Sõja ülevaade: 572. päev – vene poole tihedam rünnak
Avaldatud: 18 september, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. september 2023:
vene poolel paistab droone ja rakette jaguvat, juba teist päeva tihedam rünnak. Rahulik pole ka kuni Moskvani ning Krimmis plahvatusi kostab. Ühes lõigus edenes vene pool ja Ukraina vähemalt neljas lõigus.
1. Droonid ja raketid juba teist päeva suuremate Ukraina linnade suunal.
2. Kuni Moksvani droone liikus ja Krimmis jälle plahvatusi kostus.
3. Kupiansk-Kreminna: rindejoone kõikumine Kreminnast edelas asuvas metsalas.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: Ukraina jätkab edenemist siin kui seal pool Bahmuti linna.
6. Donetsk: pisu Ukraina edenes Krasnohorivka juures.
7. Lõunarinne: Ukraina sõnul edenemine Melitopoli suunal jätkub.
8. Herson: kaudtuleduell.
9. Venemaa raha kulu Ukraina sõjas.
10. Jätkub Ukraina laste küüditamine.
11. Venemaa kaitseministeerium üritab Aafrikas wagneri varasid kätta saada.
12. Arvamused, et sõda ei lõpe niipea…
13. Türgi ja Euroopa Liidu teed võivad lahku minna.
14. Lühiuudised
1. Eile varahommikul ründas vene pool Odessa sadamataristut nii droonide kui rakettidega ja pihta said ka viljalaod. Nagu ikka, teatas vene pool edukast sõjaliste sihtmärkide tabamisest. Täna öösel ja varahommikul uus nii raketi kui droonilaine. Mõkolaivi oblastis ja Kesk-Ukrainas oli mitmes kohas õhutõrje töös. Täpsemat infot veel polnud. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine jätkus tavapäraselt.
2. Okupeeritud Krimmis oli kaks järjestikust õhurünnakut. Esmalt teatati Sevastoopolis mitmest plahvatusest, lisaks olla vene poole sõnul mitmes Krimmi nurgas droone alla lastud. Voroneži oblastis Novousmanski rajoonis peatati droon kinni elektroonilise sõjapidamise vahenditega ja kukkus alla, Tuula tööstuspargis kukkus alla droon, Moksva ümber midagi tiirles ja rohkem kurtmist tuli ka Brjanski ja Belgorodi oblastist. Uudise peale, et vene pool hakkab uuesti talvel Ukraina energiataristut ründama, teatas Ukraina luurejuht Budanov, et saavad „väärilise” vastuse.
3. Kupiansk-Kreminna: mitmes lõigus kokkupõrked toimusid ning pisu olla rindejoone kõikumist Kreminnast edeleas asuvas metsaalas ja seekord vene poole kasuks.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: eile edenes Ukraina Slovjansk-Bahmuti maantee serval mõnisada meetrit ja teatas ametlikult Klisiivka vabastamisest. Praegu on Bahmuti suunal 52 000 vene soldatit teatas Ida vägede rühma esindaja Ilja Jevlaš. „Neis on 52 000 isikkoosseisu ja umbes 274 tanki. Rohkem kui 1000 soomusmasinat, samuti 150 suurtükiväesüsteemi ja üle 120 mitmikraketisüsteemi,” kommenteeris Jevlaš olukorda Bahmuti suunal. Ta märkis, et vaenlase kaotused idas ületavad Ukraina kaotusi 7-8 korda, mis on „vastuolus igasuguse sõjalise loogika ja teadusega”.
6. Donetsk: Ukraina väed olid Krasnohorivkast ida pool (Avdiivkast 22 km edelas) saavutanud pisu edu ning vene pool jätkab edutuid rünnakuid (ikka üle kümne päevas) Marinka juures.
7. Lõunarinne: Ukraina kinnitusel sammhaaval edenemine jätkus.
Berdjanski suund: lahingud mõlemapoolsete üritustega, Novodonetske juures suutis ühe põllulapi võrra Ukraina edeneda (u 1×1 km).
Tokmaki suund: kõlakas, et Ukraina suutis Robotinest läänes saada lähemale Kopani külale u 1 km. Lisaks jätkub vene kaitseliinide lahti harutamine. Robotine-Verbove vahel oli küll vene video Ukraina tanki hävitamisest, kuid see oli jõudnud juba läbi teise vene kaisteliini, sestap arvab, et murre hakkab muutuma piisavalt ohutuks suurema soomuse liikumiseks. Eile teatas Ukraina luurejuht Budanov, et talveks peaks Musta mereni jõudma.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: kaudtuleduell ja ikka Ukraina domineerib nii kaudtules kui oma tegevustega üle Dnepri.
