Sõja ülevaade: 603. päev – pingeline seis Ukraina linna juures jätkub
Avaldatud: 19 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. oktoober 2023:
väga pingeline seis Avdiivka juures jätkub, lõunarinne kipub pisu hanguma ning ootel: USA president pidavat täna olulise kõne nii Ukraina kui Iisraeli suunal.
1. Eile jätkas vene pool mitmete rindest kaugemal asuvate Ukraina linnade pommitamist.
2. Venemaal ja Krimmis muresid jagus.
3. Kupiansk-Kreminna: rünnaku suundade tuntav vähenemine.
4. Siversk: vaikne.
5. Bahmut: Klisiivka-Kurjumivka kandis teisel pool raudteed edeneb Ukraina sammhaaval.
6. Donetsk: Avdiivka kandis kahes lõigus pisu vene pool veelgi edenes ning pingeline seis jätkub.
7. Lõunarinne: kahetised uudised Tokmaki suunal.
8. Herson: tuli kinnitust, et siiski Ukraina üksused toimetavad järjest suuremate jõududega Dnepri idakaldal.
9. Venemaa Föderatsioon loobus tuumakatsetuste keelustamise lepingust. Kuleba kutsus maailma üles reageerima.
10. Ukraina suunal liigub üha enam laevu.
11. Xi Jinping eitas taas Putinile uut Vene gaasi lepingut.
12. šoigu ütles, et NATO valmistub tuumalöögiks Venemaale.
13. Venemaa olla ähvardanud, et Armeeniast võib saada järgmine „Ukraina”.
14. lukašenka keeldus vene investoritele tagastamast 200 miljonit dollarit võlgu.
15. putini luuludest.
1. Eile sai päeval Harkiv raketirünnaku, tabati ikka eramuid ja kuskil olla elektrikatkestus olnud. Dnipropetrovski oblastis toimus õhtul mitu plahvatust. Sumõ linnas kostus plahvatusi eile hilisõhtul ning pommitamist jagus üle vene piiri keskmiselt. Mõkolaivis ja Krõvõi Rihis kõlasid täna öösel plahvatused, enne seda õhuvägi hoiatas raketiohu eest.
2. Ukraina luure allikad teatavad, et üleeile õhtul tabas Ukraina Kurski lennujaama lähedal Postojalje Dvorõsvene välilaagrit. Teatavasti oli siin kuni 3000 vene sõdurit ja umbes 80 ühikut sõjatehnikat. Kahju on selgitamisel. Njah, eile hommikune vene poole uudis oli, et lasid kõik droonid alla. Sevastoopoli lähistel toimus tugev plahvatus ja suitsu jagus palju ja kõrgele. Selles piirkonnas asub vene mereväe raketi- ja tehniline sõjaväebaas ning sealt mitte kaugel, Kara-Kobi orus on koondunud neli venelaste relvade, laskemoona ja varustuse ladu. Siingi väitis vene pool et kõik droonid alla lasi. Doni-äärses Rostovis põlevad laod. Tuli levis 400 m² suurusele pinnale. Põhjust ei tea.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole surve enamus lõikudes langes. Üleeilsele u 1×1 km edenemisele üritas vene pool eile lisa saada ja tegi tugevaid ponnistusi, kuid rindejoones muutusi need ei toonud. Suurema vihmaperioodini on veel nädal või paar aega, sestap arvab, et siin veel tugevat vene poole survet tuleb, aga suurt edu neile siiski ei ennusta.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: Ukraina kinnitusel maa-ala, mida Klisiivka-Kurdjumivka joonel teisel pool raudteed kontrollitakse, kasvavat. Seni pole vene poole vasturünnakud protsessi muuta suutnud.
