Sõja ülevaade: 617. päev – endine nõunik Arestovitš kandideerib Ukraina presidendiks
Avaldatud: 2 november, 2023
Kuvatõmmis. Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. november 2023:
väiksemaid rindejoone muutusi mitmes paigas ja pikem lugu Ukraina ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi hetkeseisu hindamisest.
1. Üleeilne Krementšuki naftatöötlemistehase tabamine siiski tõi tehase seisaku.
2. Ukraina jätkab pisu suuremas mahus Brjanski, Kurski ja Belgorodi suunal.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu rindejoone kõikumist ja ootab suuremat vene poole survet.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: vene pool edenes pisu Bahmutist loodes ja Ukraina edelas.
6. Donetsk: kaks vene poole ja üks Ukraina väike edenemine ning karm vene poole surve jätkub.
7. Lõunarinne: ikka sammhaaval.
8. Herson: Ukraina jätkab ala laiendamist Dnepri idakaldal.
9. Ukraina ülemjuhataja kindral Valerii Zalužnõi hindas hetkeseisu rindel ja andis uusi arengusuundi.
10. Jukose hagi teema jätkub.
11. putini bla-bla jätkub.
12. Arestovitši (endine Ukraina presidendi nõunik) avaldused
1. Ukraina ametnikud teatasid, et eile öösel tabasid vene droonid Poltaava oblastis Krementšuki naftatöötlemistehast ja tehas pandi seisma. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine u ½ tavalisest mahust, aga lisaks kaudtuleüksustele kasutas vene pool ka droone ja lennuväge.
2. vene poole väitel toimus eile Krimmi suunal Ukraina raketi- ja droonirünnak. Kuna Kertši sillal töötas suitsukate ja liiklus oli pikaks ajaks suletud, siis mingi rünnak võis siiski toimuda. Kõlakad on, et võib-olla tabati miskit Krimmi põhjapoolsetest ühendustest (seal paar olulist silda). Ukraina jätkas tavapärasest aktiivsemalt Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblasti töötlemist, jätkuvalt ei tulnud vene poole kurtmist, et neil keegi oleks surma saanud. Ukraina ise teatas vähemalt ühe vene seireseadme hävitamisest.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakute järgi tundub, et Ukraina sai Sõnkivkast
kirdes asuva suurema teede ristmiku oma kontrolli alla tagasi, küll sai vene pool pisu edu külast loode pool (u 300-500 m) üht metsariba pidi Oskoli jõe idakaldal. Jätkuvalt pommitab vene pool nii kaudtule kui lennukitega Kupianski kandi sildasid, aga seni pole kõiki kasutuskõlbmatuks suutnud teha. Jätkuvalt suurema vene surve ootel nii Kupianski suunal kui rinde keskosas ja Kreminna juures.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene pool tungis Berhivski veehoidla (Bahmutist loodes) kõrval edasi ja said enda kontrolli alla veehoidlat ümbritseva kitsa metsariba. Samal ajal jätkas Ukraina enda ala laiendamist Klisiivka-Kurdjumivka joonel raudteest idas.
6. Donetsk: eile õnnestus vene poolel pisu edeneda Krasnohorivka külast (Avdiivkast põhja pool) Krasnohorivkast veelgi põhja poole u 500 m. Vähemalt ei suurenenud ümberpiiramise oht. Ka on kahetist infot, et samast rünnakusuunast pisu ida pool olla Ukraina saanud mõnisada meetrit edasi. Avdiivkast põhjas asuv koksimägi on vist täielikult vene poole kontrolli all ning Avdiivkast edelas asuv Opõtne juures olevas väiksemas karjääris on vene pool paar päeva tagasi saadud possasid hoida. Nn liharünnakud jätkuvad ja surve langust vene poolelt seni tulemas ei näe. Marinka juures pole vene üksustel vaatamata tugevatele rünnakutele õnnestunud edasi saada.
7. Lõunarinne: rindejoone muutusi ei tuvastanud, kuigi sammhaaval siiski Ukraina jätkavat.
Berdjanski suund: rinne seisab, isegi vene poole rünnakute arv langeb.
Tokmaki suund: väidetavalt sammhaaval Robotine lähistel siiski Ukraina edenevat.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Vene suurtükivägi tulistas Ukraina positsioone Antonovski sillast lõuna pool, näidates Ukraina edusamme selles piirkonnas. Lisaks on alles Ukraina possad raudteesilla (üle Verhnja Konka jõe) juures. Lahingud käivad nii Krõnkis ja Pidstepnest põhja pool. Tundub, et vene pool on hakanud siia suunale oma üksuseid lähemale tooma ja eks näis, mis Ukrainal edasi plaanis on. vene kanalid teatasid, et Ukraina korraldas raketirünnaku okupeeritud Hersoni piirkonnas tegutseva vene relvajõudude Dnepri grupi komandopunktile. Teada on vähemalt üks hukkunu ja mitu vigastatut. Hetkel tundub, et kaudutleduell on Dnepril suht võrdsustunud ja seda enamasti tänu vene lennuväe pommitamisele.
9. Ukraina ülemjuhataja kindral Valerii Zalužnõi hindas 1. novembril, et sõda Ukrainas on omandanud positsioonilise iseloomu ja pakkus Ukrainale rea soovitusi manöövri taastamiseks lahinguruumis. Essees pealkirjaga „Moodne positsioonisõda ja kuidas seda võita” ja intervjuus ajakirjale Economist andis Zalužnõi ülevaate Ukraina praegusest operatsioonikeskkonnast ja märkis, et vaatamata mitmele varem edukale Ukraina vasturünde operatsioonile 2022. aastal liigub sõda nüüd järk-järgult positsioonilisele vormile. suhteline tehnoloogiline ja taktikaline tasakaal on praegu Ukraina ja Venemaa vägede vahel. Oma intervjuus ajakirjale Economist tunnistas Zalužnõi, et Ukraina jõudude tehnoloogiline ja taktikaline võrdsus on toonud kaasa Esimese maailmasõja juhtumiga sarnase ummikseisu. Seda teemat käsitlevas ulatuslikumas essees hoidus Zalužnõi märkimisväärselt olukorra klassifitseerimisest täielikuks ummikseisuks ja kujundas selle hoopis „positsioonisõjaks”, mis tuleneb selle tehnoloogilise-taktikalise pariteedi aspektidest. Zalužnõi sõnul sõltub Ukraina suutlikkus sellest tehnoloogilis-taktilisest pariteedist üle saada Ukraina suutlikkusest kindlustada viis põhilist operatiivkomponenti, mis on muutunud eriti oluliseks alates 2023. aasta suvest – õhuülekaalu saavutamine; Venemaa miinitõketest sügavuti läbimurdmine; vastupatareide võitluse tõhususe suurendamine; vajalike reservide loomine ja väljaõpe; ja elektroonilise sõjapidamise (EW) võimekuse loomine.
