Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 21. september 2023:

Mustal merel sõitis üks tsiviilalus meremiini otsa, öine raketirünnak nii Kiievi kui teiste Ukraina linnade suunal, Krimm sai mitmes laines pihta ja paaris kohas Ukraina edenes, njah, putini suurimaks sõbraks on saanud Kim Jung-un.

1. Öine raketirünnak nii Kiievi kui teiste Ukraina linnade suunal.

2. Krimm sai mitmes rünnakutelaines valusalt pihta.

3. Kupiansk-Kreminna: vene poole aktiivsuse langus ja pisu Ukraina edenes.

4. Siversk: kaudtuli.

5. Bahmut: Ukraina surve Bahmutist edela pool jätkub ja kipun olema optimistlik.

6. Donetsk: ikka tihe Marinka edutu ründamine.

7. Lõunarinne: mõlemapoolsed tihedad ja intensiivsed rünnakud jätkuvad, ikka sammhaaval Ukraina edeneb.

8. Herson: kaudtuleduell Ukraina kasuks ja kaks sillapead jätkavad laienemist.

9. Bideni advokaadid leidsid võimaluse Venemaa külmutatud reservide konfiskeerimiseks ja Ukrainale üleandmiseks

10. Kahe diktaatori heanaaberlikud suhted.

11. Miskit mobilisatsioonihõngu Moskvast.

12. Ikka viljast ja Venemaal on raskusi selleaastase rikkaliku saagi müümisega.

13. Lühiuudised.

1. Doonau deltas Sulina piirkonnas Togo lipu all sõitva laeva pardal toimus eile hommikul plahvatus. Laev sai kannatada, Rumeenia päästjad võtsid üle 12 meeskonnaliiget. Tundub, et laev tabas meremiini. Täna öösel ja varahommikul Kiievis, Harkivis ja teistes piirkondades kostab plahvatusi, töötab õhutõrje. Põhiliselt vist rünnati rakettidega. Täpsemat infot veel pole. Piiriäärsete Ukraina asulate tihe pommitamine enamasti Sumõ suunal, mujal rahulikum.

2. Üleeile olla Ukraina sõjaväeluure teatel Moskva lähedal Tškalovski lennuväljal sabotöörirünnaku tagajärjel kannatada saanud 2 lennukit ja üks helikopter. Eile öösel teatati droonirünnakust Sotši naftabaasi pihta, mis seejärel põlema läks. Eile päeval ründas Ukraina Krimmi poolsaart mitmel korral nii rakettide kui droonidega ja sellist aktiivset tegevust sellel suunal pole varem olnudki. Esmalt tehti päevane rünnak, rakette olla lastud teele lennukitelt nii Musta mere kohalt kui mandrilt ning lisaks veel droone. Plahvatustest teatati päris paljudes paikades üle Krimmi. Eks vene pool ikka teatas, et kõik alla lasti, kuid kohapealt ja Ukraina luure teatel siiski oli ka valusaid tabamusi. Neist valusamaid oli Sevastoopoli kandis tabatud komandopunkt. Lisaks oli plahvatusi sõjaväelennuväljade piirkondades. Ukraina StratCom kinnitas, et alustas edukat rünnakut Musta mere laevastiku komandopunktile Verhnesadovoe lähedal ja Ukraina sõjaväeluure pressiesindaja Andri Jusov kinnitas raketirünnakut Venemaa sõjaväevarustuse asukohtadele okupeeritud Krimmis. Täna öösel aga tehti kahelaineline droonirünnak Krimmi suunas ja olla jälle kostnud plahvatusi mitmetes kohtades üle Krimmi. Täpsemat infot veel pole.

3. Kupiansk-Kreminna: jätkuvalt on vene poole aktiivsus madal ja seda kasutab ära Ukraina, kes tasapisi tõstab enda kompimiste intensiivsust ja suutis eile Novoselivske külast osa tagasi saada. Eks see küla vist juba nn lugematu arv kordi on käest kätte käinud ja umbes kuu on seni olnud vene poole kontrolli all.