6. Donetsk: vene vägedel õnnestus ületada maantee M-30 (Avdiivkast lõunas linna serval) ja vallutada läheduses olevad Ukraina kaevikud. Lisaks tungiti edasi Vodyanest loodesse Tonenke suunas ja võimalik, et üht metsariba pidi mitusada meetrit edeneti. Avdiivka linna ja selle ümbruse tihe pommitamine jätkub. Eile kaotas vene pool veel ühe lennuki. Marinka ja selle ümbruse tihe rünnakutepäev aga ikka rindejoon muutusteta. Kõlakaid on, et siin suunal tegevat Ukraina edukaid reide ja ei lase vene poolel rahulikult possadel olla. Lisaks tõusis vene poole kompimiste arv Marinkast kuni Vuhledarini aga need küll muutusi rindejoones ei toonud aga eks otsivad Ukraina kaitse nõrkusi.
7. Lõunarinne: kahetised uudised Tokmaki suunalt.
Berdjanski suund: pigem vastastikune kompimine ilma suurema surveta.
Tokmaki suund: Ukraina teatas enda väiksest edenemisest Tokmaki suunal ja vene pool teatas (ka vähemalt üks Ukraina blogija kinnitas), et Verbove juures suutis vene pool mitmed kaotatud possad tagasi saada ja olla saanud ka paar Ukraina võitlejat vangi võtta.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Hetkel ootel, et mis plaanid Ukraina omadel olla võivad. Ennustama ei hakka. Miskit muutust on siiski vaja. Küll peaks kaudtuletöötlus olema siiski sellise mõjuga, et rindele saabuvad täiendused Venemaalt ei suuda katta jooksvaid kaotusi ei tehnika ega isikkoosseisu poole pealt. Pisu enam peaks kasvama ka rindel olevate vene üksuste rahulolematus, sest suurte kaotuste hind pole seni toonud tulemusi.
8. Herson: Rybari üleeilne jutt vähemalt osaliselt oli tõsi. Ukraina väed on sihikule võetud Hersoni oblasti vasakkaldal Prydniprovskest lõuna pool Verknja Konka jõe ületava raudteesilla lähedal (Antonovski sillast pisu kirde pool). Kui kaugel ja kui suurte jõududega Ukraina seal toimetab, on siiski teadmata. Küll üritas vene pool lausa juhitavate lennukipommidega seda kanti mõjutada, mis annab märku pisu tõusvast paanikast, et nii suure mõjuga pomme suht väikese üksuse tegevuse peale töösse lastakse. Lisaks kurdab vene pool, et kogu Dnepri kalda lähedus on tiheda Ukraina kaudtule all.
9. Venemaa riigiduuma võttis eile tagasi üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu ratifitseerimise. Vene Föderatsiooni saadikud toetasid eelnõu teisel ja kolmandal lugemisel. Ukraina välisministeerium kutsus maailma üles reageerima viimastele Moskva provokatsioonidele. „Täna on maailm tunnistajaks agressorriigi järjekordsele provokatiivsele sammule, mille eesmärk on tugevdada tuumaväljapressimist,” teatas Dmitri Kuleba. Välisministeerium rõhutas, et see otsus on „osa sündmuste ahelast”, mis on Venemaal viimastel aastatel aset leidnud – agressorriik on juba oma otsusega kutsunud esile ohtliku tasakaalustamatuse tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise ülemaailmses arhitektuuris peatades osalemise uues START-lepingus ja Venemaa taktikaliste tuumarelvade ebaseaduslikus paigutamises Valgevenesse.
Kuleba nimetas seda „vastutustundetuks käitumiseks”, mis seab taas ohtu rahvusvahelise julgeoleku ja stabiilsuse. „Ukraina mõistab hukka Venemaa sammud lepingu ratifitseerimise tühistamiseks ja kutsub rahvusvahelist üldsust üles asjakohaselt reageerima Moskva provokatsioonidele, mille eesmärk on kahjustada üldist tuumakatsetuste keelustamise lepingut (CTBT) ja eesmärke,” teatas välisministeerium.
Zelenski ütles 4. oktoobril Ukraina luureprognoosidele viidates, et 2023. aasta lõpuks suurendab Venemaa tuumaohte. Ukraina luure teatel on Venemaa tuumarelvi ette valmistanud juba suvest saadik, kuid reaalsest ohust on veel vara rääkida.