9. Forbes hindas 16. septembril, et Venemaa valitsus on Ukraina kindralstaabi andmetel kulutanud Ukraina sõjale 2022. aasta veebruarist 2023. aasta augustini umbes 167,3 miljardit dollarit. Sellest 51,3 miljardit dollarit sõjaliste operatsioonide varustusele, 35,1 miljardit dollarit sõjaväe palkadeks, 46,6 miljardit dollarit hukkunud või haavatud vene sõjaväelaste perekondadele ja 34 miljardit dollarit hävitatud varustusele. Forbesi hinnangul kulutab Venemaa valitsus Ukraina sõjale 300 miljonit dollarit päevas.
10. Venemaa okupatsioonivalitsused jätkavad Ukraina laste sundküüditamist Venemaale ja Ukraina kultuurilise identiteedi kustutamist. Hersoni oblasti okupatsiooniadministratsioon teatas 17. septembril, et okupatsiooniametnikud saatsid üheksa- kuni 17-aastaseid koolilapsi Moskvasse ülevenemaalisele kultuuri- ja haridusvahetusprogrammile „Kultuurikaart 4+85”. Hersoni oblasti okupatsiooniadministratsioon kavatseb väidetavalt saata 2023. aasta lõpuks Moskvasse ja Peterburgi sarnaste programmide jaoks tuhandeid kohalikke lapsi. Donetski, Luganski ja Zaporižja oblasti okupatsioonivõimud saadavad nende programmide jaoks Venemaale ka määratlemata arvu kohalikke lapsi. Venemaa kultuuriminister olga ljubimova teatas, et vähemalt 10 000 okupeeritud alade koolilast osaleb 2023. aastal programmis „Kultuurikaart 4+85” ja „tutvuvad meie (Venemaa) rikkaliku kultuurilooga”. Need programmid on tõenäoliselt osa Venemaa laiemast kampaaniast ukrainlaste laste sundküüditamiseks Venemaale ja nende sunniviisiliseks assimileerimiseks Venemaa sotsiaalkultuuri sfääri.
11. Venemaa kaitseministeeriumi püüdlused wagneri gruppi alistada sunnivad Venemaa ametnikke Lääne-Aafrika sõjaväehuntasid avalikumalt toetama. Vene sõjaväedelegatsioon, kuhu kuulusid Venemaa asekaitseminister yunus-bek jevkurov ja sõjaväeluure peadirektoraadi (GRU) kindral andrei averjanov saabus Malisse Bamakosse 16. septembril. Jevkurov kohtus väidetavalt Burkinabe, Nigeeria ja Mali kaitseministritega; Mali hunta pea Assimi Goita; ja Burkinabe hunta juhi Paul-Henri Sandaogo Damiba’ga. Mali, Niger ja Burkina Faso kirjutasid 16. septembril alla julgeolekupaktile, lubades üksteisele appi tulla mis tahes mässu või välise agressiooni korral. Vene sõjaväedelegatsiooni kohtumine kolme huntavalitsuse poliitilise ja sõjalise juhtkonnaga enne lepingu allkirjastamist viitab tõenäoliselt sellele, et Venemaa ametnikud on valmis neid huntasid avalikumalt toetama. Venemaa on varem kasutanud wagneri gruppi suhete loomiseks hunta valitsustega, kuid vene kaitseministeeriumi jõupingutused wagneri varade ja operatsioonide alistamiseks Lääne-Aafrikas on kõrvaldanud ebausutava eitavuse, mida wagner varem Venemaa valitsusele võimaldas. jevkurov ja averjanov näivad olevat wagneri alistamise püüdlustes tugevalt seotud ning nende osalemine delegatsioonis viitab sellele, et nad kasutavad tõenäoliselt wagneri varade arestimist ja operatsioone, et sõlmida hunta valitsustega uusi kokkuleppeid ja partnerlussuhteid.
12. NATO riigid ei peaks lootma Ukraina sõja kiirele lõpule, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg intervjuus meediagrupile Funke. „Enamik sõdu kestab kauem,kui nende alguse ajal oodati. Seetõttu peame valmistuma pikaks sõjaks Ukrainas,” ütles ta. Stoltenberg märkis, et kõik sooviksid kiiret rahu, kuid kui Ukraina lõpetab praegu sõdimise, siis tema olemasolu „lõpeb”. Tema hinnangul saab lähitulevikus rahu saabuda vaid siis, kui Venemaa ise otsustab relvad maha panna.
NATO peasekretär rõhutas, et pärast sõja lõppu peab Ukraina saama julgeolekugarantiid, et Venemaa agressioon tema vastu ei korduks. „Rahuleping ei tohiks olla Venemaa jaoks hingetõmbeks, et seejärel uuesti rünnata. Me ei saa enam lubada, et Venemaa seab ohtu Euroopa julgeoleku,” ütles ta. Stoltenberg väljendas ka kindlustunnet, et Ukraina ühineb lõpuks NATO-ga, märkides, et tal ei ole selles „kahtlustki”.