4. Siversk: vaikne.

5. Bahmut: Ukraina jätkab aktiivse tegevusega Bahmutist edelas. Andriivkast pisu lõuna pool on vähemalt kilomeetri laiuselt teisel pool raudteetammi asuvas metsaribas paigas Ukraina sillapea ja tundub, et siit suunalt nn urgitsemine käib. Küll tuli vene poolelt infot (kaebas ka varasemalt kaebustega silmapaistnud mobiliseeritute üksus), et saadetakse lihtsalt lääne suunas rünnakutele ilma igasuguse luureinfota, ilma kaudtule toetuseta ning puuduliku varustusega. Tundub, et vist isegi kaarte pole. Lihtsalt minge käega osutatud suunas. Lisaks jätkub kurtmine, et kaudtulemoona kvaliteet on väga madal, olla palju tõrkeid. Hetkel kõlakas, et siit suunalt olla osa dessandiüksusi nihutatud lõunarindele ja sestap enamus vene vasturünnakuid tegevatki siin „kirju” seltskond. Sestap siin vene poole edenemise lootust olla ei tohiks ja pigem loodan, et tekkinud segadust suudab Ukraina ära kasutada.

6. Donetsk: varasemate päevade kordus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.

7. Lõunarinne: ikka sammhaaval.

Berdjanski suund: tihe lahingute päev mõlemapoolsete rünnakutega, rindejoones siiski muutusi ei tuvastanud.

Tokmaki suund: siingi karm lahingutepäev mõlemapoolsete rünnakutega. Küll edenes Ukraina siin Verbove lähistel ning teise vene tugeva kaitseliini sees olev ava laieneb. Eks kõlakaid tuleb, et nii mõnedki paremad vene üksused olevat kandnud suuri kaotusi ja rotatsiooni (üksuste väljavahetamist rindel neile puhkuse andmiseks või täiendamiseks või ümberformeerimiseks) eriti polevat, sestap peaks siin suunal eesmiste üksuste kaitsevõime langus olema märgatav. Ka jätkub tihe Ukraina kaudtuletöötlus ja no kipub juba arvama, et peaks hakkama suurem puudus vene poolel nii kaudtuleüksustest kui seireseadmetest. Seni pole kergemate maastikusuutlike masinate rohket kasutamist Ukraina poolel näinud, sestap arvan, et miskit üllatust on siiski Ukrainal veel plaanis, lihtsalt seni käib sobilike asjaolude kujundamine…

Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.

8. Herson: vähemalt kaks sillapead Ukrainal Dnepri idakaldal alles ning olla laienemas mõlemad. Kaudtules domineerib ikka Ukraina.

9. USA president Joe Biden võiks kasutada 1977. aasta rahvusvahelist erakorraliste majandusvolituste seadust (IEEPA), et viia Venemaa külmutatud reservid Ukrainasse.

Sellele järeldusele jõudis ekspertide rühm, mida juhib professor Larry Tribe, kirjutab New York Timesi kolumnist Bret Stevens. „IEEPA ütleb sõnaselgelt, et president võib vara võõrandamist uurida, blokeerida, reguleerida, suunata ja sundida, tühistada, takistada või keelata. See volitus on seotud „mis tahes õiguste, võimu või privileegide” üleandmisega vara suhtes, milles välisriigil on huvid ja mis allub USA jurisdiktsioonile,” seisab paneeli aruandes.

Enne seda olid Ameerika presidendid seda tava juba kasutanud. Näiteks George W. Bush külmutas pärast Kuveidi sissetungi USA-s Iraagi varad ja andis need üle ÜRO Saddam Husseini agressiooni ohvrite komisjonile. Samas, nagu märkis eksperdirühma juht professor Tribe, kehtib riikide „suveräänne puutumatus” ainult kohtumenetluses, kuid seda ei saa kasutada „riigi välispoliitika õõnestamiseks, mis kajastub” täitevvõimu või seadusandliku võimu esindajate tegevuses.

„Ei ole lihtsalt alust väita, et Venemaa võib rikkuda Ukraina suveräänsust, tuginedes oma suveräänsusele kui puutumatule kilbile,” ütles Tribe. Ta tuletas ka meelde, et on olemas „vastumeetmete” doktriin – toimingud, mis muidu võivad rikkuda rahvusvahelist õigust, kuid on seaduslikud, kuna neid võetakse teise riigi vastu rahvusvaheliselt õigusvastase teo eest.

Septembri alguses hindas USA rahandusamet kogu maailmas külmutatud Venemaa varade kogusummaks 280 miljardit dollarit. The Working Group on Russian Elites, Proxies and Oligarchs (REPO), kuhu kuuluvad USA, Ühendkuningriik, Austraalia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapan ja Itaalia lubasid „varad liikumatuks muuta”, kuni Venemaa „tasub Ukrainale tekitatud kahju eest”.

Samal ajal jõudis Euroopa Liit järeldusele, et ei saa seaduslikult Venemaa varasid täielikult konfiskeerida, kirjutas Bloomberg raportile viidates.