10. Alates 16. septembrist on Ukraina Musta mere sadamatest ajutist koridori läbinud 32 laeva, mis vedasid 1,4 miljonit tonni lasti. See vastab kaubamahule, mis läbis ÜRO ja Türgi egiidi all olevat „viljakoridori” selle esimesel tegutsemiskuul, teatab Bloomberg Marine Trafficu andmetele viidates. „See näitab, et Kiievi riskantne panus ei ole ainult sümboolne: Ukraina saab oma Musta mere sadamatest tagasi teatud kontrolli kaubavahetuse üle,” öeldakse materjalis. Ukraina korraldas ajutise marsruudi Suur-Odessa sadamatest pärast seda, kui Venemaa astus juulis välja ÜRO ja Türgi toetatud teraviljakoridori lepingust. Pärast seda olid laevaomanikud mõnda aega Ukrainaga koostöö suhtes ettevaatlikud, arvestades Venemaa ähvardusi pidada laevu potentsiaalseteks relvakandjateks.
Riskid jäävad samaks, juhib agentuur tähelepanu, kuid Ukraina sadamatesse saabuvate laevade arv kasvab. Laevad üritavad nüüd riskide vähendamiseks NATO liikmesriikide Bulgaaria ja Rumeenia rannikule lähemale jääda. Mõned laevad lülitavad Musta mere sadamatesse saabudes oma asukohasignaalid välja, näitavad mereliikluse andmed.
Samal ajal külastas Ukraina Musta mere sadamaid vähemalt üheksa Panamaxi laeva. Laevaomanikud on potentsiaalsest ohust hoolimata valmis võtma riske, saates Ukrainasse suuremaid ja väärtuslikumaid aluseid, märgib amet. Lisaks põllukultuuridele veeti laevadel ka rauamaagi tooteid. Mööda ÜRO viljakoridori sai vedada ainult teravilja, toitu ja väetisi.
11. putini reis Hiinasse ja tema tänavused teised kõnelused Hiina presidendi Xi Jinpingiga lõppesid taas ilma võtmeotsuseta, mida kremlis on aastaid oodatud. Kuigi putin nimetas Xi-d „armsaks sõbraks”, kiitis Pekingit projekti „Vöö ja tee” edu eest ning kuulutas kahepoolseteks suheteks „suurepäraseid väljavaateid”, ei sõlminud Hiina ametnikud lepingut täiendavate Venemaa gaasitarnete ning torujuhtme Siberia-2 ehitamiseks.
Projekti, mida kreml on propageerinud juba üle 7 aasta, plaaniti läbirääkimistel arutada, ütles presidendi pressisekretär dmitri peskov visiidi esimesel päeval ja kuigi putin tõi hiinlastega kohtumiseks kaasa muljetavaldava delegatsiooni, kuhu kuulusid energeetika eest vastutav asepeaminister Aleksander Novak, Gazpromi juht Aleksei Miller ja Rosnefti juht Igor Sechin, ei õnnestunud Xi Jinpingi nõusolekut saada. Power of Siberia-2 kohta dokumente ei allkirjastata, pidi tõdema peskov TASS-ile.
Veel kevadel, kui Xi Jinping Moskvat külastas, ütles putin, et uue gaasitoru projekt, mille võimsus on 50 miljardit kuupmeetrit aastas, on „kõrges valmisolekus”. Samuti lubas ta Hiinale kuni 100 miljardit kuupmeetrit vene gaasi aastas – 5 korda rohkem, kui Gazprom praegu pumpab. Kuid lõppavalduses ajakirjandusele ei öelnud Xi midagi vene gaasi kohta ning ühiskommünikees mainiti vaid koostöö laiendamist energiasektoris.
