Sõja ülevaade: 614. päev – Ukraina idaosa linna ümber jätkuvalt pingeline
Avaldatud: 30 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. oktoober 2023:
Avdiivka ümber on jätkuvalt väga pingeline, Dnepri idakaldal Ukraina sillapea laineb ning Venemaal algasid vägivaldsed antisemiitlikud tegevused.
1. Hmelnõtski ja Mõkolajevi suund droonide lennuteel.
2. Ukraina luure kinnitas üleeilset vene naftatöötlemistehase tabamist.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu vene rünnakute surve langes aga see nädal vist tugevneb uuesti.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: Ukraina jätkab vaikselt Bahmutist edelas edenemist.
6. Donetsk: väga pingeline olukord Avdiivka ümber jätkub ja ilm ei too leevendust.
7. Lõunarinne: ikka sammhaaval.
8. Herson: Ukraina jätkab ala laiendamist Dnepri idakaldal.
9. Venemaal algasid antisemiitlikud rahutused.
10. Moskva ähvardab ka hakata „ebasõbralike” riikide varasid külmutama.
11. Ukraina lõpetab 2024 aasta lõpus vene gaasi transiidi torudes.
12. Hübriidõhutõrjesüsteemid.
1. Hmelnõtski oblastis Starokostjantõnovi rajoonis (Kesk-Ukraina) töötas täna öösel õhutõrje, kui palju Iraani droone alla lasti ja kas midagi tabati, polnud varahommikuks teada. Seal läheduses asub lennuväli, mida vene pool regulaarselt ründab. Eile piirdus vene pool enamasti Sumõ kandi pommitamisega, mujal piiriääres oli siht vaikne. Mõkolajevi kandist tuli infot drooni alla laskmisest. Järjest kasvab lõiguti rindelähedaste Ukraina linnade massiline pommitamine ilma täpsemat sihtmärki valimata, sestap suuremalt jaolt ikka eramu ja kortermajade piirkonnad pihta saavad.
2. Ukraina luure võttis omaks üleeilse Krasnodari oblastis asuva suure naftatöötlemistehase tabamise droonide poolt. Pisu tuli ka vene poole kurtmist nii Kurski kui Belgorodi oblastist.
3. Kupiansk-Kreminna: eile pisu rahulikum päev, mõnede blogijate sõnul vene pool end uueks suuremaks surveks valmis seab. Kokku oli tervel rindel u 10 rünnakut aga need pigem kompimised. Kui vene blogijate jutt õige, siis jätkas ka Ukraina nii siin kui seal kompimist.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene poole suurem initsiatiiv Bahmutist loodes eile muutusi rindejoones ei toonud aga pisu olla siin osas tõusnud ka Ukraina aktiivsus. Klisiivka-Kurdjumivka joonel olla Ukraina jätkanud edenemist raudteest idas ja eks sealsetes metsatukkades on väikeste jalaväegruppidena tegutsedes kasutades ära vene üksuste koordineerimatust võimalik edu jätkata. Suurem soomusjõuga siiski Ukraina vist veel üle raudteetammi ei proovi ja seni, kuni piisavalt vene kaudtuleüksusi, pole kaugemale surutud poleks see ka mõistlik, njah, vene droonid unustasin ja neid ka järjest rohkem õhus.
6. Donetsk: Ukraina Tavriiski vägede rühma pressiesindaja kolonel Oleksandr Shtupun teatas 29. oktoobril, et Venemaal on praegu Avdiivka suunal 40 000 isikkoosseisu ja jätkuvalt toob piirkonda täiendavalt üksusi. Eile oli küll kokku rünnakuid rindel väehm, aga tugev surve nii Avdiivkast põhjas kui edelas jätkus ning olla mõnisada meetrit edenetud kummaski suunas. Avdiivka logistikaahela jaoks on küll vaba veel 7 km laiune maa-ala aga seal vaid paar suuremat teed ja nende kummagi otsetulega mõjutamiseks piisab mõlemast suunast u 1 km edasi saamisega, sestap muret Ukraina poolel jagub. Eks eilegi vähemalt kompanii soomust korraga ühes ründekolonnis tuli (ikka tankid ja soomukid jalaväega) ja kui piisavalt kaudtulemoona ja miine ees pole, siis lõpuks see kolonn ka edeneda suudab, sestap on Ukraina logistilise tagamise mured siin suunal kõige olulisemad. Seni on nende seire hästi töötanud ja suuri üllatusi pole vene suutnud korraldada. Eks muret teeb, et nii Avdiivka põhja- kui edelasuunale järjest vene üksusi lisandub rünnakutesse. Marinka ümber ikka u 10 rünnakut päevas ja eile Marinka ja Krasnohorivka vahel mõnisada meetrit siiski vene pool edasi sai. Kaks eelolevat nädalat kahjuks veel suuri sügisvihmasid ei luba.
