, sest sellest sõltub importkaupade maksumus, möönis minister. „Muidugi on dollari kursi mõjul meie elule oma mõju,” ütles siluanov. „Usun, et lõppkokkuvõttes peaksime pingutama selle nimel, et me sellele vähem tähelepanu pööraksime,” tsiteerib RIA Novosti rahandusministeeriumi juhti.
siluanovi sõnul stabiliseerub rubla pärast maalihet 2023. aasta esimesel poolel tänu võimude võetud meetmetele praegusel tasemel. Alates augusti keskpaigast on Vene Föderatsiooni keskpank baasintressimäära järsult tõstnud neli korda ja kahekordistanud selle väärtust – 7,5%-lt 15%-le aastas. Oktoobris allkirjastas putin 43 suurema eksportiva ettevõtte välisvaluutatulu kohustusliku müügi dekreedi. Edaspidi on neil kohustus paigutada vähemalt 80% ekspordivaluutast Venemaa pankadesse ja seejärel konverteerida vähemalt 90% sellest mahust rubladeks siseriiklikul valuutaturul.
Neile, kes seda ei täida, valmistab riigiduuma ette karmid trahvid – kuni 100% „peidetud” valuutast. Samal ajal kaalub valitsus võimalust kehtestada range kontroll suurettevõtete välisvaluutareservide üle, mida nad hoiavad oma tütarettevõtete väliskontodel. kremli eesmärk on stabiliseerida rubla ja inflatsioon õigeaegselt enne presidendivalimisi, ütlesid olukorraga kursis olevad allikad augustis Bloombergile. Jaanuarist augusti keskpaigani kallinesid dollar ja euro 30-40% ning Ameerika valuuta kurss murdis läbi 100 rubla piiri. Pärast seda on rubla osa kahjumit tagasi võitnud: reedel Moskva börsil oli dollari väärtus 92,82 rubla ja euro väärtus 99,64 rubla.
Detsembris plaanib keskpank jätkata karmistamist ja võib teha viiendat järjestikust baasintressi tõusu, ütlesid olukorraga kursis olevad allikad Bloombergile. Keskpanga eesmärk on pidurdada alates 2022. aasta aprillist rekordkiirusel kiirenenud inflatsiooni ning kaitsta rubla ka sanktsioonide eest, kuid „kõrvalmõju” on tõenäoliselt majanduslangus, ütleb Bloomberg Economicsi ökonomist Aleksandr Isakov.
13. Tšetšeenia juht kadõrov kinkis Ukrainas võidelnud vabariigi julgeolekujõudude komandöridele autosid Mercedes ja GMC. kadõrov ise teatas sellest 3. novembril oma Telegrami kanalis. Nagu märkis Tšetšeenia juht, tehti kingitus „tänutäheks eeskujuliku ja ustava teenistuse eest” varem rahvusvahelise terrorismi vastu võidelnud komandöridele ning nüüd on see „märkimisväärne panus sõjalise erioperatsiooni läbiviimisesse Ukrainas”. Sõnumile lisatud videol on näha vähemalt 20 Mercedese ja GMC autot, millest sai ilmselt turvameeste tasu.
Iga GMC Yukon maasturi maksumus minimaalses konfiguratsioonis on 57 400 dollarit (5,2 miljonit rubla), Venemaal müüakse neid 11 miljoni rubla eest. Mercedes GLE 450 maasturite soovitatav jaehind on 69 500 dollarit (6,3 miljonit rubla). See pole esimene kord, kui kadõrov kinkib kalleid autosid. Varem said sarnaseid kingitusi sportlased kadõrovi fondi nimel. 2018. aastal pälvis Khabib Nurmagomedov vähemalt 6 miljoni rubla väärtuses Mercedese, 2021. aastal said samasugused autod UFC võitlejad Khamzat Chimaev ja Magomed Ankalaev.
kadõrovi tegevus on vastuolus putini augustikuise üleskutsega riigiametnikele kasutada kodumaiseid autosid. See peaks putini sõnul toetama Venemaa kaubamärke. „Ministeeriumid ja osakonnad on palunud ostmist jätkata, keskenduda välismaistele autodele. See on võimatu! Kõik riigi ametnikud peavad sõitma kodumaiste autodega,” ütles putin ja lisas, et autod on „varasemast tagasihoidlikumad”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