Zalužnõi pakkus viiele eelnimetatud operatsioonikomponendile, mis on loonud tingimused positsioonisõjaks, rea spetsiifilisi taktikalisi lahendusi, mis tema hinnangul võimaldavad Ukrainal ületada sõjalise pariteedi Vene vägedega. Õhuüleoleku küsimuses väitis Zalužnõi, et Ukraina väed peavad oluliselt parandama droonide võimekust, et saavutada õhuülekaal rindel. Zalužnõi väitis, et Ukraina väed peavad üle koormama Venemaa õhutõrje, neutraliseerima Venemaa löögidroone ja vähendama Venemaa nähtavust rindel, kasutades massiliselt odavaid droone, töötades välja spetsiifilisi droone, mis on mõeldud Venemaa löögidroonide sihtimiseks, ja rakendades kogu rindel EW komplekse. Zalužnõi väitis, et EW kasutamise väljakutsetest ülesaamiseks rindel peavad Ukraina väed kasutusele võtma EW komplekside jaoks vajalikud juhtimis- ja kontrolliprotsessid, suurendama EW tootmisvõimsust ja tõhustama koostööd vabatahtlike organisatsioonidega, mis pakuvad Ukraina vägedele väiksemaid EW komplekse. Zalužnõi soovitas ka Ukraina vägedel täiustada EW-vastaseid meetmeid ja töötada välja uusi droone, pidades silmas EW-sid. Vastupatareide üleoleku saavutamiseks soovitas Zalužnõi Ukraina vägedel kasutada rohkem luuret ja droone, et parandada Ukraina vastupatareide tuld ning väitis, et Ukraina väed peavad tugevdama GPS-i tuge Ukraina vastupatareide üksustele ja suurendama vastupatareide tehnika arvu. Zalužnõi väitis, et täiustatud andurid, laialdasemad ja mitmekesisemad miinitõrjevõimalused ning droonivastane varustus võimaldavad Ukraina vägedel edukamalt läbida Venemaa miinitõkkeid.
Zalužnõi tõstis lisaks oma spetsiifilistele taktikalistele lahinguvälja lahendustele esile ka laiemaid administratiivseid kohandusi ja siseriiklikke arenguid. Zalužnõi kutsus Ukrainat konkreetselt üles kehtestama sõjaväelaste, reservväelaste ja ajateenistuskohustuslaste jaoks ühtne riiklik register, et valmistada ette Ukraina vägede jaoks vajalikke reserve. Zalužnõi kutsus Ukraina ametnikke laiemalt üles motiveerima Ukraina kodanikke liituma sõjaväereserviga ja suurendama nende kodanike arvu, keda Ukraina väed võivad välja õpetada. Zalužnõi märkis ka, et Ukraina C2 (juhtimise) ja logistika toe parandamine on kriitilise tähtsusega suurte operatsioonide parandamiseks. Zalužnõi väitis, et C2 jaoks „ühtse infokeskkonna” moodustamine kaasaegse infotehnoloogia abil võimaldab ukrainlastel olukorra teadlikkuse osas Vene vägedest ette jõuda. Zalužnõi rõhutas eriti vajadust, et Ukraina arendaks välja oma kaitsetööstuse, et toetada operatsioone, kauglöögivõimet ja asümmeetrilist laskemoona arsenali, et murda välja sõjalisest pariteedist Vene vägedega.
Veel loost noppeid:
Zalužnõi sõnul on esimene prioriteet kontroll taevas. See on vajalik suuremahuliste maapealsete operatsioonide jaoks.
Lisaks on vene droonid luure- ja õhurünnakutes üle võtnud olulise osa mehitatud lennukite rollist.
Ülemjuhataja sõnul peab Ukraina Venemaa õhutõrjesüsteemide ülekoormamiseks korraldama ka massilisi lööke, kasutades peibutusvahendeid ja ründedroone.
„Peame jahtima vene droone, kasutades oma võrguga varustatud droone. Peame kasutama signaalpeibutusvahendeid, et meelitada vene liugpomme. Ja pimestama vene droonide termokaamerad öösel strobotuledega,” kirjutas ta.
Elektrooniline sõda. Viimase kümnendi jooksul on Venemaa moderniseerinud oma elektroonilise sõja vägesid, luues uue sõjaväeharu ja arendades välja 60 uut tüüpi varustust, ütles Zalužnõi.
Ukraina vajab paremat juurdepääsu lääneliitlaste elektroonilisele luurele, sealhulgas luureteabe kogumise andmetele, ning laiendatud tootmisliine elektrooniliste sõjapidamissüsteemide jaoks Ukrainas ja välismaal, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja.
Vastupatareide sõda. Zalužnõi ütles, et Venemaa teeb selles suunas edusamme.
Selle põhjuseks on suuresti luuredroonidega koos töötava Lancet’i ründedroonide kasutamine ja maapealsete seireseadmetega sihitavate täppismürskude suurenenud tootmine. Et selles osas Venemaaga võrrelda, peab Ukraina välja töötama kohalikud GPS-väljad, kasutades maapealseid antenne, mitte ainult satelliite, et muuta Ukraina täppisjuhitavad mürsud Venemaa segamise taustal täpsemaks.
„Peame rohkem kasutama kamikaze droone, et kaasata Venemaa suurtükiväge. Ja meil on vaja, et meie partnerid saadaksid meile parima suurtükiväe luurevarustuse, mis suudab leida vene relvad,” ütles Zalužnõi.
Miinide lõhkeainete tehnoloogiad. Lääne varud miinitõrjeseadmetega on osutunud ebapiisavaks, sest Venemaa miiniväljade ulatus on nii suur. Venemaa taastab kiiresti miiniväljad, kui neid murtakse, kirjutab Zalužnõi.
Üheks selliseks tehnoloogiaks on radar-andurid, mis kasutavad maapinnast miinide tuvastamiseks peeneid valgusimpulsse. Suitsueemaldussüsteeme on vaja ka selleks, et varjata miinitõrjeüksuste tegevust.
Maapinnas olevate miinide plahvatama panemise asemel võib kasutada lennukite reaktiivmootoreid, veekahureid või kobarlahingumoona. See võimaldab teil ületada miiniväljad, ilma et peaksite sügavamale maa sisse minema.
Lisaks saab miinitõrjeks kasutada ka uusi tunnel-ekskavaatoreid, näiteks plasmapõletitega roboteid tunnelite puurimiseks.
Reservide suurendamine. Zalužnõi märkis, et Venemaa ei suuda oma inimressursse ära kasutada, kuna Venemaa diktaator putin kardab, et üldine mobilisatsioon võib viia poliitilise kriisini.
Samal ajal on piiratud ka Ukraina võimalused oma territooriumil oma võitlejaid koolitada.
10. Olles kaotanud pooled oma rahvusvahelistest reservidest 300 miljardi dollari väärtuses Ukrainas vallandatud sõja sanktsioonide tõttu, võib Venemaa kaotada veel kuni 60 miljardi dollari väärtuses välisvarasid. Londoni ülemkohus otsustas kolmapäeval, et Venemaa ei saa apelleerida riigi puutumatuse põhimõttele vaidluses Jukose endiste aktsionäridega riigi suurima naftakompanii enam kui pooleteise aastakümne taguse virtuaalse sundvõõrandamise hüvitamise üle. Sellise otsuse tegi kohtunik Sarah Cockerill, kes jättis Venemaa esindajatele apellatsiooniõiguse, vahendab Reuters.
2014. aastal võitsid Jukose aktsionärid Haagis toimunud rahvusvahelises arbitraažis kohtuasja, millega mõisteti neile välja 50 miljardi dollari suurune makse. Seejärel vaidlustas Venemaa selle otsuse mitmel viisil, jõudes Hollandi ülemkohtuni. Ta tühistas 2021. aastal maksekäsu ja saatis asja menetluslikel põhjustel tagasi alama astme kohtusse. Vahepeal esitasid vaidluse algatanud Jukose aktsionärifirmad (Hulley Enterprises, Jukos Universal ja Veteran Petroleum) Ühendkuningriigis, USA-s ja Hollandis eraldi hagid, nõudes Venemaa varade arestimist. Briti kohus peatas asja menetlemise 2016. aastal kuni Hollandi kohtute otsuseni, kuid jätkas hagi arutamist 2022. aasta oktoobris pärast Hollandi ülemkohtu otsust. „Protsessi esimene samm peab olema otsustamine, kas riigil on riiklik puutumatus,” ütles kohtunik Christopher Butcher.
Nüüd tegi Londoni kõrgem kohus sellise otsuse: Venemaal ei ole antud juhul riiklikku puutumatust. Vahepeal kasvas hüvitise summa intresside ja trahvide kogunemise tõttu 60 miljardi dollarini. Juhtum jätkub, kuigi selleks võib kuluda veel mitu aastat, märgib Reuters.