Hiina lepingut vajab hädasti Gazprom, kes on kaotanud Euroopa turu, viinud NSV Liidu viimastest aastatest alates ekspordi miinimumini ja oli sunnitud kärpima tootmist ligi kolmandiku võrra – see on rekordiline kogus oma ajaloos. 12 kuu jooksul 2022. aasta juulist 2023. aasta juuni lõpuni sai ettevõte üle 1 triljoni rubla (10 miljardit eurot) puhaskahjumit ja kulutas kaks kolmandikku oma raamatupidamises olevatest sularahareservidest, et katta kahjusid ja rahapuudujääke.
Hiina ostab tänavu 2019. aastal käivitatud gaasijuhtme Power of Siberia-1 kaudu Venemaalt 22 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis aga kompenseerib vaid kaheksandiku varasemast ekspordist Euroopasse, mis haripunktis ulatus 170 -180 miljardit kuupmeetrit aastas.
Venemaa 2024. aasta eelarveprojekti materjalide kohaselt on Gazpromi gaasi hind Hiinale peaaegu poole väiksem kui ELis ja Türgis: 271,6 dollarit tuhande kuupmeetri kohta versus 481,7 dollarit. Kuid vaatamata allahindlustele ja Moskva suurele soovile suudab Hiina hoiduda uutest suurtest toorainelepingutest, nendib Berliini Carnegie Venemaa ja Euraasia uurimiskeskuse juht Aleksandr Gabuev: „Iga tehing, mille Hiinaga sõlmib, annab uusi allikaid putini sõjaväekassasse.”
Lõppkokkuvõttes võib Hiina enda jaoks „väga hea hinna” kokku leppides nõustuda „Power of Siberia-2ga”, ei välista konsultatsioonifirma RusEnergy partner Mihhail Krutihhin. Gaasitoru ehitamine ja käivitamine võtab aga aega vähemalt 10 aastat ning see ei asenda endiselt Euroopasse minevaid tarneid, lisab ekspert. Kuid Venemaal pole palju valikut, kuigi tema sõltuvus Hiinast kasvab, ütleb New Yorgi Aasia Seltsi vanemteadur Philip Ivanov. Hoolimata kõigist väidetest strateegilisest partnerlusest on Hiina investeeringud Venemaale ebaproportsionaalselt tagasihoidlikud, märgib ta: „Hiina ettevõtted on mures poliitiliste riskide, teiseste sanktsioonide, korruptsiooni ja Venemaa turu üldise ettearvamatuse pärast.” Njah, just USA laiendas kiipide müügipiiranguid Hiina suunal.
Venemaa ja Hiina sõlmisid oma ajaloo suurima lepingu teravilja tarnimiseks Hiinasse, väärtusega 25,7 miljardit dollarit, sestap päris tühjade kättega putin ei jäänud.
12. NATO riigid valmistuvad tuumalöögiks Venemaa territooriumile sõjaliste õppuste ajal „alliansi idatiival”, ütles Venemaa kaitseminister sergei šoigu Venemaa ja Valgevene kaitseministeeriumide nõukogu koosolekul. NATO väed korraldavad šoigu sõnul regulaarselt suuri õppusi „sõjalise konflikti stsenaariumide” alusel Venemaa ja Valgevenega. Eelkõige harjutavad nad neil õppustel „tuumarelvade kasutamist USA lennukite ja NATO tuumajõudude abiga”, ütles šoigu.
šoigu märkis ka, et alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on NATO sõdurite arv Ida-Euroopas ja Balti riikides kasvanud 2,5 korda ja ületanud 30 tuhande inimese piiri. See kujutab kaitseministeeriumi juhi sõnul ohtu Venemaale. Vene armee reageerib oma läänepiiride tugevdamise ja „asjakohaste meetmete võtmisega”, ütles šoigu. Vägede regionaalne grupp ja õhutõrjesüsteem toimivad tõhusalt, kinnitas minister.
9. septembril alustasid NATO mereväeüksused kahenädalasi õppusi Eesti ja Läti rannikul. Nendest võttis osa umbes 30 laeva ja üle 3000 sõjaväelase Läänemere piirkonnas asuvatest NATO riikidest, aga ka USA-st, Kanadast, Hollandist, Belgiast, Prantsusmaalt ja veel alliansiga mitte ühinenud Rootsist. Manöövrite eesmärk oli harjutada tegevust Venemaa võimaliku agressiooni korral.
11. septembril alustasid Rumeenia ja USA mereväed viiepäevaseid õppusi Mustal merel ja Doonau deltas. Üritustest võtsid osa ka üksused Bulgaariast, Suurbritanniast, Türgist, Ukrainast ja Prantsusmaalt.
17. septembril algasid Venemaa piirist 80 kilomeetri kaugusel Poolas näidisõppused. Neist võttis osa umbes 1000 sõjaväelast. Manöövritel osales 70 sõjatehnikat, sealhulgas Abramsi tanke ja HIMARSi mitmekordseid raketisüsteeme.
NATO riigid korraldavad 2024. aasta kevadel suurimad sõjalised õppused pärast külma sõda, et harjutada Venemaa võimaliku agressiooni tõrjumist. Manöövrid toimuvad Saksamaal, Poolas ja Balti riikides. Nendest võtab osa üle 40 tuhande sõjaväelase 32 riigist. Õppus peaks hõlmama 500–700 õhulahingut ja manöövrit enam kui 50 laeval.
13. Armeenia peaministri Nikol Pašinjani kõne Euroopa Parlamendis 17. oktoobril viitab sellele, et ta „käib” Ukraina presidendi Vladimir Zelenski teed, ütles Moskva kõrge allikas TASS-ile. Ta nimetas Pašinjani avaldusi „vastutustundetuteks ja provokatiivseteks, eriti kui need puudutavad Venemaad ja Vene-Armeenia suhteid”. „Me näeme, kuidas nad üritavad Armeeniat muuta Ukrainaks nr 3, kui pidada Moldovat Ukrainaks nr 2,” märkis agentuuri vestluskaaslane.
Euroopa Parlamendis esinedes rõhutas Pašinjan, et üle 100 tuhande armeenlase lahkus Mägi-Karabahhist „vene rahuvalvajate tegevusetuse tingimustes”. Samuti süüdistas ta „julgeoleku liitlasi” hetke ärakasutamises ja „mitte ainult mitte aitamises”, vaid ka Armeenia valitsuse kukutamise avalikus üleskutses. Pašinjan märkis, et sellised olukorrad „on kordunud mitu korda alates 2020. aastast” ja toimunud ühe stsenaariumi järgi: „väline agressioon, Armeenia liitlaste tegevusetus julgeolekusfääris, katsed õõnestada riigi suveräänsust välisjõudude juhitud hübriidtehnoloogiate abil.”
Alates 2022. aasta sügisest on Armeenia võimud Venemaad ja endise NSV Liidu lojaalsetest vabariikidest loodud kremli-meelset sõjalist blokki regulaarselt süüdistanud tegevusetuses ja abipalvetele vastamata jätmises. Jerevani ja Moskva suhted halvenesid veelgi pärast Aserbaidžaani sõjalist operatsiooni 2023. aasta septembris, mis lõppes Mägi-Karabahhi kapituleerumisega ja 100 tuhande armeenlase lahkumisega piirkonnast. Seejärel süüdistas Pašinjan Venemaad rünnakus riigi iseseisvusele ning rääkis ka CSTO ebaefektiivsusest ja „tõsistest küsimustest” vene rahuvalvajatele, kes ei seganud Bakuu tegevust kuidagi, hoolimata sellest, et sõjaliste konfliktide ärahoidmine on nende otsene vastutus. Samal ajal rõhutas Pašinjan, et „Armeenia pole kunagi oma liitlasi reetnud”.
