Sõja ülevaade: 596. päev – vene poole intensiivne rünnakutelaine
Avaldatud: 12 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. oktoober 2023:
vene poole väge intensiivne rünnakutelaine nii Kupiansk-Kreminna kui Donetski rindel jätkus ja väga pingeline on Avdiivka ümber.
1. Harkiv, Izmail ja Myrhorod.
2. Kolm Venemaa oblastit ikka kurdavad.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole intensiivne rünnakutelaine jätkus.
4. Siversk: vaikne.
5. Bahmut: linnast loodes väike vene poole edenemine.
6. Donetsk: väga tihe rünnakute laine kogu rinde ulatuses ja Ukrainal on raske, aga vene poole kulu on karm.
7. Lõunarinne: rindejoone muutusi küll ei tuvastanud, aga Tokmaki suunal Ukraina jätkab possakaupa harutamist.
8. Herson: kaudtuleduell ja sekka mõni droon.
9. Ukrainas ei soovita sõja ajal valimisi.
10. Pahupidi mehe jutt ei saa otsa.
11. Venemaa tahab saada tagasi tsiviillendude vabadust.
12. Pahupidi mees plaanib Hiina minna.
13. Üks tavaline lugu vene sabotöörist Ukrainas.
14. Lühiuudised.
1. Eile õhtul tabas droonide rünnak Harkivit, ütles linnapea Igor Terehhov. Samal ajal hoiatas Ukraina relvajõudude õhuvägi vaenlase droonide ohu eest Odessa, Zaporožje, Dnepropetrovski ja Nikolajevi oblastis. Umbes kell 22.00 kuulutati Harkivi oblastis välja õhurünnaku häire. 20 minutit pärast seda teatas õhuvägi, et piirkonna õhuruumi on sisenenud vene droonid, kell 23.00 olid droonid linna kohal. Kell 23.20 teatasid kohalikud kanalid plahvatusest Harkivis. Linnapea Terehhov ütles, et tõenäoliselt tabasid venelased elamut. Seni on teada üks haavatu ja algas tulekahju .
Kell 23.42 teatasid Odessa kanalid plahvatustest Izmaili piirkonnas. Rohekm infot veel varahommikuks polnud. Kuna Ukraina aktiivselt jätkab viljavedu nii meritsi, Doonaud kui maismaad pidi, siis igasuguse viljataristu hävitamine on vene poole üks prioriteete. Njah, vene poolel jama majas, istuvad suure enda viljasaagi otsas, mida enamasti müüa ei õnnestu.
Eile päeval Poltava piirkonnas Myrhorodis teatati plahvatusest pärast rünnakut Kh-59 raketiga. Linna kõrval asub sõjaväe lennuväli ja seda on ka varasemalt pommitatud, keegi surma ei saanud.
Piiriülene pommitamine oli tihe Brjanski oblasti suunalt, mujal väiksem.
2. Brjanski oblastis tuli palju vene poole kurtmist, kuni Kurskini ka ning tihedamalt kaevati raske elu üle ka kuni Belgorodi linnani. Njah, olla ka üks eramu neil pihta saanud, sest nende endi sõnul lasid nad alla Ukraina drooni, mis selle tagajärjel elamule kukkus ning surma olla saanud kaks inimest. Pisu võrdlust: Ukrainlased ei pane üldjuhul enda seireseadmeid ja sõjaväge tavaliste inimeste elupaikade juurde kui seal elatakse ja vene pool vastupidi just seda teebki.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool kasvatas eilegi rünnakute arvu ja intensiivsust nii Kupianskist kirdes, maantee Svatove-Kupiansk lähistel Krohmalne juures ja rinde keskel Makiivka lähistel. Eks nii üleeile kui eile iseloomustas vene poolt kõva kaudtule ja lennuväe toetus ning tugevamad ründegrupid (5-10 soomukit ja mõni tank ning jalavägi). Kinnitus on väiksele edenemisele Krohmalne juures. Küll olla vene poole kaotuste arv kõrge ning vähemalt Ukraina poole kinnitusel rindest läbimurde ohtu polevat. Seda ise siiski ei välistaks, aga Oskoli jõest ülesaamist ei usu. Selleks peaks hakkama vene pool ründama otse Venemaalt läbi Belgorodi oblasti ja hetkel veel seda stsenaariumit ei usu, aga päris maha seda ei kannaks. Seni peale Kiievi ja Harkivi eelmise aasta ründamist on vene pool hoidunud aktiivsemast maapealsest ründamisest otse Venemaalt. Põhjuseid võib siin mitmeid olla ja kipub arvama, et enne putini tagasivalimist seda teha ei taheta.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: eile sai pisu vene pool edasi Berkivske veehoidlast lõuna pool (Bahmutist loodes). Klisiivka-Kurdjumivka joonel on aktiivsem Ukraina aga rindejoones eile siiski muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: eile jätkus väga intensiivne rünnakutelaine peaaegu kogu rindejoonel. Nagu oleks vene poolel viimnepäev tulemas ja leiti jõudu minna suurte jõududega rünnakule. Pisu ärevaks on läinud olukord Avdiivka ümber, kus vene poolel õnnestus eile jätkta edenemist nii Avdiivkast põhja pool kui Opytne juures. Ukraina omad väidavad, et olukord on väga raske, aga pidavat vastu pidama. Küll iseloomustasid nad lahinguvälja „romuhunniku ja laibamerena”, sest vene poole kaotused olla nii kõrged. Mõnelt videolt on näha, et miiniväljad, suurtükituli ning tankitõrje relvad pole takistuseks isegi poole üksuse kaotamisel, ikka jätkatakse edenemist. Ei oska hinnata, millega neid soldateid seal „motiveeritakse” suht kindlasse surma minema. Mujal rindel olid sarnased intensiivsed vene poole rünnakud, aga need edu ei toonud. Kipub arvama, et nädala jooksul peaks vaekausi pöörlemine läbi saama, nii kaua peab Ukraina vastu pidama. Selle järel kipub arvama, et pisu vene poole jaks mingiks hetkeks läbi saab ja ka saabuvad vihmad maastiku mülkaks muudavad.
