Sõja ülevaade: 607. päev – öine droonilaine Ukraina suunal
Avaldatud: 23 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. oktoober 2023:
öine droonilaine Ukraina suunal, maruline Avdiivka ja Marinka ründamine ning üle Dnepri jõe (Hersoni rindel) kasvab Ukraina tegevuse aktiivsus.
1. Suurem öine droonilaine Ukraina suunal.
2. Krimmis läks jälle palavamaks.
3. Kupiansk-Kreminna: pigem tihe kompimiste päev.
4. Siversk: vaid pommitamine aga ootab uut surve tõusu.
5. Bahmut: sammhaaval Bahmutist edelas.
6. Donetsk: karm rünnakutelaine nii Avdiivka kui Marinka juures jätkus ja järjest suuri jõude vene pool rünnakule lükkab.
7. Lõunarinne: vaiksem lainetus.
8. Herson: tundub, et Ukraina surve järjest kasvab.
9. Briti luure hinnang vene poole kaotustele.
10. Hiina nihutab oma sõjalaevu Iisraelile lähemale.
11. Inimkond vajab „uut maailmakorda” ehk miskit nii Bideni kui putini suust.
12. 20 000 uut soldadit kuus.
1. Täna öösel suurem droonilaine Ukraina poole teele läks. Odessa kandis ja Kirovohradi oblastis (kesk-Ukraina) töötas õhutõrje, aga olla ka tabamusi maapeal. Varahommikuks rohkem infot polnud. Njah, vene pool kiitles eile, et Harkivi juures ära lastud postisorteerimise hoone koos uue väga kiire Hollandi päritolu postisorteerimisliiniga. Olla väga oluline sõjaline sihtmärk. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine oli u üle ühe ehk siis üks küla sai, teine mitte jne. Harkivi oblastis aga pigem nelja küla peale üht pommitati.
2. Krimmi Gvardeiskaje lähedal sõjaväe lennubaasi puhkes tulekahju. Sevastoopolis ja Balaklavas teatati plahvatustest, Kertši sild on liikluseks suletud. Ukraina jätkas Belgorodi oblasti suunal endaa mõjutustegevust ja eks seepärast sealt suunalt ka vene kaudtuld vähem on.
3. Kupiansk-Kreminna: tundub, et otse Kupianski suunal on vene rünnakute intensiivsus langemas. Kõlakas on, et vist juba hakkavad pigem kaitseks valmistuma, eks näis. Kuna siia suunale toodi juurde paras ports tanke, siis päris „maha rahunemist” ei usu. Rinde keskosas päris paljudes kohtades siiski vene poole kompimine jätkus, aga edenemisi tuvastada ei suutnud. Kreminnast edelas asuval metsaalal pisu rindejoon kõikuvat, sest pisu aktiivsust näitavad mõlemad pooled. Hetkel vaid kõlakad, et siit suunalt vahetab vene pool osa üksusi välja ning viib dessantvägesid mujale (arvatavalt Avdiivka kanti).
4. Siversk: eile piirduti vaid pommitamisega. Ei imesta, kui vähemalt üks dessantnike brigaad ka siia suunale saadetakse, sest küla (asub kõrgendikul) on nii olulise mõjuga kuni Kreminnani, et selle ära vallutamine peaks olema vene poolele prioriteet.
5. Bahmut: pisu rindejoone kõikumist Bahmutist loodes hallis alas. Klisiivka-Kurdjumivka joonel on aktiivsem Ukraina ning kasvatavat enda possade arvu raudteest idapool. Seni pole põhiliselt vene dessantüksuste poolt läbi viidud rünnakud tulemust andnud. Jätkuvalt arvamusel, et siin suunal väga tihe vene üksuste konsentratsioon segab nende logistikat ja toodab pigem juurde segadust, sestap siit suunalt veel Ukraina edenemist (kuigi ollakse tuntavas vähemuses) ootab.