Vastuseks etteheidetele teatas kreml, et Aserbaidžaan viis de jure operatsiooni läbi oma territooriumil. Ja välisministeeriumi esindaja maria zahharova meenutas Armeenia juhtkonna viimaseid tegusid, mis väidetavalt „lõid viljaka pinnase lääne vaenulikule poliitikale” Venemaa suhtes. Enne seda tegi diplomaatiline osakond „kõva esituse” vabariigi suursaadikule Vagharshak Harutyunyanile seoses Jerevani „ebasõbralike sammudega”. Välisministeerium alustas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimisprotsessi käivitamist, sõjalisi õppusi Ameerika Ühendriikidega, aga ka Pašinjani abikaasa Anna Hakobyani reisi Kiievisse koos ukrainlastele mõeldud humanitaarabiga.
Oktoobri alguses ratifitseeris Armeenia parlament Rooma statuudi. Nii on vabariik liitunud 123 maailma riigiga, kes on kohustatud Vladimir Putini Rahvusvahelise Kriminaalkohtu määruse alusel vahistama, kui ta nende territooriumile saabub.
14. Venemaa investorid palusid Venemaa valitsusel tunnistada Valgevene rahandusministeerium hoolimatuks laenuvõtjaks ja lõpetada talle riikidevaheliste laenude väljastamine. Selle põhjuseks on Valgevene eurovõlakirjade maksmata jätmine kogusummas üle 200 miljoni dollari, kirjutab RBC. Pöördumise Vene Föderatsiooni majandusarengu aseministri Dmitri Volvatši poole algatas investor Aleksandr Martšenkov, kes oli juba kaebanud Valgevene rahandusministeeriumi eurovõlakirjade maksmise pärast kohtusse. Teda toetasid veel 200 üksikisikut ja 30 organisatsiooni. Investorid kaebasid, et nad pole alates 2022. aasta suvest makseid saanud ja palusid valitsusel “meetmeid võtta”.
Investorite pakutud mõjutamismeetodid „olemasoleval poliitilisel maastikul” tunduvad ebareaalsed, ütleb Stonebridge Legali finantspraktika nõunik Pavel Kutovoy. „Oleks mõistlik eeldada, et selliseid piiranguid ei kehtestata ja lepingud Valgevene rahandusministeeriumiga on pigem telgitagused,” ütleb ekspert.
Võlakirjaomanike liidu juhatuse esimees Aleksandr Berkunov usub, et piirangute kehtestamine on ebatõenäoline, kui Valgevene maksejõuetust ametlikult ei tunnustata. „Klassikalises mõttes on Valgevene eurovõlakirjade puhul toimunud maksejõuetuse sündmus; me usume, et see oleks pidanud juba ammu kajastuma meie riiklikul reitinguskaalal,” ütles Berkunov. Samuti kavatsevad investorid esitada nõude Valgevene valitsuse väärtpaberite eest tasumata jätmise kohta Londoni rahvusvahelisele vahekohtule. Asjatundjate hinnangul ei tundu idee aga kuigi õnnestunud. Selleks on vaja poolte nõusolekut ja ametlikku kohustuste rikkumise deklaratsiooni. Lisaks võib vahekohus keelduda juhtumit arutamast Venemaa ja Lääne pingeliste suhete tõttu.
Venemaa investorid ei ole saanud Valgevene eurovõlakirjade eest makseid alates 2022. aasta juulist pärast seda, kui Citibank keeldus neid teenindamast. Valgevene rahandusministeerium pakkus investoritele eurovõlakirjade eest maksmist Valgevene rublades kohaliku panga kontodele. Nii tegi rahandusministeerium neljal eurovõlakirjaemissioonil mitu makset, kuid investorid ei saanud makseid või said ainult osa vahenditest. Pärast seda vaatasid Valgevene ametiasutused maksemehhanismi läbi. Uue skeemi kohaselt hakatakse neid töötlema Valgevene rublades, kuid välismaiste depoopankade kaudu. Samas saavad väljamakseid vaid investorid, kes ostsid võlakirju enne 6. septembrit 2022 (sellel päeval jõustus otsus keelduda Citibankil töötamast Valgevene väärtpaberitega). Investoritele, kes ostsid võlakirju pärast seda kuupäeva, pakub Valgevene rahandusministeerium eurovõlakirjade vahetamist kodumaiste võlakirjade vastu või tagasiostmist hinnaga 30% nimiväärtusest.