Venemaa on andnud mõista, et ei kavatse maksta olenemata õigusvaidluste tulemusest. 2020. aasta detsembris keelas Venemaa konstitutsioonikohus välisriikide kohtutel tegelikult õiguse arutada vaidlusi Venemaa sõlmitud investeerimislepingute alusel (Jukose aktsionäride nõuded põhinevad asjaolul, et Venemaa rikkus enda poolt allkirjastatud energiaharta tingimusi, kuigi seda ei ratifitseeritud ). See tähendab, et konstitutsioonikohus pidas välisriikide kohtute selliseid otsuseid Venemaale mitte siduvaks. Kui aga Venemaa vabatahtlikult ei maksa, võivad Jukose aktsionärid nõuda hüvitise maksmiseks tema välisvarade arestimist.
11. Venemaa võib saada provokatsiooni ohvriks, nagu juhtus Nord Streami ja Balticconnectori gaasijuhtme puhul, kuna lääneriigid on sanktsioonide potentsiaali praktiliselt ammendanud, ütles putin. „Meid teeb tõesti murelikuks see, et <…> võidakse kasutada sabotaaži, lihtsalt tavalist sabotaaži või sabotaaži kõige olulisemates ülemaailmsetes infrastruktuuri rajatistes,” ütles ta majandusküsimusi käsitleval kohtumisel.
Sellega seoses meenutas putin Nord Streamsi pommitamist. „Me ei tohiks välistada selliseid provokatsioone nagu see, kui hiljuti üritati Venemaad süüdistada Soome ja Eesti vahelise gaasitoru kahjustamises,” lisas ta. putini sõnul pole Balticconnector „miski, mahud seal on tühised”, kuid Lääs tajus leket „faktina, millest saab kuidagi kinni haarata, et Venemaale kahju tekitada”. „Selliseid asju saab muidugi meie vastu kasutada. Oluline on sellised riskid eelnevalt välja arvutada ja neile ennetavalt reageerida,” rõhutas ta.
Varem teatas putin rünnakutest Turkish Streami ja Blue Streami gaasijuhtmetele. „Meie laevad valvavad neid torujuhtme süsteeme ja neid rünnatakse pidevalt, sealhulgas droonide abil, mis saadetakse neile rünnakutele Ukraina Musta mere sadamatest,” ütles ta. putin väitis ka, et Nord Streami torujuhtme sabotaažipaiga lähedalt avastati postantenn, mida saab kasutada lõhkekeha aktiveerimiseks. Hiljem selgus, et president pidas ohuks meresuitsupoid, mida kasutatakse visuaalseks märgistamiseks.
Eelmise aasta 26. septembri öösel toimusid plahvatused Nord Streami gaasijuhtmetel. Kahjustatud alad asuvad Rootsi ja Taani majandusvööndites. Juhtumeid uurivad nende riikide ja Saksamaa õiguskaitseorganid. Nad kõik jõudsid järeldusele, et tegu oli sabotaažiga, kuid kes selle taga on, on siiani teadmata. putin nimetas Nord Streami õõnestamist „rahvusvaheliseks terroriaktiks” ja süüdistas juhtunus „anglosakse”, kelle jaoks „sanktsioonidest enam ei piisa”. Samuti kurtis ta, et Venemaad ei lastud uurimisse kaasata.
Balticconnectori gaasitrassil tekkis leke tänavu 8. oktoobri öösel. Kahjustada said ka kaks sidekaablit: Soome ja Eesti vahel ning Eesti ja Rootsi vahel. Soome uurimisbüroo jõudis järeldusele, et gaasitoru hävitas Hongkongi lipu all sõitev NewNew Polar Bear ankruga. See kuulub Hiina ettevõttele, kuid selle omanik Fan Yuxin töötab Venemaal alates 2016. aastast, selgitas välja Dossier. Ta ostis NewNew Polar Beari vahetult enne õnnetust – 2023. aasta suvel.
