Sõja ülevaade: 535. päev – lõunarindelt paremaid uudiseid
Avaldatud: 12 august, 2023
Vastase kaotused. Allikas: General Staff of the Armed Forces of Ukraine on Facebook Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. august 2023:
loodan, et Ukraina peab Kupianski suunalisele survele vastu, lõunarindelt pisu paremaid uudiseid ning Dnepri idakaldal kasvab Ukraina surve. Ikka veel vene sündide languse trendist ning vist hakkavad stalinistlikud repressioonid venemaale tagasi tulema.
1. vene poole raketirünnakud Ukraina lennuväljadele ning Ukraina piiri ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu jätkub.
2. Plahvatused ja põlengud moskva kandis jätkusid. Piiriäärsed vene oblastid vene poole sõnul said nn vaba päeva.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve Kupianskist kirdes jätkus ning surve all olev rindejoon kasvab.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: vastastikused rünnakud rindejoones muutusi toomata.
6. Donetsk: vene poole rünnakute arv madal, rindejoones muudatusi polnud.
7. Lõunarinne: pingeline olukord jätkub ja paaris lõigus Ukraina astus pisu pikema sammuga edasi.
8. Herson: kolm Ukraina sillapead Dnepri idakaldal püsivad ja uuemas jätkab Ukraina edasitungi.
9. Sündimuse langus venemaal lööb rekordeid.
10. Vist hakkavad stalinistlikud repressioonid venemaale tagasi tulema.
1. Ukraina õhuvägi teatab, et Kiievi piirkonnas tulistati raketirünnaku käigus alla 1 neljast Kh-47M2 Kinzhal raketist. Väidetavalt tabas üks rakett elamupiirkonda, teised aga Kolomyia lähedal asuvat piirkonda. Ivano-Frankivski oblasti administratsiooni juhi sõnul hukkus üks laps. Rünnaku sihtmärkideks olid lennuväljad. Ukraina piiri ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu jätkub
2. Viimaste päevade kordus: moskvas kipub igapäevaselt miskit tavapärasest erinevat toimuvat. Küll läheb põlema ladusid ja sõjaväega seotud objekte ning lendab ringi tundmatuid droone. Igapäevaseks on saanud ka lennuliikluse peatamised. Eks näis, kunas kremlil „närvid üles ütlevad” ja miskit hullemat Kiievi suunal teele saadavad. Närvilisuse tõusu moskva linnas on isegi nende meediakanalites tunda.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool kiitleb, et on kõvasti Kupianski suunal edasi tunginud, aga seni ei suuda ühtki pilti ega videot selle kinnitamiseks üles riputada. Seni intensiivsed rünnakud jätkuvad ja proovitakse nii suuremate kui väiksemate üksustega (rühm-kompanii) ning otsitakse nõrkusi kaitses ka jagudega. Tundub, et aktiivne rindejoon laieneb ja ulatub juba Novoselivske külast lõunasse. Eks üksusi seni vene poolel jagub ning arvatavalt loodetakse oluliselt väiksema arvulist Ukraina väge kuskil murda. Eile hakkas vene pool uuesti ründama, laiendamaks Karmazynivka sillapead, aga siingi see rindejoones muutusi ei toonud. Lisaks tulevad teated, et Kreminnast edelas asuvas metsaalas lahingud jätkuvad. Erinevad analüütikud kipuvad arvama, et Kupianski suunalt Ukraina sundevakuatsioon on pigem põhjustatud väga tihedast asulate pommitamisest ja võimalusest, et Ukraina üksused taanduvad Oskili jõe läänekaldale. Hetkel sellega ise nõustuda ei taha, sest enamus evakueeritavaid külasid asub Oskili jõe läänekaldal ja kõik eelnevad külad on juba kuid olnud päris tiheda pommisaju all. Lisaks oleks kuni Kupianskini taandumine päris suur ala kaotus ning lisaks halvendaks see rinde keskosa logistikat. Pikemas plaanis oleks Ukraina surumine Oskili taha halb ka seetõttu, et vene poolel vabaneks nii siin suunal palju üksusi (jõgi annab parema kaitse), mida saaks mujal kasutada. Ukraina aga peaks omama veel piisavalt vabu üksusi (ikka brigaade) teostamaks suuremat rünnakut ükskõik mis suunal, siis seni pisu loodab, et siin kasvõi üksuste sidumiseks miskit proovitakse ja õnnestumise korral pole ka edu kasvatamine võimatu.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vastastikused rünnakud ümber Bahmuti jätkusid, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: vene poole rünnakute suundade arv eile jälle langes ning jätkati vaid Avdiivka ja Marinka ründamist ning rindejoones muutusi ei tuvastanud. Tundub, et siitki suunalt on vene pool hakanud osasid üksusi lõunarindele suunama.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkuvad ja Ukraina edenes vähemalt kahes lõigus.