Samas ei leppinud rahandusministeerium Kutovoy sõnul eurovõlakirjade omanikega kokku ühtegi väljapakutud alternatiivsetest kohustuste täitmise viisidest, mistõttu jääb osakonda ka ühe investoriga arvelduse korral oht kohtuasjad.
15. Venemaa näeb, et Ukrainal on soov alustada dialoogi sõja lõpetamise üle, ütles putin ehk pahupidi mees jätkab oma mantrat. „Praegu kuuleme, et nad näivad olevat mingiteks läbirääkimisteks valmis. Juba praegu on vastutavad isikud, kes jälgivad välispoliitika suunamist ja kes just hiljuti rääkisid vajadusest lüüa Venemaad lahinguväljal strateegiliselt <…>, räägivad nüüd teisel häälel ja ütlevad, et need probleemid tuleb lahendada rahumeelsete läbirääkimiste teel,” ütles putin. Ta nimetas seda „muutumiseks õiges suunas”. „Härra Borrell juba räägib sellest, ma kiidan teda selle eest,” lisas riigipea.
Samal ajal märkis putin, et „sellest ei piisa” ja kutsus Kiievit astuma „konkreetseid samme”. „Kui Ukraina pool tõesti tahab läbirääkimisprotsessi, siis tuleb seda teha, mitte mingite teatraalsete žestidega vehkida. Esimese asjana tuleb tühistada Ukraina presidendi dekreet, millega keelatakse läbirääkimised,” ütles ta.
Lahendusprotsess saab alata alles siis, kui Ukraina relvajõud vabastavad okupeeritud alad või kui Ukrainal on „selge kindlustunne, et Venemaa hakkab tõesti oma vägesid 1991. aasta piirideni tagasi tõmbama,” ütles Ukraina luure peadirektoraadi juht Kirill Budanov oktoobris.
Ukraina president Vladimir Zelenski lükkas omakorda kategooriliselt tagasi putiniga kompromissi idee. Tema sõnul jätkub sõda seni, kuni Venemaa jääb Ukraina territooriumile ning igasugune konflikti külmutamist hõlmav kokkulepe on ebatõhus ja võimaldab Vene armeel koguda jõudu uueks löögiks.
Borrell ei maininud Kiievi valmisolekut läbirääkimisteks. Vastupidi, ta oletas, et dialoog tõenäoliselt ei alga enne 2024. aasta USA presidendivalimisi, mille tulemusi putin väidetavalt ära oodata tahab. Borrell ütles ka, et ta ei tea, kas Ukraina ja Venemaa on kontaktis ning need maailma liidrid, kes üritasid Venemaa presidenti mõjutada, väitsid, et tal on sõjalised eesmärgid ja ta ei taha sõda peatada enne, kui ta need saavutab. Augustis märkis Borrell, et kokkuleppe algus sõltub olukorrast „kohapeal”.
USA välisminister Antony Blinken ütles 10. septembril, et rahuläbirääkimised Venemaaga ei ole veel kättesaadavad, sest „tangoks on vaja kahte” ja Washington ei näe „märke, et putin oleks huvitatud sisukast diplomaatiast”. „Kui ta huvi üles näitab, siis ma arvan, et ukrainlased on esimesed, kes liituvad ja meie jääme nende taha. Kõik tahavad, et see sõda lõppeks,” rõhutas ta. Ametlikult lõpetati Kiievi algatusel läbirääkimised Venemaa ja Ukraina vahel 2022. aasta mais. Pärast Donetski, Luganski, Zaporožje ja Hersoni piirkondade annekteerimist allkirjastas Zelenski dekreedi, mis välistab dialoogi võimaluse Venemaa presidendiga seni, kuni president on putin.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