Varem hoiatas NATO luure ja julgeoleku peasekretär David Kettler, et Venemaa võib Ukraina toetuse eest kätte maksta merealuste kaablite ja muu kriitilise tähtsusega Lääne taristuga. Tema sõnul on Venemaa hakanud Atlandi ookeanil sagedamini patrullima ning hoogustanud tegevust Põhja- ja Läänemerel.
12. Ukraina presidendi kantselei endine nõunik Aleksei Arestovitš teatas oma kavatsusest osaleda järgmistel presidendivalimistel. „Jah, ma esitan kandidaatuuri,” vastas ta Interfaxi-Ukraina küsimusele. Järgmised presidendivalimised Ukrainas peaksid toimuma 2024. aasta kevadel, kuid seaduse järgi ei saa sõjaseisukorra ajal sellist hääletamist korraldada. Selles küsimuses pole otsust veel tehtud.
Varem kolmapäeval avaldas Arestovitš oma ettepanekud poliitilisteks, majanduslikeks ja muudeks reformideks riigis. Tema sõnul tehti seda „arutelu algatamiseks”, et seejärel algatused täisväärtuslikuks valimisprogrammiks muuta. „Selle viimistlevad spetsialistid. <…> Vastuväited, arvamused, nõuanded, kriitika on teretulnud,” lisas ta.
Hetkel koosneb programm 14 punktist. Üks neist puudutab Venemaa poolt annekteeritud territooriume. Arestovitš usub, et kui Ukraina võetakse vastu NATO-sse, tuleb nende tagasisaamisest sõjaliselt keelduda. „Ettepanek kollektiivsele läänele – oleme valmis [USA endise välisministri Henry] Kissingeri variandiks – nõuame NATO-sse astumist kohustusega mitte vallutada tagasi sisenemise ajal okupeeritud territooriume, vaid saavutada nende tagasipöördumine ainult läbi poliitilise tegevuse,” kirjutas ta.
Mis puudutab tegevust rindel, siis Arestovitš usub, et Ukraina peab asuma „strateegilisele kaitsele”. Samuti tegi ta ettepaneku muuta Ukraina relvajõudude personalipoliitikat, et see oleks suunatud elude päästmisele ja spetsialistide juurdekasvule. Lisaks toetab Arestovitš mobiliseeritud personali rotatsiooni ja „ennetava reservi ettevalmistamist”. Tema arvates tuleks meestel lubada välismaale sõita tingimusega, et nad ajateenistuse korral tagasi pöörduvad.
Arestovitši avaldusi kommenteeris Ukraina presidendi kantselei. Presidendi kantselei juhi nõunik Dmitri Litvin kutsus üles mitte reageerima ja rääkimata sellest „meediategelasest”, kes kavatses „saada poliitiliseks tegelasek””. „Esiteks: ära ütle oma perekonnanime. Leidke viis, kuidas näidata, kellest te räägite, ilma energiat lisamata. <…> Pidage meeles, et peamine asi, mis riigis praegu toimub, on kaitse Venemaa genotsiidiagressiooni vastu. Kui mõned tegelased „teatavad täpselt”, kuidas sõdida, aga samas võitlevad nad ise vaid jutuvadagaYouTube’is, ei vääri nad sinu tähelepanu,” rõhutas Litvin.
Kuni 2023. aasta jaanuarini oli Aleksei Arestovitš presidendi kantselei juhataja Andrei Jermaki vabakutseline nõunik. Arestovitš vallandati pärast seda, kui väitis, et 14. jaanuaril Venemaa tule alla sattunud elumaja Dnepris hävis Ukraina õhutõrjesüsteemi töö tõttu, mis tulistas alla raketi X-22. Arestovitš vabandas mitu korda ja täpsustas, et tema sõnad olid oletus, kuid lõpuks kirjutas ta lahkumisavalduse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