10. putin nõustus kohtumisel Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga arendama koostööd „kõikides võimalikes valdkondades”, ütles kremli pressiesindaja dmitri peskov.

Kim Jong-uni visiit, mis on tema esimene pärast 2019. aastat, oli „väga sündmusterohke”, ütles peskov kolmapäeval toimunud briifingul. „Kahepoolsete suhete arendamise väljavaadete üle toimus üksikasjalik arutelu. Meie külalisel Põhja-Koreast oli võimalus tutvuda Vene Föderatsiooni relvajõudude rajatistega, sõjatööstuskompleksiga ja Vene Föderatsiooni tsiviillennukitööstusega. Selle reisi põhjal suutis ta juba sõnastada koostööettepanekud, mis pakuvad huvi KRDV-le,” vahendab Interfax peskovi sõnu.

Pärast Kim Jong-uni visiiti teatas Korea keskne uudisteagentuur „100-aastase plaani” väljatöötamisest stabiilsete suhete loomiseks Venemaaga, mille eesmärgiks on kuulutatud „tõelise rahvusvahelise õigluse” saavutamine.

Kim Jong-uni Vene Föderatsiooni visiidi tegelik taust oli putini relvasoovid – ja see ütleb palju selle kohta, kuidas Ukraina sõda kremli jaoks kujuneb, teatas USA välisministeerium pärast läbirääkimisi. „Ma ei usu, et kui putin sõda alustas, nägi ta ette, et poolteist aastat hiljem peab ta kerjama kogu maailmas ja paluma abi ülemaailmsetelt paariatelt nagu Kim Jong Un,” ütles osakonna pressiesindaja Matthew Miller. Njah, tabav arvamus…

11. Moskva ettevõtted on asunud valmistuma potentsiaalseks mobilisatsiooniks ning otsivad aktiivselt sõjaväe- ja mobilisatsiooniarvestuse spetsialiste.

Asjakohaste vabade töökohtade arv tööotsingulehtedel kasvas tänavu septembris järsult. Kui mobilisatsiooni kõrgajal 2022. aasta oktoobris vajasid kapitaliühingud 174 sellist spetsialisti, siis hetkel on avatud juba 362 vaba ametikohta, märkis portaal MSK1.

Nii otsib näiteks üks pealinna IT-ettevõtetest sõjaväelise registreerimise spetsialisti, lubades maksta vähemalt kolmeaastase töökogemusega kandidaadile alates 40 tuhandest rublast (380 eurot) . Taotleja on kohustatud pidama sõjaväelist arvestust nullist ja nõustama töötajaid kõigis selle teemaga seotud küsimustes.

Pealinna riiklik tööinspektsioon nõuab spetsialisti otse mobilisatsioonikoolitusele. Taotleja peab broneerima töötajaid, töötama riigisaladust sisaldava teabega ja tegema „salajast kontoritööd”. Nad lubavad maksta 45-50 tuhat rubla (430-475 eurot).

Sama vaba ametikoht on avatud ka transpordiülikoolis, kus spetsialist peab pidama sõjaväelist arvestust mitte ainult töötajate, vaid ka üliõpilaste üle, samuti taotlema edasilükkamist ning suhtlema sõjaväelise registreerimise ja värbamisbüroodega. Seda kõike 48 tuhande rubla (457 eurot) eest.

Pealinna valitsuse osakonnajulgeolek otsib kolmeaastase staažiga sõjaväelise registreerimise büroo juhtivspetsialisti. Tema tööülesanneteks on töötajate registreerimine ja väljaregistreerimine, komissariaatidega suhtlemine, aruandlus, töötajate broneerimine ja kohtukutsetest teavitamine. Selle eest on nad valmis maksma 130 tuhat rubla (1238 eurot) kuus.

Sarnase vaba töökoha avaldas üks erakliiniku kett, lubades palgaks 114 tuhat rubla (1085 eurot). Pealinna nafta- ja gaasitootmisettevõte otsib ka mobilisatsiooni korral spetsialisti 100 tuhande rublase kuupalgaga ja ta hakkab tegelema kõigega, mis seotud mobilisatsiooni ettevalmistamisega: üritused, dokumendid, sõjaväeline registreerimine.

Riigiduuma teatas varem, et lähiajal mobilisatsiooni ei toimu. „Täna pole mobilisatsiooni oodata – ei teist ega kolmandat etappi ega üldist. Kõik need väidetavalt välja antud korraldused on võltsitud. Mitte mingil juhul ei tohi sellele järele anda,” ütles riigiduuma kaitsekomisjoni aseesimees Juri Švõtkin.