7. Lõunarinne: rindejoone muutusi ei tuvastanud kuigi sammhaaval siiski Ukraina jätkavat.
Berdjanski suund: pisu kompisid mõlemad pooled ja tundub, et pisu tõusis Ukraina aktiivsus, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Tokmaki suund: vene poole mõni blogija siiski väidab, et possahaaval paaris lõigus nad possasid kaotavad. Suuremat läbimurde ohtu siiski ei kardeta ning kagub piisavalt ressurssi vasturünnakuteks. Njah, eks kuskilt peab hakkama viima Hersoni suunal täiendavaid jõude…
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: tundub, et Ukraina sillapea on suutnud laieneda u 60 km piki Dnepri idakallast. Hetkel on oluline see, et Ukraina omad on jõudnud kõvale pinnasele ja ees piisavalt metsaalasid ja tukkasid ning maastiku/kaardi hea tundmine (mida arvatavalt vene poole piisavalt pole) annab seal piirkonnas toimetamiseks suurema eelise. Et vene pool pole maapeal suutnud olukorda kontrolli alla saada, siis seda aktiivsemalt üritab vene pool lennuväega ja just nende 200-500 kg juhitavate lennukipommidega olukorda kontrolli alla saada ning heidetakse neid Dnepri ida kui läänekaldale. Küll on vene poolel raskusi kaudtuleüksuste kasutamisega, sest Ukraina seire töötab paremini ja ulatutakse kaugemale (tegutsemise ja infoliikumise kiirus ka ülioluline). Seni pole tuvastanud Dneprist liikuvtehnika ülevedu aga kõlakad liiguvad, et siinse suuna vene üksuste ülem olla väljavahetatud.
9. Enne Tel Avivist tuleva lennu saabumist kogunes Mahhatškala lennujaama sadu inimesi. Palestiina lippe ja plakateid kandvad mässulised üritasid lennukile tungida ning hakkasid seejärel kontrollima lennujaamast väljuvaid autosid, et otsida „Iisraeli põgenikke”, teatas Baza. Varem levisid sotsiaalmeedia Telegrami kanalites teated „Iisraelist põgenike” toimetamise kohta Dagestani lennufirma Pobeda lennuga. Märatsejate poolt peatatud sõidukite hulgas olid politseiautod ja märulipolitsei kaubik. Sündmuste tunnistaja lennujaamast lahkudes rääkis Telegrami kanalile „Tut Dagestan”, et teda ümbritses umbes viiskümmend inimest, kes küsisid, kas ta on juut. Ta vabastati pärast Venemaa passi ettenäitamist.
Politsei rahvamassi tegemisi ei seganud, kutsudes üles käituma „mõõdukalt” ning asus lennujaama alal sidet takistama, et rahvas ei saaks edasisi tegevusi koordineerida. Pärast meeleavaldajate rajale tungimist saabusid eriüksused. Läbirääkimistele saabusid Dagestani rahvuspoliitika minister Enrik Muslimov ja noorsoominister Kamil Saidov.
Enamik reisijaid lennujaamast ei lahkunud. Mahhatškalas maanduvat lendu kasutatakse tavaliselt jätkulennuna Moskvasse, märgib Sota. Uurimiskomisjon alustas kriminaalasja kriminaalkoodeksi paragrahvi 212 (massilised rahutused) alusel, mis näeb ette karistuseks kaheksa- kuni viieteistaastase vangistuse. Föderaalne õhutranspordiagentuur sulges ajutiselt Mahhatškala lennujaama väljuvate ja saabuvate lendude jaoks. Lennukid suunati ümber asenduslennuväljadele.
Kell 22.20 Moskva aja järgi puhastas politsei lennuvälja märatsejatest, teatas föderaalne lennutranspordiagentuur. Lennujaam on esialgsetel andmetel lennukitele suletud kuni 6. novembrini. Mitmed Iisraeli kodanikud ja juudid jäid lennujaama valve alla, ütles allikas ajalehele The Times of Israel. „Töötame selle nimel, et nad võtaksid Moskvasse jätkulennu niipea, kui asjaolud seda võimaldavad,” lisas ta.
Viimastel päevadel on Põhja-Kaukaasia kolme vabariigi elanikud korraldanud mitmeid Iisraeli-vastaseid aktsioone. Naltšikis süüdati ehitatavas juudi kultuurikeskuses autokummid, mis põhjustas tulekahju ja õiguskaitseorganite juurdluse. Elanikud on Lähis-Ida konflikti tõttu ehituse vastu. Inimesed kogunesid Khasavyurti kuulujuttude tõttu „Iisraeli pagulastest” ja nõudsid nende väljatõstmist. Sarnased meeleavaldused toimusid Mahhatškalas ja Tšerkesskis, kus nõuti Iisraeli kodanikele sissesõidukeeldu ja juutide väljatõstmist. Põhja-Kaukaasia moslemite koordinatsioonikeskus mõistis antisemiitlikud tegevused hukka ning Dagestani juht seostas juhtumeid valeuudiste levitamisega.
„Usume, et neis piirkondades toimunu on mastaapselt enneolematu ja absoluutselt ebatüüpiline nii Põhja-Kaukaasia kui ka kaasaegse Venemaa jaoks. Sellised sündmused on kindlasti ohtlikud, sest ohustavad religioonidevahelist ja rahvustevahelist harmooniat ning võivad põhjustada kontrollimatuid traagilisi tagajärgi,” teatas Venemaa Juudi Kongress.
Kui keegi lootis, et olukord Mahhatškala lennuväljal on rahunenud, siis ei: kokkutulnud loopisid neid laiali ajada püüdvaid korrakaitsjaid kividega ning need vastasid õhku tulistamisega. Samal ajal nõuavad erinevad sotsmeedia kanalid rahutuste levikut Põhja-Kaukaasiasse. Pealegi polnud ilmselt lennukis ega ka Khasavyurtis asuvas Flamingo hotellis iisraellasi – nad õnnestus ohutusse kohta teisaldada.
Iisrael reageeris rahutustele: peaminister Benjamin Netanyahu avaldas lootust, et „õiguskaitseorganid kaitsevad kõigi Iisraeli kodanike ja juutide turvalisust, kus iganes nad ka poleks”.
Tundub, et Moksva on hetkel end pisu distantseerinud neist sündmutest ja jätnud korra tagamise kohalikele. Põhjuseks võib olla soov jätkata siit piirkondadest Ukraina soldatite värbamist, sestap ei taheta liialt minna vastuollu kohalike jõulisemat suunda pooldavate jõududega. Kipub ka arvama, et antisemiitlik liikumine pigem hakkab Venemaal kasvama ja võib hakata tekitama suuremat rahutuste lainet ka teistes Venemaa piirkondades.
10. Moskva on valmis „sümmeetriliselt” vastama lääneriikide plaanidele kasutada külmutatud Venemaa varasid Ukraina rahaliseks toetamiseks. Vene riigiduuma esimees vjatšeslav volodin teatas sellest oma Telegrami kanalis. Kõneleja märkis, et alates 2022. aastast on Euroopa Liit eraldanud Kiievi toetuseks üle 85 miljardi euro. Samas meenutas ta, et bloki liidrid ei suutnud kokku leppida 50 miljardi euro eraldamises Ukrainale ajavahemikuks 2024–2027. volodin rõhutas, et arutelud külmutatud Venemaa rahaliste vahendite „varguse” üle on taas alanud.
„Selline otsus nõuab Venemaa Föderatsioonilt sümmeetrilist vastust. Sel juhul konfiskeeritakse palju suuremad ebasõbralikele riikidele kuuluvad varad kui meie Euroopas külmutatud vahendid,” ähvardas volodin. Ta rääkis ka „varasema ühtsuse” puudumisest Euroopas, viidates Slovakkia uue valitsuse keeldumisele Ukrainat toetamast ja Viktor Orbani tagasivalimisest Ungari valitsusjuhiks.
Mullu oktoobris andsid EL-i liidrid Euroopa Komisjonile ülesandeks töötada välja ettepanekud külmutatud varade kasutamiseks Ukraina ülesehitamise rahastamiseks. Euroopa Komisjon pole aga ühtegi ideed välja toonud. Vastuseks otsustas Belgia luua fondi, mida rahastatakse täielikult külmutatud varadest saadud tulu maksudest ja mille eesmärk on toetada Ukrainat. Bloomberg teatas varem, et Euroopa Liidu ametnikud kohtuvad liikmesriikidega, et arutada plaani kehtestada maks enam kui 200 miljardi euro ulatuses külmutatud Venemaa keskpanga varadest teenitud kasumile. Hinnanguliselt võivad need varad teenida ligikaudu 3 miljardit eurot kasumit.
Njah, kreml juba varastab lahkuvate välisfirmade varasid ja summad ikka miljardites eurodes, mis sõpradest oligarhidele suunatakse, sestap kremli huvi Ukraina sõja lõppemiseks veel ei peaks tulema, sest varade ümbermängimine alles poole peal ja seni, kuni paljudel vene oligarhidel ja võtmeisikutel on võimalik kordades enda vara veel kasvatada, siis tehnika ja inimkaotused on vaid väike tähtsusetu kõrvalmõju…
11. Ukraina ei kavatse pikendada 2024. aasta lõpus lõppevat lepingut Vene gaasi transiidiks läbi oma territooriumi. Seda väitis Naftogazi juht Aleksei Tšernõšov Ukraina raadiole Liberty antud intervjuus. „See leping lõpeb enne 2024. aasta lõppu ja me ei kavatse seda jätkata. Me ei algata selle transiidi jätkamist. Leping saab läbi ja transiit peatub,” ütles Naftogazi juht. Tšernõšov märkis, et Ukraina ei lõpetanud lepingut enne tähtaega Euroopa riikide vajaduse tõttu Vene gaasi järele. Ta rõhutas, et lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest keeldumise põhjuseks ei olnud hirm Gazpromi kohtuasjade ees. „Muid põhjusi absoluutselt ei ole, aga me ei saa täna võtta mõnelt EL-i riigilt, kes muide on meie partnerid, võimalust saada sinist kütust ja valmistuda talveks. Eriti riigid, millel puudub juurdepääs merele,” selgitas Tšernõšov
2019. aasta detsembris Gazpromi ja Naftogazi vahel sõlmitud leping näeb 2020. aastal ette 65 miljardi kuupmeetri gaasi transiiti ja aastatel 2021-2024 40 miljardi kuupmeetrit aastas. See eeldab „pumpa või maksa” põhimõtet: transiiditasusid võetakse broneeritud võimsuse ulatuses, isegi kui tegelik pumpamine osutub väiksemaks. Kui lepingut ei pikendata, nagu ütles Venemaa asevälisminister mihhail galuzin, võib Ukraina tekitada kahju Euroopa Liidule ja endale. Varem märkis Ukraina energiaminister German Galuštšenko, et Ukraina valmistab ette oma gaasitranspordisüsteemi, et peatada vene gaasi transiit.
12. USA lõi Ukraina tellimusel hübriidõhutõrjesüsteemid FrankenSAM, ühendades Ameerika ja Nõukogude komponente. Nagu Ameerika ametnikud New York Timesile ütlesid, kasutatakse nende tootmises Ukraina relvajõudude arsenali kanderakette või radareid. Nende improviseeritud õhutõrjesüsteemide kahte versiooni – Nõukogude Buki kanderaketid kombineeritakse Ameerika Sea Sparrow rakettidega ja Nõukogude radar Ameerika Sidewinderi rakettidega – on katsetatud USA sõjaväebaasides. Need toimetatakse Ukrainasse sel sügisel, teatavad ametlikud allikad.
„FrankenSAM-id annavad oma panuse Ukraina õhutõrjesüsteemi kriitiliste lünkade täitmiseks ja see on Ukraina täna kõige olulisem väljakutse,” ütles USA kaitseministri asetäitja Venemaa, Ukraina ja Euraasia piirkonnas Laura Cooper. Hübriidpaigaldiste projekt käivitati 2022. aasta lõpus. Kiiev palus oma liitlastel varustada rakette mitmekümnele Kiievi arsenalis seisvatele Nõukogude Buki kanderakettidele ja radaritele. Arvestades, et lääneriikidel oleks raske Nõukogude laskemoona leida, tegi Kiiev ettepaneku muuta olemasolevad kanderaketid NATO rakettide jaoks ümber.
Viimase 20 kuu jooksul on Ukraina relvajõud saanud lääne liitlastelt mitmesuguseid õhutõrjesüsteeme, sealhulgas täiustatud Patriot ja IRIS-T, ning üle 2000 Stingeri MANPADS-i. Neljapäeval, 26. oktoobril teatas USA presidendi Joe Bideni valitsus täiendavast 150 miljoni dollari suurusest sõjalisest abist, sealhulgas õhutõrjesüsteemide laskemoona, sealhulgas ühe FrankenSAMi variandi Sidewinder-rakettidest. Saksamaa kantsler Olaf Scholz teatas, et tema valitsus annab Ukrainale kolm keerukat õhutõrjesüsteemi, sealhulgas teise Patrioti süsteemi osana nn talvepaketist, mille väärtus on peaaegu 1,5 miljardit dollarit.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