6. Donetsk: vene poole hull surumine jätkus. Nii Avdiivka ümber kui Marinka juures. Isegi mitmed vene blogijad peavad sellist soldatite rünnakule saatmist „teekonnaks hakklihamasinasse”. Pisu üllatusega ringleb ka video, kus rindele saadeti soldateid aastast u 30-ndad pärit veokite kastis. Mitu videot ringleb, kus vene soomukijuhtide väljaõpe jätab soovida ja alla aetakse omi. Kipub arvama, et see mure peaks juba olema tuntav, et sõjatehnika taha ei jagu enam piisavalt väljaõppinud inimesi ning loodab vene sõjatehnika kasuteguri jätkuvat vähenemist lahinguväljal. Eks siia patta läheb ka vähenev kiire ja täpne vene kaudtuli. Kõlakad, et Venemaalt toodavad värskelt värvatud otse siin suunal rindele saadetakse ja hetkel veel rünnakute intensiivsuse langust ei näe. Küll üllatab Ukraina oma kiirete torgetega (vasturünnakutega) ning hallis alas seni rindejoone kõikumist jagub. Seni pole lõppenud vene poole kurtmine, et Donetski linn tiheda Ukraina kaudtule all.
7. Lõunarinne: suuri muutusi polnud.
Berdjanski suund: pisu on hakanud vene poole surve tõusma ja hallis alas lainetamist toimub.
Tokmaki suund: Ukraina sõnul olla aktiivsus kõrgem neil ning pusivad vene kaitseliinide kallal. Enamuses vene dessantvägede rünnakud pole ka idanaabrile edu toonud, aga vähemalt suudavad hetkel rinnet suht paigal hoida. Ukraina suudab edukamalt kasutada nii droone kui kaudtuld (on täpsem ja ulatub kaugemale) ja sestap siin suunal peaks vene sõjatehnika kiire kahanemine jätkuma. Eks mõned vene blogijad hõiskasid uudise peale, et osa USA poolt Ukrainale määratud kaudtulemoona läks teele Iisraeli poole.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: Ukraina omad jätkavad sillapeade laiendamist nii Krynky kui Poima küla suunal. Olla jõutud kohati Dnepri idakaldast kuni 3 km kaugusele. Tuli ka vene poole teateid Ukraina omade katsetest paigaldada Olgovka-Korsunka lähedale pontoonsild. Kuna maapealsete rünnakutega pole vene pool suutnud Ukraina edenemist kinni panna, siis eilegi jätkus vene õhuväe juhitavate pommide tihe heitmine mõlemale Dnepri kaldale. Hersoni linn on tiheda pommisaju all igapäevaselt. Loodan, et siit siiski miskit Ukraina läbimurret tuleb ja kuna Dnepri jõgi pikk, siis mujalgi on võimalusi.
9. Vene armee kaotas Ukraina sõjas 150-190 tuhat hukkunute ja raskelt haavatutena, teatab Briti kaitseministeeriumi luure. Kaotuste koguarv, sealhulgas haavatud, kes suudavad lahinguväljale naasta, võib ulatuda 240–290 tuhandeni. Loendamisel võeti arvesse ainult tavaüksuste sõjaväelasi, wagneri palgasõdureid ja värvatud süüdimõistetuid aruandesse ei võetud.
Analüütikute sõnul on kaotused viimastel nädalatel järsult kasvanud, kuna Venemaa alustas ulatuslikke pealetungi operatsioone Donetski oblastis Avdiivka piirkonnas. Ukraina relvajõudude kindlustatud positsioonide rünnakute tulemusena kasvas kaotuste arv 90%. Rünnak Avdiivka piirkonnas algas 10. oktoobril. 10 päevaga kaotas vene armee Oryx OSINT projekti andmetel 201 ühikut tehnikat, sealhulgas 42 tanki, 49 jalaväe lahingumasinat ja 10 soomustransportööri. 19. oktoobril teatati, et Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi külastas lahinguala.
Samal päeval kutsus vene „sõjaväekorrespondent” Aleksandr Sladkov Avdiivkat mitte „iga hinna eest” võtma. Tema sõnul on enne ründamist vaja „saada õhuülekaal” ja „hävitada vaenlase kaudtulerelvad”. Samas andis ta mõista, et hetkel ei ole need tingimused teostatavad. „Ukraina relvajõudude kaudtulerelvi saab vastupatareide lahingus hävitada, kui meil on suurtükiväe luurevahendid, aga meil neid pole. On jäänud vaid üks rünnak, liharünnak? Peame selliste asjade tegemise lõpetama,” kirjutas Sladkov.
