Sõja ülevaade: 609. päev – umbes 80 vene poole rünnakut
Avaldatud: 25 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. oktoober 2023:
öine droonirünnak Ukraina suunal, umbes 80 vene poole rünnakut ning Krimmis palavust jagub.
1. Uus öine droonilaine Ukraina suunal.
2. Sevastoopolis jälle plahvatused.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakuid jagus, edenemist mitte.
4. Siversk: jälle rünnakud Bilohorivka suunal.
5. Bahmut: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: karm rünnakutelaine nii Avdiivka kui Marinka juures jätkus.
7. Lõunarinne: lainetab hallis alas.
8. Herson: Dnepri idakaldal lahingud jätkusid.
9. Augud kui sõjalise väljaõppe üks osa Venemaal.
10. Venemaal on näotuvastussüsteemi kasutamine läinud massiliseks.
11. Mõne vene võtmeametniku uitmõtteid, mida veel Ukraina poole teele võiks saata.
12. Jakuutia naised on järjest pahasemad.
13. Saladuslikud surmad põhiliselt Gazpromi ja Lukoili juhtide hulgas jätkuvad.
14. Venemaal astus riigivõla eest vastutav aseminister tagasi.
15. Moldova hakkas veelgi enam blokeerima kremli propagandakanaleid.
16. Püssirohu puudus maailmas hakkab järjest enam mõjutama kaudtulemoona kogust, mida Ukrainal vaja oleks.
1. Vene vallutajad toimetasid Venemaa Föderatsiooni Brjanski oblastisse uue partii moderniseeritud rakette S-300 komplekside jaoks, et rünnata Ukraina piiriala. Sellest teatas erioperatsioonide vägede loodud Rahvusliku Vastupanu Keskus. Öösel tuli teateid Kesk-Ukrainast, et õhus on ports droone. Ukraina väitis, et kõik 11 drooni alla lasti ja kõik hukkunud ning purustused Hmelnitski oblastis olevat rusude allakukkumise tagajärg. Piiriäärsete Ukraina asulate tihedam pommitamine jätkus.
2. Teist ööd järjest kostab Sevastoopolis plahvatusi. Seekord siis sadama lähistel ja toimus neid kaks. Õhuhäire hakkas tööle alles peale plahvatusi ja lööklaine tõttu purunes linnas aknaid aga kohalike võimude sõnul olevat kõik ok. Samal ajal Krimmi keskosas Nižnehorski rajoonis oli kuulda plahvatusi.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakuid jagus nii Kupianski suunale kui rinde keskosale ja Kreminna kanti, mis siiski rindejoones muutusi ei toonud.
4. Siversk: Bilohorivka küla suunal uued rünnakud, aga muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Bahmut: Ukraina üksused said Andriivka juures edasi u 1 km üle raudtee. Seni pole vene poole vasturünnakud suutnud Ukraina aktiivsust vähendada ning pisu tõuseb ootus, et veelgi Ukraina edeneda võib.
6. Donetsk: massiga surumine Avdiivka ümber ja Marinka kandis jätkus. Vist vene pool pisu edenes Avdiivkast põhjas, küll jagub rohkelt vene poole elavjõu ja tehnika kaotust.
7. Lõunarinne:
Berdjanski suund: vene poole aktiivsus tõuseeb ning lainetus hallis alas.
Tokmaki suund: Robotyne-Verbove juures väiksed kõikumised hallis alas.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Dnepri idakaldal Krynkys ja Poima juures lahingud jätkusid ning ootab rohkem uudiseid.
9. Vene sõjavägi on Volgogradi oblastis Prudboi sõjaväepolügoonil ja Orenburgi oblastis Totski distsipliinirikkujate karistamiseks kaevanud auke. Sellest teatasid väljaanne Tähtsad Lood ja Conflict Intelligence Team’i teadlased satelliidipiltide ja pealtnägijate ütluste põhjal. Prudboi polügoonil viibinud vabatahtlik rääkis, et sõjaväedistsipliini rikkumise eest peksis sõjaväepolitsei rikkujaid, misjärel saadetakse nad kuni nädalaks spetsiaalsetesse „aukudesse”. Selliseid karistusi kasutatakse tema sõnul kõige sagedamini joobeseisundi eest. Uurimise käigus saadud satelliidipildid kinnitasid kahe sügava augu olemasolu Prudboi väljaõppeväljakul sõjaväelaste asukoha lähedal.