Ka Saksamaal prognoositakse pikka sõda. Bundeswehri kindralmajor, Saksamaa kaitseministeeriumi Ukraina olukorrakeskuse juht Christian Freuding ütles, et sõjategevuse lõppu ei tohiks oodata varem kui 2032. aastal. Tema sõnul on Saksamaa võimud ja sõjaväelased sellele vaatamata pühendunud Kiievi pikaajalisele toetamisele. „Oleme valmis muutma aega oma liitlaseks, mitte putini liitlaseks,” ütles Freuding. Ta rõhutas, et Ukraina võiduks võib pidada alles 1991. aasta piiride jõudmist kõigi Venemaa poolt annekteeritud alade vabastamiseni.
Ka vene riigiduuma usub, et sõda venib veel 2-3 aastat. Alamkoja asespiiker pjotr tolstoi ütles, et Ukraina osutab „tõsist vastupanu”, lisaks „tänapäeval varustavad peaaegu kõik riigid teda relvadega” ja seda „ei saa alahinnata”.
Ka Ukraina president Vladimir Zelenski valmistub pikaks sõjaks Venemaaga. Tema hinnangul kaotab putin sel juhul kindlasti, kuna sanktsioonide alla sattunud riigi majandus ei suuda sellise koormusega toime tulla. Zelenski märkis ka, et Ukraina relvajõud intensiivistavad rünnakuid Venemaal ja seejärel hakkavad selle elanikud esitama ebamugavaid küsimusi armee suutmatuse kohta neid kaitsta.
13. Türgi ja Euroopa Liidu teed võivad lahku minna, ütles vabariigi president Tayyip Erdoğan kommenteerides Euroopa Parlamendi raporti sisu, vahendab Reuters. 13. septembril vastu võetud dokumendis öeldakse, et Türgi EL-iga ühinemisprotsess „ei saa praegustel tingimustel jätkuda”, kui „Türgi valitsus ei muuda radikaalselt kurssi”. Ankaralt oodatakse demokraatlike väärtuste, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja ELi normide järgimise austamist. Samuti kutsutakse raportis üles leidma teistsugust „realistlikku raamistikku” suheteks Türgiga, mis jääb „NATO liitlaseks ja oluliseks partneriks julgeoleku, kaubanduse, majandussuhete ja rände vallas”.
„EL püüab Türgist eralduda,” ütles Erdoğan ja lisas, et selle hinnangu valguses võib riik otsustada „vajadusel” suhted blokiga katkestada. Türgi on olnud ametlik EL-i kandidaat 24 aastat, kuid ühinemisläbirääkimised takerdusid mitu aastat tagasi inimõiguste rikkumiste ja vabariigis valitseva õigusriigi probleemide tõttu. Varem on Türgi välisministeerium öelnud, et Euroopa Parlamendi raport sisaldab „alusetuid süüdistusi ja eelarvamusi” ning näitab ka „pealiskaudset ja lühinägelikku” lähenemist riigi suhetele EL-iga.
Enne seda tegi Austria kantsler Karl Nehammer ettepaneku, et Euroopa Liit keelduks ametlikult Türgit oma ridadesse vastu võtmast ja töötataks välja uus koostööformaat. Ta nimetas riigi täisliikmelisust EL-is „mõeldamatuks”, märkides, et „on oluline, et riigid oleksid omavahelistes suhetes ausad”.
Erdoğan naasis EL-iga liitumise teema juurde Rootsi NATO-ga liitumise arutelude käigus. Eelkõige andis ta mõista, et kiidab Stockholmi taotluse heaks pärast mitme tingimuse täitmist. Muu hulgas osutas Erdoğan takistuste kõrvaldamisele läbirääkimiste protsessis Euroopa Liiduga.
Türgi on EL-i kandidaat olnud aastast 1999, läbirääkimised liitumise üle algasid 2005. aasta detsembris, kuid peatati 2018. aastal seoses õigusriigi olukorra halvenemisega vabariigis. Praeguseks on nn läbirääkimiste toimiku 35 punktist lahendamata 16, sealhulgas Küprose jagunemine.
14. Lühiuudised
ÜRO Haagi rahvusvaheline kohus jätkab homme Ukraina genotsiidikonventsiooniga seotud hagi Venemaa vastu arutamist. Istungid toimuvad kahes voorus: 18. ja 25. septembril võtab sõna Venemaa ning 19. ja 27. septembril Ukraina.
Venemaa välisminister sergei lavrov kommenteeris USA rolli sõjas. „Ükskõik, mida USA ütleb, nad juhivad seda sõda, nad annavad relvi, laskemoona, luureandmeid, satelliitide andmeid. Nad peavad sõda meie vastu,” ütles lavrov.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