7. Lõunarinne: lainetus jätkub
Berdjanski suund: kahepoolne mitteintensiivne lahingutegevus ning olla hallis alas pisu kõikumist.
Tokmaki suund: muutusi küll rindejoones ei tuvastanud, kuid aktiivsem seni Ukraina ja harutavad rinde mitmes lõigus possakaupa vene kaitset lahti. Seni suudetakse edukalt nii kaudtule kui droonidega hävitada vastase tehnikat ja ikka pisu optimistlik, et kuskilt vene kaitse siiski käriseda võib ja no pisu paranoia nende kergete maastikusuutlike masinatega veel ka kuklas kripeldab.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: eile tuli vaid teateid droonidest ja kaudtuleduellist, mille aktiivsem pool ikka Ukraina. Sillapead Dnepri idakaldal seni alles.
9. Mõtet Ukrainas valimiste korraldamisest sõja jätkudes hindab positiivselt 15,1% küsitletud ukrainlastest ja 63,8% negatiivselt. Veel 21,1% vastanutest ei olnud otsustanud. Sellest annavad tunnistust Razumkovi keskuse septembri lõpus läbi viidud sotsioloogilise uuringu tulemused.
Ukrainlastelt küsiti nende suhtumise kohta ideesse korraldada 2024. aastal riiklikud presidendi- või parlamendivalimised. Suurem osa vastajatest on selle vastu. Enamasti põhjendasid vastajad oma negatiivset suhtumist valimiste korraldamisse sõja ajal sellega, et riigis pole valimisteks raha (vastas 36%), et seadus ei luba sõjaseisukorra ajal valimisi korraldada (32%), olla problemaatiline hääletamisel osalejate turvalisuse tagamiseks (31%) ja muudel põhjustel.
Sõja ajal valimiste korraldamist toetanud vastajad väidavad, et see on vajalik demokraatia toetamiseks riigis (6%), võimu vahetamise (5%) või vähemalt uuendamise (5%) ning muude põhjuste tõttu.
Razumkovi keskuse küsitlus viidi otseintervjuudega läbi 21.-27.09.2023 sotsiaalse aktiivsuse edendamise programmi „Get Out!” raames, mida rahastab Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arenguagentuur (USAID). Sotsioloogid küsitlesid 2016 täiskasvanud kodanikku kogu Ukrainas, välja arvatud ajutiselt okupeeritud territooriumid. Teoreetiline viga ei ole suurem kui 2,3%.
10. Pahupidi mehe pajatusi veel ilma kommenteerimata: Venemaa otsustas Ukrainas sõtta minna, kuna NATO püüdis seal oma mõjuvõimu kehtestada pärast seda, kui oli korduvalt murdnud lubadust mitte laieneda ida suunas, ütles putin. „Nad lubasid, et nad NATO-t ei laienda, aga nad tegid seda. Viis NATO laienemist itta (njah, meie kaasaarvatud), nad võtsid vastu Ukraina ja hakkasid Ukrainat sinna tirima. Ja lisaks toimus seal riigipööre. Meile sai selgeks, et ükski tsiviliseeritud viis meie julgeoleku tagamiseks pole võimalik,” ütles ta Venemaa energianädala foorumil.
putin süüdistas NATO-t ka „sõja õhutamises” Ukrainas alates 2014. aastast, mil Venemaa annekteeris Krimmi. „Nad õhutasid seda <…> ja siis loobusid rahumeelse lahenduse plaanist, mis põhines Minskis allkirjastatud dokumentidel. Veelgi enam, nad ütlesid isegi avalikult, et neil pole kavatsust seda teha, nad lihtsalt veavad meid ninapidi. <…> Peame neile vastama sellega, millele me vastame, sest muid vahendeid ei jää üle,” märkis putin.
Teatades 24. veebruaril 2022 Ukraina sõja algusest, nimetas putin seda „erioperatsiooniks Donbassi elanike kaitsmiseks” ja hoiatas, et Venemaa ei luba „NATO sõjamasinal” oma piiridele läheneda. Pärast seda esitasid Rootsi ja Soome aga oma taotlused Põhja-Atlandi alliansiga ühinemiseks. Seejärel põhjendas putin, et Venemaal „ei ole nende riikidega samu probleeme, mis tal on Ukrainaga”. „Meil pole territoriaalseid küsimusi ega vaidlusi, midagi, mis võiks meid häirida. Kui nad tahavad, siis palun,” ütles president.
Soome sai bloki liikmeks 4. aprillil. Selle tulemusena on Venemaa ja NATO vaheline maismaapiir kasvanud ligikaudu 2,6 tuhande kilomeetrini. Aastakümneid neutraalsuspoliitikat ajanud Rootsi ootab oma taotluse heakskiitu Türgi ja Ungari poolt. Alliansi juulikuu tippkohtumisel saavutatud kokkulepete kohaselt peaks riik saama NATO liikmeks sel sügisel.
Mais loetles Venemaa välisministeerium Moskva praegused nõudmised Kiievile rahu saavutamiseks. Peamised neist on Ukraina keeldumine liituda mitte ainult NATO, vaid ka Euroopa Liiduga, samuti „uute territoriaalsete reaalsuste” tunnustamine. putin ise mainis sarnaseid tingimusi, rõhutades, et Ukraina neutraalne staatus on Venemaa jaoks põhimõttelise tähtsusega. Samas ütles president, et ei ole Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise vastu, kuna erinevalt NATO-st pole see ühendus sõjaline organisatsioon. Njah, ühe mehe mõistmiseks peab ka selliseid lugusid lugema.
11. Venemaa on süüdistanud läänt Chicago tsiviillennunduse konventsiooni rikkumises õhuruumi sulgemise ja sanktsioonide tõttu. Sellega seoses algatas vene välisministeerium menetluse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) raames. Kostjatena on nimetatud 37 riiki: kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, USA, Kanada, Suurbritannia, Albaania, Island, Monaco, Norra, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Šveits.
Välisministeerium märkis, et kaebuse aluseks oli see, et need riigid kasutavad „Vene Föderatsiooni ja selle lennufirmade suhtes diskrimineerivaid ühepoolseid ebaseaduslikke piiravaid meetmeid. Jutt on Venemaa lennuettevõtjate jaoks taeva sulgemisest, õhusõidukite ja nende varuosade tarnimise keelust, õhusõidukite hooldus- ja kindlustusteenuste lõpetamisest, õhusõidukite kinnipidamisest välismaal ning õhunavigatsiooni jaoks meteoroloogilisele teabele juurdepääsu piiramisest.”
Ministeerium teatas, et meetmed, mis võeti vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse, „ohustasid rahvusvahelise tsiviillennunduse ohutust ja kahjustasid tõsiselt vastastikust usaldust”. Vene Föderatsioon kui üks juhtivaid lennundusriike on kindlalt pühendunud kõikidele nendele rikkumistele lõpu tegemisele. <…> Loodame, et ICAO nõukogu reageerib olukorrale tõhusalt ja erapooletult,” lisas ministeerium.
Eelmise aasta oktoobris visati Venemaa kõigist ICAO juhtorganitest välja. Enne seda sai riik lennuohutuse eest punase lipu. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse sulgesid Euroopa Liit, USA, Suurbritannia, Kanada ja mitmed teised riigid Venemaa lennukitele taeva. Suurimatele kodumaistele lennufirmadele ja nende juhtidele kehtestati sanktsioonid. 2022. aasta märtsi alguses lõpetasid tootjad Boeing ja Airbus Venemaa lennufirmadele varuosade, hoolduse ja toe tarnimise.
Samuti lõpetati piirangute tõttu liisingulepingud. Vedajad pidid välismaise lennuki oma tarnijatele tagastama, kuid võimud keeldusid seda tegemast. Suurem osa lennukitest jääb vahistamisohu tõttu riigi piiresse ja teostavad transporti kohalikel liinidel. Välisministeeriumi avaldus tuli Venemaa lennufirmadega sagenenud vahejuhtumite taustal. Lennukid hakkasid lennu ajal kaks korda sagedamini rikki minema, arvutas Novaja Gazeta Euroopa. 2023. aasta jaanuarist augustini registreeriti üle 120 sellise juhtumi, võrreldes keskmiselt 55 juhtumiga samal perioodil eelmisel viiel aastal.
Rikkeid võib olla palju rohkem, sest alates 2022. aasta kevadest on lennuettevõtjad nõudnud töötajatelt, et nad ei sisestaks seadmete defekte lennupäevikusse (TLB), mille tõttu lennukid lendavad sageli vigaselt, kirjutas „Project”. Samuti teatati, et Aerofloti piloodid hakkasid rikki läinud pidureid välja lülitama, kuna neid ei olnud võimalik asendada. Lennufirma Nordwind endise piloodi sõnul hakkasid paljud lennufirmad lendama „vene juhusele” tuginedes.
12. putin kavatseb järgmisel nädalal Hiinat külastada. Interfaxi tsiteeritud presidendiabi juri ušakovi sõnul on Hiina visiit kavandatud pärast Kõrgõzstani reisi, mis on kavandatud 12.-13. oktoobrini. Presidendi pressisekretär dmitri peskov kinnitas, et visiidi ettevalmistused on aktiivses faasis. Samuti täpsustas ta, et Hiina visiidi kuupäevad on juba kindlaks määratud ning kreml teavitab avalikkust viivitamatult kõigist üksikasjadest.
See visiit on Venemaa ja Hiina juhtide teine kohtumine 2023. aastal. Märtsis viibis Hiina president Xi Jinping riigivisiidil Venemaal. Oktoobrikuu kohtumine on seotud kolmanda rahvusvahelise foorumiga, mis on pühendatud Hiina vöö ja tee algatuse kümnendale aastapäevale. Xi Jinping osaleb 17.–18. oktoobril Pekingis toimuval avatseremoonial ja korraldab foorumi külalistele mitmeid üritusi. Venemaa ei osale otseselt algatuses Üks vöö, üks tee, kuid toetab projekti. 2015. aastal allkirjastasid putin ja Xi Jinping lepingu „Euraasia Majandusliidu (EAEU) ja Siiditee majandusvööndi ehituse sidumiseks”.
13. SBU (Ukraina luure) teatas, et nad tabasid koos riikliku politseiga teolt vene GRU (sõjaväeluure) sabotööri, kes valmistas ette plahvatusi Harkovi ja teiste Ukraina piirkondade bensiinijaamades. Kohtualune peeti SBU vastuluure mitmeetapilise erioperatsiooni tulemusena kinni hetkel, kui ta mineeris ühes Harkovi bensiinijaamas gaasitanki. Ründaja kinnipidamisel deaktiveeriti 2,5 kg plastikust valmistatud lõhkekeha ja elektridetonaatoriga kellamehhanism.
Korrakaitsjad väidavad, et kinnipeetav valmistas vene eriteenistuse korraldusel ette Harkovis ja teistes Ukraina piirkondades asuvates bensiinijaamades plahvatusi ning hoidis selleks metsas peidikus isevalmistatud lõhkekehi. Siseministeeriumi juhi Igor Klimenko sõnul on tuvastatud kinnipeetava seotus vähemalt kolme sarnase kuriteo toimepanemisega. Teave plahvatuste kohta Harkovi bensiinijaamas, kus kasutati isevalmistatud lõhkekehi, hakkas saabuma 2023. aasta märtsis, registreeriti kaks sellist juhtumit. Augustis lasi tundmatu isik õhku ka raudteerööpad.
Kinnipeetav on 54-aastane Harkovi elanik, endine politsei töötaja, kes üritas kohtu kaudu ennistada end eelmisele ametikohale. Läbiotsimiste käigus leiti asjaosalise juurest ligi 5 kg plastikut, detonaatoreid, lõhkeainete kellamehhanismi, kaks lahinggranaati F-1 ja RGD-5, revolver ning ligi 23 500 euro väärtuses sularaha.
Nad kavatsevad teavitada kinnipeetavat kahtlustusest sabotaaži ja ebaseadusliku relvakaubanduse artiklite alusel. Süüdimõistmise korral ähvardab teda eluaegne vangistus.
14. Lühiuudised
Armeenia peaminister Pašinjan teatas eile, et vene rahuvalvajad peaksid Mägi-Karabahhist lahkudes naasma Venemaale oma baasidesse, mitte jääma oma baasidesse Armeenias.
Uudisekünnise mitme looga on ületanud ka meitel Läänemeres nii gaasitoru kui sidejuhtme vigastused mere põhjas. Sarnaselt Ukraina omadele kipub isegi pisu kahtlustama, et kahe erinevas kohas asuva olulise infra kahjustumine ei tohiks olla halbade juhuste kokkusattumine, tõenäosus kipub liialt väike olema…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