Teine endine sõjaväelane, kes sai väljaõppe Totski polügoonil, kinnitas, et distsipliinirikkujaid pekstakse ja seejärel „visatakse aukudesse, kaetakse kaanega”. Leiukoha satelliidipildid näitasid ka kahte süvendit, kuid nende eesmärk jäi ebaselgeks.
Conflict Intelligence Team’i analüütikud märkisid, et süvendite asukoha ja kujunduse järgi otsustades ei saa väita, et neil oleks majanduslik vajadus või need oleks mõeldud hariduslikuks otstarbeks. Ajakirjanikud märgivad, et sarnaseid „piinamisauke” kasutati Prudboi harjutusväljakul juba 1990ndatel aastatel. 1998. aastal hukkus ühe süvendi lae varisemise tagajärjel selles karistust kandnud 19-aastane sõjaväelane.
10. 62 Venemaa piirkonna võimud on kodanike järele luuramiseks rakendanud näotuvastussüsteeme, kirjutab TASS, viidates ühe sellise süsteemi arendaja, ettevõtte NtechLab peadirektori sergei sutškovi sõnadele. Ettevõte selgitas, et 2021. aastal kasutati ja testiti näotuvastussüsteemi ligikaudu viies piirkonnas. Seega on kolme aastaga seiresüsteeme juurutanud üksuste arv kasvanud 12 korda. sutškovi sõnul on umbes pooled näotuvastussüsteemidest ühendatud linna videokaameratega, et jälgida tänavatel toimuvat. Süsteeme kasutatakse ka koolides ja ülikoolides, sealhulgas õppeasutustesse sissepääsu kontrollimiseks, märkis sutškov.
Kogu Venemaal on näotuvastussüsteemiga ühendatud videokaamerate arv jõudnud 508 tuhandeni, selgub piirkondlike võimude ja eriolukordade ministeeriumi ametlike portaalide andmetest, mida uuris väljaanne Moscow Times. Selliste seadmete arvult – 216 tuhat – on liider Moskva, kus 2017. aastal alustas tööd näotuvastussüsteem ning videovalve leviala on muutunud peaaegu täielikuks – 74% avalikest kohtadest ja 90% elamusektorist.
Moskva oblastis paigaldati üle 80 tuhande seadme, Peterburis 67 üle tuhande. Neljandal kohal on Tatarstan, kus töötab 32 tuhat kaamerat.
Alates sõja algusest Ukrainas on Venemaa võimud kulutanud videovalve- ja näotuvastussüsteemidele 30,7 miljardit rubla (307 miljonit eurot), selgub Moscow Timesi analüüsitud riigihangete portaali andmetest. Eelmine maksimum – 19 miljardit rubla – registreeriti 2018. aastal presidendivalimiste ajal.
11. Tänavuse, 2023. aasta jaanuari alguses olla teinud Roskosmose endine juht dmitri rogozin ettepaneku, et Venemaa president putin peaks ründama Ukraina suurlinna lõhkeainega täidetud kosmoseraketiga Sojuz, kirjutab Bild. Bild on saanud helisalvestisi vestlustest, kus väidetavalt arutab rogozin raketi- ja kosmosekeskuse Progress peadirektori dmitri baranoviga rünnaku korraldamise üksikasju. Salvestise avaldas ka sotsiaalmeedia telegrami kanal VChK-OGPU. Salvestisel arutavad rogozin ja baranov võimalust, et Ukraina poole suunduv rakett „tuleb põhjast, mitte idast”, st Venemaa Plesetski kosmodroomilt Arhangelski oblastis, mitte Hiina piiril asuvast Vostotnõi kosmodroomilt ja seega saab pardale kaasa võtta rohkem lõhkeainet.
„Idast tuleb see 7,5 tonni, põhjast – 10 tonni. Noh, võite ohutuse huvides tonni lahutada, nii et see on 6,5 ja 9 tonni,” selgitab baranov. baranov väidab, et 50-meetrist kanderaketti saab suunata „igas suunas, mida me tahame”, kuid seal on probleem: ülehelikiirusel atmosfääri uuesti sisenemise tõttu kuumenevad olemasolevad rasked plahvatusohtlikud pommid või juhitavad lõhkepead kiirusel 6 km/sek.