Njah, eks senist esimest mobilisatsioonikäsku pole ka seni tühistatud… sestap on võimalik ka selle raames uusi kutseid saata…

12. Egiptus on keeldunud sõlmimast suurt tehingut Venemaa nisu ostmiseks ja ostab selle hoopis Prantsusmaalt ja Bulgaariast. Venemaa võimud üritavad määrata eksporditavale viljale mitteametlikku miinimumhinda, et mitte kaotada osa tulust, kuid selline lähenemine toob mõnikord kaasa negatiivseid tulemusi, kirjutab Bloomberg.

Valitsus saab tagada miinimumhinna, keeldudes väljastamast ekspordidokumente, kui tehing sõlmitakse madalama hinnaga, ütlesid olukorraga kursis olevad inimesed ametile. Nad ütlevad, et see sunnib ostjaid lepingute üle uuesti läbi rääkima või neist isegi loobuma. Täpselt nii juhtus ka Egiptuse puhul.

Egiptuse tooraineostu peaamet (GASC) leppis otse ühe Venemaa eksportijaga kokku 480 000 tonni nisu ostmises, ütles selle direktor Ali El-Moshihi septembri alguses. Hind jäi alla miinimumhinna, mida Venemaa üritab hoida 270 dollari juures tonni kohta. Võimud olid Bloombergi allikate sõnul sellisele tehingule vastu.

Mõni päev hiljem lubas Egiptus tarnijal, kaubandusettevõttel Solarisel, tagada kokkulepitud koguse nisu ostmine igalt müüjalt. Selle tulemusena saab Egiptus pigem Prantsuse ja Bulgaaria kui Venemaa teravilja.

Selline samm võimaldab Venemaa põllumajandusministeeriumil „nägu päästa”, ütleb Soveconi tegevdirektor Andrei Sizov: „Kui nisu ei müüda, selgub, et Venemaa kehtestatud miinimumhinda pole rikutud.” „Venemaa hoiab hinnapiiri (kõik hinnaga 270 dollarit) ja eeldatavasti kaotab teistele tarnijatele,” kirjutab ta, viidates GASC hanke tulemustele, kus Prantsusmaa, Bulgaaria ja Rumeenia esindajad said palju tellimusi, pakkudes veidi madalamaid hindu. .

Käimasoleval põllumajandusaastal ekspordib Venemaa 46,5 miljonit tonni ja on taas maailma suurim nisu eksportija, prognoosib Rahvusvaheline Teraviljanõukogu. Samuti koristab ta teist aastat järjest rekordsaaki: USA põllumajandusministeerium hindab selleks 2023-2024 põllumajandusaastaks 85 miljonit tonni ja Sovecon 91,6 miljonit tonni.

Nisu üleküllus on õõnestanud Moskva plaani sundida Ukraina maailmaturult lahkuma juulis sõlmitud teraviljatehingust taganemise ning Ukraina sadamate ja terminalide pideva ründamisega, mis tooks kaasa hinnatõusu. Hinnad hüppasid küll juuni lõpus ja juulis, kuid lõpuks hakkasid kukkuma.

Nisu hinnad on praegu peaaegu kolme aasta madalaimal tasemel; 2022. aasta Ukraina invasiooni järel saavutatud tipust on need langenud enam kui poole võrra. Hindadele avaldab survet ka asjaolu, et Ukraina on asunud rajama alternatiivset koridori, et jätkata vilja eksporti läbi Musta mere. Teisipäeval väljus esimene nisulastiga laev Tšernomorski sadamast Bosporuse väina suunas ja jõudis Rumeenia territoriaalvetesse.

Börsil on nisu märgatavalt odavam kui tase, millest allapoole Venemaa üritab hinda mitte langetada. Chicagos teisipäevase kauplemise tulemusel kujunes detsembri futuuride hinnaks 5,84 dollarit bušeli kohta (215 dollarit tonn), olles langenud 1,2%. Euronexti börsil langesid noteeringud 237,25 euroni tonni kohta (253 dollarit).

13. Lühiuudised

Poola peaminister: Ukraina kaitseb end jõhkra Venemaa rünnaku eest ja ma mõistan seda olukorda, kuid nagu ma ütlesin, me kaitseme oma riiki. Me ei anna enam relvi Ukrainale, sest me relvastame nüüd Poolat.

lavrovi süüdistused ÜRO-s jätaks kajastamata, ei miskit uut… küll sobiks see mees näitlejaks…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised