Sõja ülevaade: 606. päev – Ukrainas tabati postimaja
Avaldatud: 22 oktoober, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. oktoober 2023:
Harkivis tabati raketiga postimaja ja on hukkunuid, vene poole rünnakute arv tervel rindel (va Herson) on kõrge ning nende kaotusedki vastavad.
1. Tuli Ukraina suunal erinevat tüüpi rakette kui droone.
2. Tundub, et Ukraina on asunud uuesti aktiivsemalt Venemaa kohal õhus luurama.
3. Kupiansk-Kreminna: põhjas surve pisu langes ja lõunas tõusis.
4. Siversk: algasid siingi vene poole rünnakud.
5. Bahmut: Ukraina kahes lõigus jätkas edenemist.
6. Donetsk: karm rünnakutelaine nii Avdiivka kui Marinka juures jätkus ja massi vene poolel jagub.
7. Lõunarinne: siingi vene poole surve tõusis.
8. Herson: Ukraina aktiivne tegevus Dnepri idakaldal jätkus.
9. Euroopa Liit ja USA kinnitasid oma kavatsust kanda külmutatud Venemaa varadest saadud tulu Ukrainasse.
1. Ukraina õhukaitsejõud tulistasid eile alla raketi X-59 (õhus aga oli lausa kolme tüüpi rakette) ja kolm drooni Shahed, küll ei saadud maha kõiki Ukriana poole liikunud õhuelukaid. Eile õhtuse Harkivi postiterminali raketilöögi (S-300) tagajärjel sai surma 6 ja haavata 14 inimest. Jätkus tihe piiriäärsete kui rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine. „Huvitav” arutelu oli vene blogijatel: teemaks see, et seni pole suudetud lõpetada Ukraina inimestel elektri kasutamist ning silladki terved. Arvatakse, et kõik Ukraina elektritaristu tuleb hävitada. Sildadega aga tõdeti, et need ehitatud „sügaval vene ajal” ja seetõttu nii tugevad, et nende kasutuskõlmatuks muutmine pole väga lihtne. Eks jätkuvalt kumab läbi enamuse vene blogijate mõttemaailma peasuund, et elav Ukrainlane on halb Ukrainlane. Elektritaristu suuremat rünnakut siiski ootab alles talve saabudes, kui selle mõju on suurem. Tundub, et selleks on vene pool juba hakanud droone ja rakette varuma. Njah, võimalik, et Ukraina võib Venemaa suunal samaga vastata…
2. Rostovi lähedal tegutses Venemaa õhutõrje, rohkem infot veel pole. Voronezi oblastis Novovoroneži kohal olla miskit tundmatut alla lastud. Belgorodi oblastis olla droone rohkem õhus. Hetkel arvamusel, et eile keskendus Ukraina pigem vene poole õhutõrje tuvastamisele. Kokku on kuivanud vene pole kurtmine piiriülese Ukraina tegevuse mõjudest ja kipub arvama, et kremli käsi siin mängus on ja lihtsalt infot juletakse vähem jagada.
3. Kupiansk-Kreminna: eile pisu siin rindel vene poole surve põhja pool vähenes, aga Kreminnast edelas asuvas metsaalas tõusis. Olla ka pisu edenetud, aga kaardil neid muutusi veel ei tuvastanud. Jätkuvalt arvamusel, et siit suunalt hakkab surve tõusma, sest liivasel metsalalal vihmad liikuvusele erilisi takistusi ei tee. Njah, vene pool kiitles, et lasi siin rindelõigul nädalaga alla 12 Ukraina lennukit, tundub pisu võimendatud olevat ja pigem vast enamasti suuremaid droone tabati. Vähemalt Ukraina poolelt pole nii suurest lennukite kaotusest juttu tehtud.
4. Siversk: eile algasid uuesti rünnakud nii Bilohorivka kui Spirne küla poole (samaaegselt Kreminnast edelas toimuvatega). Siingi suunal juba pikalt oodanud vene poole surve tõusus, sest Ukraina kaudtuleüksused on vaja Kreminnast kaugemale lükata. Edu see neile veel ei toonud.
5. Bahmut: vene poole rünnakut Bahmutist põhjas edu ei toonud. Klištšiivka ja Kurdjumivka juures pisu veelgi Ukraina edenes ning vene poolele appi toodud dessantväelased pole seni suutnud oma rünnakutega Ukraina initsiatiivi ega edenemist maha suruda. Seni arvamusel, et siin on vene poolel liialt tihedalt erinevaid üksusi koos ning nende vaheline hõõrdumine ja logistikavõrgustiku tihe koormamine üksuste varustamiseks on tiheda Ukraina kaudtuletöötluse all.