10. Hiina on lähetanud Lähis-Itta kuus sõjalaeva, kuna kardetakse, et konflikt Hamasi ja Iisraeli vahel võib kasvada maailmasõjaks, vahendab The Sun. Hiina 44. mereväe grupp lahkus Muscati sadamast pärast osalemist ühisõppustel Omaani mereväega. See koosneb juhitavate rakettidega hävitajast tüüp 052D Zibo, fregatist Jingzhou ja integreeritud varustuslaevast Qiandaohu. Flotill on osalenud laevade saatmisel alates kuus kuud tagasi Somaaliast põhja pool asuvasse Adeni lahte jõudmisest. Selle kuu alguses asendati see teise mereväe grupiga, kuhu kuulusid hävitaja Urumqi, fregatt Linyi ja varustuslaev Dongpinghu.
Hiina liider Xi Jinping ütles varem, et Iisraeli ja Hamasi vahelise sõja „põhiline väljapääs” on iseseisva Palestiina riigi loomine. Enne seda märkis Hiina välisminister Wang Yi, et Iisraeli tegevus vastuseks islamistliku liikumise võitlejate rünnakule läks „väljapoole enesekaitse ulatust”. Ta kutsus üles lõpetama Gaza sektori elanike „kollektiivset karistamist” ning tulema läbirääkimiste laua taha nii kiiresti kui võimalik. Wang osutas vajadusele tegeleda Palestiina vastu suunatud „ajaloolise ebaõiglusega”, millest Hiina arvates peaks saama iseseisev riik.
Varem saatsid USA ja Suurbritannia oma sõjalaevad Iisraeli lähedusse. Pentagon paigutas sinna ka 2000 merejalaväelast, tugevdas hävitajate eskadrilli ning andis käsu paigutada Lähis-Itta raketitõrjesüsteemid THAAD ja täiendavad õhutõrjesüsteemid Patriot. Samal ajal hoiatas Washington Katari, Omaani ja Hiina vahendajate kaudu Iraani eskaleerumise lubamatuse eest. Samuti käis USA välisminister Antony Blinken Lähis-Ida ringreisil, mille käigus kohtus Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga ning hoiatas seejärel Liibanoni sõtta astumise eest.
Varem teatas Iisrael maapealsest operatsioonist Hamasi võitlejate hävitamiseks Gaza sektoris. Kaitseminister Yoav Galant ütles, et sõja lõppedes loob riik piirkonnas „uue julgeolekurežiimi” ja loobub vastutusest Palestiina enklaavi eest.
11. Inimkond vajab „uut maailmakorda”, mis asendaks 50 aastat tagasi kehtestatud korra, ütles USA president Joe Biden. Tema sõnul on praegune mudel oma aja ära elanud, kuid ameeriklased võivad luua uue. „Ma arvan, et kui oleme piisavalt julged ja enesekindlad, on meil võimalus ühendada maailm viisil, mida pole kunagi varem tehtud. Elasime 50 aastat sõjajärgsel perioodil ja kõik toimis pagana hästi, aga aur sai otsa. Seetõttu vajame teistsugust, uut maailmakorda,” ütles Biden.
Ta lisas, et tegemist on pöördepunktiga ajaloos: „See tähendab, et otsused, mida me järgmise nelja-viie aasta jooksul teeme, määravad, milline näeb välja järgmised neli-viis aastakümmet.” Varem nimetas Venemaa president putin reeglitel põhinevat maailmakorda „nonsensiks”, märkides, et neid reegleid pole „keegi kunagi näinud ega kokku leppinud” ning need on välja mõeldud need, kes järgivad „koloniaalset lähenemist”. Samuti keeldus ta pidamast end maailma probleemiks ja nõudis Bidenilt „austust”. putin süüdistas „koloniaalriike” selles, et nad kujutavad end ette „esimese klassi inimestena”. Tema arvates väljendub see täna selgelt USA avaldustes „oma erandlikkuse kohta”. Enne seda kurtis putin, et „USA ja selle satelliidid on võtnud kindlalt kursi hegemoonia poole – sõjalise, poliitilise, majandusliku, kultuurilise, isegi moraalse ja väärtuspõhise”. „Me kuuleme kogu aeg, see kõlab kogu aeg: peate, olete kohustatud, me hoiatame teid tõsiselt. Kes te üldse olete?” – pöördus ta lääneriikide juhtide poole.
Venemaal, mis moodustab alla 2% maailma SKTst ja alla 1% maailma leiutistest, on putini sõnul „midagi pakkuda” mitte ainult sõpradele ja partneritele, vaid ka „kogu maailmale”. „Sel aastal vastu võetud Venemaa välispoliitika kontseptsioonis iseloomustatakse meie riiki kui omanäolist riigitsivilisatsiooni,” märkis ta.
12. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat (GUR) hindab agressorriigis käimasoleva varjatud mobilisatsiooni ulatuseks ligikaudu 20 000 inimest kuus. GUR-i esindaja Andrei Jusov ütles seda intervjuus Espressole. Jusov kinnitas augustis avaldatud luureteateid, et Venemaa mobiliseerib Ukraina-vastasesse sõtta „erineval viisil” umbes 20 000 inimest kuus. Nagu ütles Jusov, hõlmavad „erinevad meetodid” lepinguliste vangide värbamist, võlgnike ja „ebausaldusväärse elanikkonnakategooria” esindajate ajateenistusse sundimist. „Me ei räägi seal vabatahtlikest,” ütles GURi esindaja.
Samal ajal jätkub Venemaal plaaniline mobilisatsioon ajateenistusse ning laialdaselt praktiseeritakse „sunnitud lepingu sõlmimist” ka endiste sõjaväelastega, keda väidetavalt kutsutakse „kontrolliks” sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse ning ähvardusel kriminaal- või muu süüdistuse esitamisega, on sunnitud lepingule alla kirjutama. Jusov rõhutas, et sellistes oludes „ei ole vaja rääkida nende inimeste motivatsioonist nende ideoloogia või armastuse” mõttes oma kodumaa vastu, eriti kui tegemist on depressiivsete piirkondadega. Varem teatas Jusov, et Moskvas kardetakse rahutusi ja seetõttu nad mobilisatsioonist avalikult välja ei kuuluta, kuid samal ajal valmistavad nad riigimasinat ette uuteks ajateenistuse laineteks.
Venemaa võimud intensiivistavad Kesk-Aasia migrantide kogukondade sihikule suunatud mobiliseerimispüüdlusi. Venemaa opositsiooniväljaanded teatasid 22. oktoobril, et Venemaa märulipolitsei korraldas 20. oktoobril haarangu Moskva oblastis Kotelnikis asuvasse mošeesse, pidas kinni mitukümmend jumalateenistusel viibinud inimest, viis nad bussidega sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodesse ning sundis neid allkirjastama sõjaväeteenistuse lepinguid. Vene laulja ja telesaadete finalist Mamut Useinov teatas, et ta oli kinnipeetavate hulgas ning teatas, et Venemaa võimud ähvardasid teda ja teisi kinnipeetavaid vangistusega, kui nad ei sõlmi üheaastaseid sõjaväeteenistuse lepinguid. Useinov märkis, et võimud ütlesid kinnipeetavatele, et nad võitlevad Ukrainas, kuid ei täpsustanud nende lähetamise ajakava. Venemaa siseringi allikas väitis sellega seoses 22. oktoobril, et Venemaa väejuhatus saatis kõikidele juurdluskomitee peadirektoraadi osakondadele korralduse „identifitseerida Vene Föderatsiooni naturaliseeritud kodanikud, kes saabusid Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikidest ja hoiduvad kõrvale sõjaväeteenistusest” ning nõudis, et Venemaa siseministeerium (MVD) esitaks SRÜ riikide naturaliseeritud kodanike nimede ja aadresside nimekirja. Siseringi allikas märkis, et juurdluskomitee ja politsei ründavad neid nimekirju kasutades hosteleid, kortereid, toitlustusüksusi ja mošeesid ning viivad kinnipeetavad otse sõjaväe registribüroodesse. Mitmed Vene allikad kiitsid haarangut, rõhutades intensiivset ksenofoobset meeleolu Kesk-Aasia migrantide suhtes ja väitsid, et naturaliseeritud migrantidel on kohustus Venemaad teenida. Juurdluskomitee juht aleksandr bastrõkin on eriti nõudnud Kesk-Aasiast ja Kaukaasiast pärit migrantide sihipärast mobiliseerimist, väites, et migrantidel on „põhiseaduslik kohustus kaitsta riiki, kes nad vastu võttis”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