„See on ülehelikiirusel taassisenemine ja olemasolevad rasked „fabid” (rasked lennupommid FAB-500) ei tööta, need hakkavad üle kuumenema, neis hävib TNT (trinitrotolueen, lõhkeaine tüüp) ja vastavalt sellele langeb võimsus kriitiliselt. Ja see, mida juhitakse, on ka ülehelikiirusega, see pole ka selleks mõeldud ja sellel puudub kaitse ülekuumenemise eest,” räägib baranov. Pärast seda lubab rogozin selles osas nõu pidada Moskva Soojustehnika Instituudi peakonstruktori juri solomonoviga.
Teine oht, mida rogozin ja baranov arutavad, on see, et raketi osad võivad kukkuda Venemaa territooriumile. Samuti tunnevad nad muret, et kokkupõrke viga võib ulatuda 50–100 km-ni. rogozin palub baranovil need detailid välja arvutada ja küsib, kui kaua operatsiooni ettevalmistamine aega võtab. „Kuus kuud on lagi,” vastas Progressi direktor.
Roskosmose eksjuht nimetab putinit „meie suureks ja kohutavaks” ning ütleb, et edastab plaani talle presidendi administratsiooni juhi anton vaino kaudu. Hiljem telefonivestluses ütleb ta baranovile, et vaino „oli väga huvitatud” ja palus putinile „paber” anda. Bildi andmetel juhiti plaanile Venemaa presidendi tähelepanu 16. jaanuaril. Kuidas ta sellele reageeris, pole teada.
2022. aasta juulis vallandati rogozin Roskosmose juhi kohalt. Pärast riigiettevõttest lahkumist teatas ta sõjaväenõunike rühma Tsaari Hundid loomisest, mis tegeleb isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide lahinguüksuste sõjalis-tehnilise toega.
Pärast Roskosmosest lahkumist hakkas rogozin aktiivselt Ukraina sõda kommenteerima. Muu hulgas tegi ta ettepaneku kasutada vastuseks Ukraina vastupealetungile taktikalisi tuumarelvi. 2023. aasta septembris määrati rogozin annekteeritud Zaporožje oblasti senaatoriks. RBC allikas väitis, et Roskosmose endine juht „tuli kuhugi tööle saada”.
12. Jakuutia võimud ütlesid vastuseks naiste ja emade palvele mobiliseerituid koju saata, et president putini 21. septembri 2022. aasta dekreedi tõttu on see võimatu. Ametnikud tuletasid meelde, et dokumendi kohaselt saab teenistusest vallandada ainult vanuse, tervisliku seisundi või kuriteo korral. Sellega seoses soovitasid nad naistel „mitte kaotada südant”. Sotsiaalaktivist Uljana Vinokurova avaldas vastuse koopia. Pöördumises räägiti vajadusest kiiresti demobiliseerida rindele kutsutud reservväelased, võttes arvesse nende pikaajalist viibimist Ukraina sõjas, aga ka Jakuutia väljajätmist putini mobilisatsioonimäärusest.
Soldatite sugulased juhtisid tähelepanu piirkonna karmile kliimale, märkides, et enamik mobiliseerituid elas maapiirkondades, hõredalt asustatud piirkondades, kus nad „olid asendamatud perekonna elatusvahendite toetamiseks”. „Tulemas on teine karm jakuudi talv. Meie, naised, ilma meheta, peremeheta ja töömeheta jäänud, viiakse külmumise ja väljasuremise äärele. <…> Küttepuude ja heina hankimine – kõik langes naiste, laste ja vanurite kaela. Oleme vaimselt ja füüsiliselt väsinud,” rõhutasid nad. Kirjas oli ka, et paljud mehed on juba surnud.
Jakuutia valitsus eesotsas Aisen Nikolajeviga teatas vastuseks, et selliseid pöördumisi on laekunud korduvalt ja võimud „teevad kõik, et aidata oma kaasmaalastel teenida ja säilitada nende moraali”. Eelkõige koguvad nad pakke, sõjavarustust ning võtavad ka puhkusele tulijaid pidulikult vastu ja ostavad neile piletid nende koduküladesse. Lisaks andis valitsus aru elamufondi valmisolekust kütteperioodiks. Jakuutia talud on omakorda talveks ette valmistanud ja saanud piisavas koguses heina ja silo, kinnitasid ametnikud. Mobiliseeritute lähedaste rahulolematus kasvab iga päevaga. Nad nõuavad rotatsiooni ja registreerivad ka taotlusi väljaõppeta reservväelaste rünnakutele saatmise kohta.
Septembris „ründasid” venelased Internetti küsimusega ajateenijate koju tagasitoomisest. Yandex Wordstati andmetel tegid kasutajad Yandexis 134 tuhat sellist päringut. Seda on 51% rohkem kui eelmisel kuul (umbes 89 tuhat). putini kõne ülekanne Valdai foorumist oli samalaadsete kommentaaridega üle ujutatud. Lisaks otsustasid mobiliseeritute lähedased saata presidendile, kaitseminister sergei šoigule ja kuberneridele üle 5000 paberkirja. Inimesed kirjutavad aktiivselt alla petitsioonidele, milles nõuavad oma sugulaste rindelt tagasitoomist ja ründavad küsimustega ametnike lehti sotsiaalvõrgustikes. Vastuseks hakkasid võimud selliste aktivistide kogukondi blokeerima. Septembris ütles riigiduuma kaitsekomisjoni esimees andrei kartapolov, et mobiliseerituid ei lahku lahingutsoonist enne sõja lõppu ja rotatsiooni neile ei võimaldata.
13. Pärast sõja algust Ukrainaga Venemaa nafta- ja gaasitööstust haaranud salapäraste surmalaine viis järjekordse kõrge tippjuhi järgmisesse maailma. Teisipäeval, 24. oktoobril suri 66-aastaselt Lukoili juhatuse esimees vladimir nekrassov, teatas Interfax viitega ettevõtte pressiteenistusele. Arstide esialgse järelduse kohaselt oli nekrassovi surma põhjuseks äge südamepuudulikkus. Üle 50 aasta nafta ja gaasi alal töötanud ning elektrikust Venemaa suurima eranaftafirma üheks juhiks tõusnud nekrassovist sai pooleteise aastaga kolmas Lukoili tippjuht, kes on surnud.
Möödunud aasta 1. augustil kukkus Moskvas Marssal Timošenko tänaval Kliinilise Keskhaigla aknast alla ettevõtte asepresident ja eelmine juhatuse esimees ravil maganov. nekrassov nimetati sellele ametikohale maganovi asemel 1. septembril 2022, kuid pidas Venemaal iga viiendat barrelit tootva ettevõtte eesotsas vastu vaid veidi rohkem kui aasta.
2022. aasta mais suri mõtištšis endine asepresident ning Lukoili peamise tarne- ja müügiosakonna juht aleksander subbotin. Väljaande Mash andmetel saabus surm šamaanidega peetud ebaõnnestunud seansil, kus nad üritasid subbotini alkoholiprobleemi kärnkonnamürki kasutades ravida. Kokku on alates 2022. aastast surnud vähemalt üheksa kõrget nafta- ja gaasitööstuse tippjuhti – Venemaa majanduse peamine eksporditulu allikas, mis tõi enne sõda riiki iga teise dollari.
2022. aasta jaanuaris leiti Leningradi oblastis eliitkülast surnuna transporditeenistuse Gazprom Invest 60-aastane juht leonid shulman. Kaks kuud hiljem, märtsis, avastati Leningradi oblastis Gazpromi ettevõtete turvalisuse ühtse arvelduskeskuse peadirektori asetäitja aleksandr tjuljakovi surnukeha. Veel kuu aega hiljem leiti ühest Moskva korterist nii Gazprombanki endise asepresidendi vladislav avajevi kui ka tema naise ja tütre surnukehad. Veidi hiljem leiti Hispaaniast surnuna Novateki endine tippjuht sergei protosenja, tema naine ja tütar. 2022. aasta juulis leiti Soome lahe äärses eliitsuvilakülas „Sea Terraces” transpordifirma „Astra Shipping” 61-aastase peadirektori juri voronovi surnukeha. Ta töötas ka Gazpromi arktiliste lepingutega. 2023. aasta veebruaris leiti Moskva lähedal Rublevo-Uspenskoje maanteel asuvast majast surnuna endine naftamagnaat vjatšeslav rovneiko. Belgia naftakaubandusettevõtte Nafta (B) N.V. kaasomanik ja piirkondadevahelise kütuseliidu peadirektor rovneiko tegi 90ndatel energiaturul kapitali ja lõi seejärel koos Boriss Jeltsini väimehe Leonid Djatšenkoga ettevõtte Urals Energy.
14. Kuna valitsus valmistub rekordiliseks laenamiseks, et leida raha järgmise aasta rekordiliste sõjaliste kulutuste jaoks, astus riigivõla eest vastutav aseminister riigikassast tagasi. Aseminister Timur Maksimov vabastati tema palvel ametist, teatas rahandusministeerium. Maksimov juhtis eelkõige riigivõla ja rahvusvahelise koostöö küsimusi, seisab ministeeriumi avalduses. Rahvusvaheline koostöö pärast sõja algust vähenes järsult, kuid riigivõla küsimused tõusid üheks peamiseks probleemiks. Tohutud kulutused sõjale suurendasid järsult kulusid ja eelarvepuudujääki, mis kaeti suures osas föderaalsete laenuvõlakirjade paigutamisega.
OFZ-de müümine rahandusministeeriumile muutub üha keerulisemaks. OFZ on Venemaa valitsuse emiteeritud kupongiga föderaallaenuvõlakirjad. Rahandusministeerium müüb OFZ-d oksjonil, et rahastada föderaaleelarvet või harvemini, et päästa raskustes olevad pangad. Intressimäärad tõusevad ja pangad nõuavad riigikassalt kõrgemat tootlust või muutuva intressiga võlakirju, et hoida tootlus seotuna turuintressidega. Septembri lõpus vähendas rahandusministeerium selle aasta laenuprogrammi 3,5 triljonilt rublalt 2,5 triljonile rublale. Minister Anton Siluanov kurtis, et pangad ei taha „normaalsete intressimääradega raha anda”. Ja välisinvestorite lahkumisega ei jää enam peaaegu ühtegi ostjat.
Viimased eelmisel nädalal peetud oksjonid osutusid täiesti ebaõnnestunuks: rahandusministeerium pakkus turule klassikalisi väärtpabereid ja suutis kaasata vaid 8 miljardit rubla (80 miljonit eurot). „Mikroskoopiliselt väike,” kommenteerisid MMI analüütikud. „Äärmiselt ebarahuldav tulemus, oksjonit poleks saanud üldse korraldada.” Samal ajal on IV kvartali vähendatud laenuplaan 500 miljardit rubla (5 miljardit eurot).
Järgmisel aastal peab veel palju laenu võtma. Kulutused armeele suurenevad 10,8 triljoni rublani ja nende osakaal eelarves 29,5% -ni, mis on maksimum alates Nõukogude Liidu viimastest aastatest. Riigikassa kulud peaksid kokku moodustama 36,6 triljonit rubla ja nende rahastamiseks arvestavad võimud maksutulude suurenemisega ligi 6 triljoni rubla võrra. Eksperdid nimetavad eelarve tulude plaani väga optimistlikuks. Kuid isegi sellise optimismi juures on plaanis väljastada OFZ-sid peaaegu 4,1 triljoni rubla (41 miljardi euro) väärtuses.
15. Moldova julgeoleku- ja teabeteenistus (SIS) blokeeris 22 Venemaa meedia veebisaiti. Enamik neist on propagandameedia, mida kontrollib kreml nagu telekanalid „Venemaa 1”, „Venemaa 24”, Pervõi Kanal, NTV, TVC, „Zvezda”, Ren TV, „Mir”, Viies kanal ja veebisaidid „Moskva 24”, „360”, „Spas”, „Konstantinoopol”. Sarnaseid meetmeid on võetud ka RT, raadio Mayak, Vesti FM ja veebiplatvormi We Look ressursside suhtes.
SIS-i juhi Alexandru Musteata korralduses on kirjas, et seadusega võivad võimud blokeerida ressursse, mis levitavad „sõjalises konfliktis oleva ja agressorriigina tunnustatud riigi ametiasutustelt pärinevat teavet”. Moldova pakkujatele saadeti „viivitamatu” täitmise korraldus. Moldova Vabariik on erakorralises seisukorras, mis kuulutati välja seoses Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse. SIS rõhutas, et mitmed Venemaa meediad „muutsid hädaolukorra ajal avalikus väljas levitatava teabe sisu”.
Kevadel blokeeris Moldova viis agentuuri Sputnik veebisaiti – neid süüdistati võltsingute kopeerimises. Enne seda olid ametivõimud sama meedia suhtes juba sarnaseid meetmeid võtnud, kuid siis loodi uued portaalid.
Septembri keskel peeti Chişinăus kinni Sputnik Moldova juht Vitali Denissov. Seejärel saadeti ta riigist välja ja keelati 10 aastaks Moldovasse siseneda „riiklikule julgeolekule ohtu kujutava isikuna”. Hiljem sai Raadio Vabadus teada, et Denissov on karjääriohvitser 72. eriteenistuse keskuses (sõjaväeosa 54777), mis tegeleb GRU huvides infosüstide ja desinformatsiooniga välispublikule.
16. Hiina kaitseminister Li Shangfu, kes pole viimase kahe kuu jooksul avalikkuse ette ilmunud, tagandati, teatab Hiina riiklik televisioon. Otsuse Li Shangfu ametist tagandada kiitis heaks Rahvusliku Rahvakongressi alaline komitee. Hiina president Xi Jinping allkirjastas vastava dekreedi.
65-aastane Li Shangfu, keda peeti Xi Jinpingi isiklikuks kaitsealuseks, asus kaitseministri kohale tänavu märtsis, asendades kindral Wei Fenghet. Alates 2018. aastast on Li Venemaalt hävitajate Su-35 ja S-400 komplekside ostmise tõttu USA sanktsioonide all. Kuu aega pärast ministriks nimetamist külastas ta Moskvat, kus kohtus Venemaa presidendi putiniga. Ajavahemikul, mil Li juhtis Hiina kaitseministeeriumi, kehtestas USA sanktsioonid mitmele Hiina ettevõttele, mis tegutsesid Venemaaga ühenduses lennukite tootmise, droonide tootmise ja mikroelektroonika tarnimise sektoris. Piirangud kehtestati ka Hiina ettevõttele China Aerospace Technology, mis Ameerika võimude teatel edastas satelliidipilte wagnerile Ukraina positsioonidest.
Septembri keskel teatas Financial Times, viidates luureandmetega kursis olevatele USA ametnikele, et Li eemaldati ametikohalt ja teda uuritakse sõjavarustuse ostmisega seotud rikkumiste pärast. Varem ütlesid Reutersi allikad, et ta jäi „tervislikel põhjustel” vahele iga-aastasest Hiina-Vietnami kaitsekoostöö kohtumisest septembri alguses. Viimati nähti Li-d avalikkuse ees 29. augustil Pekingi foorumil. Agentuuri andmetel on temaga juhtumiga seotud veel kaheksa inimest, keda Li juhtis aastatel 2017–2022. Kaks arvatavat kõrgemat ohvitseri, kes juhtisid Hiina tuumajõude, on ametist tagandatud. Jutt on raketivägesid juhtinud kindral Li Yuchaost ja tema asetäitjast Liu Guangbingist.
Li tagandamine võib võimaldada jätkata kõrgetasemelisi USA-Hiina sõjalisi kõnelusi, kuna Washington on keeldunud sanktsioneeritud ministriga ametlikult suhtlemast, märgib Bloomberg.
16. Financial Times kirjutab, et Ukrainal on „ülemaailmse püssirohupuuduse tõtt”” raske luua oma mürskude tootmist. Ukraina peaminister Denis Šmõhali sõnul on Ukrainas laskemoona „tohutu puudus”. „Me mõistame, et me peame seda siin Ukrainas tootma, sest kõikjal maailmas on need otsa saanud, ammendunud. Kõik laod on tühjad,” ütles valitsusjuht. Ta märkis, et 2023. aastal kasvas Ukraina droonide tootmine kümnete tuhandeteni ning Kiiev suunab eelarvet ümber õhutõrje-, suurtükiväe- ja muudesse militaarsektoritesse. Ajakirjanikud tsiteerivad ühe anonüümse Ukraina ametniku sõnu, kes ütles, et mürskude tootmist on võimatu kiiresti suurendada nagu juhtus droonide puhul, sealhulgas „ülemaailmse püssirohu, komponentide ja muude toorainete puuduse tõttu”.
Hiljuti ütles riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Aleksei Danilov, et Ukraina sõjatööstuskompleks töötab „täisvõimsusel” ja rõhutas, et riigil puudub oma püssirohu tootmine. „Inimesed arvavad, et keegi istub seal ega taha midagi teha. See ei ole leiva küpsetamine, vaid keerulised protsessid. Neid kritiseerivad need, kes ei saa aru, mis on sõjatööstuskompleks. Me räägime mürskudest. Need targad tüübid saavad aru, et meil ei ole püssirohu tootmist, mis on täna kulda väärt? Keegi maailmas ei taha jagada. Püssirohu tootmist ei saa kiiresti sisse seada,” rääkis Danilov.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