6. Donetsk: päris hull vene poole surve jätkus ning rünnakute arvu vähenemist pole. Avdiivkast põhja pool rünnatakse vähemalt kompanii suuruste soomusüksustega ja olla u 500 m kahes lõigus edasi saadud. Vähemalt videode järgi on vene poole soomuse kaotused jätkuvalt kõrged. Hetkel veel raudteest Avdiivkast põhja pool üle pole vene pool saanud ja oht Avdiivka ümberpiiramiseks pole tõusnud. Kindlasti on Avdiivka logistikaahel pideva vene kaudtule all, aga seni on Ukraina näidanud enda leidlikkust (ka varasemalt) suuta tagada oma üksuste varustamine ka rasketel hetkedel. Avdiivkast edelea pool Opytne juures jätkus vene rünnakutelaine, aga siin olla neid isegi pisu tagasi löödud ning mõned päevad tagasi kaotatud possad Ukraina tagasi sai. Pervomaiske suunal jätkas vene pool rünnakuid ja võimalik, et siin pisu edeneti, aga asula seni Ukraina kontrolli all. Rünnakusuundade rohkus ja intensiivsus annab aimu, et vene poolel veel ressurssi jagub.
Marinka juures veelgi kasvas vene poole rünnakute arv, aga no ei saada edasi. Lisaks kombitakse kogu rindejoone ulatuses Ukraina kaitse tugevust. Kaudtuld vene poolel jagub, aga seni tuleb kurtmist, et paljudes lõikudes siiski ei suudeta toetada omi üksusi ehk siis tuli läheb eelmise päeva käskude järgi ja vist põhiliselt iga küla pihta rinde läheduses. Elektrooniline võitlus droonide maha surumiseks on tõusuteel ja seni kipub siin rindel Ukraina edukam olevat. Küll tuli Ukraina poolelt info, et vene pool olla rindel olevatele üksustele hakanud moona tooma kaugjuhitavate madalate väikeste masinatega.
7. Lõunarinne: suuri muutusi polnud.
Berdjanski suund: eile tõusis oluliselt vene poole rünnakute arv, rindejoones küll muutusi tuvastanud, aga oht seleks hakkas tõusma.
Tokmaki suund: rindejoone muutusi ei tuvastanud ka siin ning infot suurematest rünnakutest polnud.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: Ukraina väed on jätkuvalt erakordselt aktiivsed Dnepri mõlemal kaldal. Krynky küla olla vähemalt osaliselt Ukraina kontrolli all ning raudteesilla otsas olev sillapea ulatuvat kuni Pištšanivka külani. Suund on vene poolele ohtlik, sest Ukraina üksused on jõudnud alale, kus ees enam Dnepri lisajõgesid ja soid pole ning palju väikseid metsatukkasid soodustavad reide. Njah, ikka unistab neist väikestest maastisuutlikest masinatest. Eile lahingud jätkusid mitmes lõigus ja isegi vene mitmed blogijad on Ukraina edenemise kohta väga erinevatel arvamustel. Pisu üllatas eile vene pool juhitavate lennukipommide (200-500kg) suure kasutamise arvuga (24) Dnepri mõlema kalda pihta. Eks kaudtulega ei suudeta efektiivselt Ukraina omadega võidelda. Tundub, et vene pool kaotab järjest enam kontrollli üle Dnepri toimetamisele…
9. Euroopa Liit ja USA kinnitasid oma kavatsust kanda külmutatud Venemaa varadest saadud tulu Ukrainasse. Seda märgiti USA-ELi tippkohtumise järgses ühisavalduses.
Riikide esindajad kavatsevad lähiajal leida mehhanismid nende varade üleandmiseks Ukrainale. Rahalisi vahendeid tuleks kasutada Venemaa agressiooni tagajärjel kannatada saanud Ukraina toetamiseks, taastamiseks ja ülesehitamiseks. „Osa oma jõupingutustest Ukraina abistamiseks uurime lühiajaliselt, kuidas eraõiguslikele isikutele laekuvad erakorralised tulud, mis tulenevad otse külmutatud Venemaa riigivaradest, kui neid erakorralisi tulusid ei ole vaja Venemaa ees võetud kohustuste täitmiseks. Kehtivaid õigusakte saab kasutada Ukraina, selle taastamise ja ülesehitamise toetamiseks,” öeldakse avalduses. Lääneriigid on vastuseks Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse külmutanud Venemaa varad 300 miljardi dollari ulatuses.
Eile levis kulutulena uurimus, et ainult kolmandik välisabist jõuab rindel olevate üksusteni.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.