Berdjanski suund: Urozaine külas lahingud jätkusid ning küla ümber Ukraina kontrollitav ala laieneb. Küla lõunaservas seni vene kaitse veel peab.
Tokmaki suund: Ukraina üksused jõudsid Robotine asula märgini ning olla küla serval kanna maha saanud. Lisaks Robotine ja Verbove vahel edeneti üle põldude u 500 m mitme kilomeetri laiuselt. Suuremat läbimurret veel pole ning vene üksusi siiski jagub ja jätkuvad ka vene poole tugevad vasturünnakud. Siin suunal on päris palju nii vene erinevaid dessantüksusi kui erivägesid ning kõlakas liigub, et nende read pidid siiski tavapärasest kiiremini hõrenema. Olla just juurde toodud ka tsetseeni üksusi aga sealt kvaliteedi tõusu ei usu.
Melitopoli suund: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Jätkuvalt septembri ootel… sest kuluvad need vene seireseadmed, kaudtuleüksused ning muu insenerstaff.
8. Herson: kolm sillapead üle Dnepri püsivad. Kuratlikult tihedaks on läinud Ukraina kaudtuletöö ümber kõigi kolme sillapea. Kõige uuema, Kozachi Laheri küla (3700 elanikku enne sõda) juures (Antonovski silla ja Nova Kakhovka vahel) on Ukraina üksused sisenenud. Küla idapoolne osa on tiheda Ukraina kaudtule all. Tuli ka vene poole info, et kuskil suurel maanteel (kulgeb Dnepriga paralleelselt 5-8 km kaugusel jõest) Kozachi Laheri ja Nova Kakhovka vahel olla kuni rühma suurune Ukraina üksus rünnanud vene sõjaväe kolonni. Juurde anti sõnum, et nad kaotustest rääkida ei taha (ju olid valusad) ja hoiatasid kõiki teisi üksusi, et olge valvsad. Lisaks kinnitasid mõned vene blogijad, et järjest selle sillapeale üksusi Ukraina pool juurde toob. Njah, just riputas Ukraina pool üles veel täiendavaid veedessandi harjutamise videosid vene poole närvi ajamiseks või hämamiseks. Selleks, et siit suunalt seni veel lokaalset mõju piirata, peab vene pool hakkama tooma siia uusi ja parema väljaõppega üksusi, aga kipub arvama, et sellega läheb üha keerulisemaks, sest neid on vaja ka lõunarindele, Bahmuti juures ning Kupiansk-Kreminna rindel. Kui vaadata Ukraina juba kuid kestnud kaudtuletöötlust Hersoni rindel, siis seni arvamusel, et miskit enamat siiski võidakse siit suunalt proovida.
9. Ametnike ja presidendini kõlanud üleskutsed pereväärtustele ja üleskutsed saada lapsi olid võimetud pidurdama venemaa liikumist demograafilisse auku.
2023. aasta esimese poolaasta tulemuste kohaselt vähenes riigis sündinud laste arv veel 3%, 616,2 tuhandeni, teatas Rosstat reedel. Võrreldes 2022. aastaga, mis oli putini valitsusajal sündimuse poolest halvim aasta, sündis 19 000 last vähem.
Juunis vähenes sündide arv 6,7%, 104,4 tuhandeni. Ja see arv on rekordiliselt madal kogu vaatluste ajaloos, märgib demograaf Aleksei Raksha. Ta juhib tähelepanu sellele, et 2023. aastal ületati sündide arvu ajaloolised madalseisud igal kuul peale märtsi.
Sündimuse langus hõlmas 78 vene föderatsiooni 85 subjektist ja mõnes muutus see kahekohaliseks. Nii langes eesliinil Belgorodi ja Brjanski oblastis sündide arv juunis vastavalt 16,6% ja 12,4%; Voroneži piirkonnas ulatus langus 11%, Kaluga piirkonnas – 10,5%, Orjoli piirkonnas – 18,5%, Smolenski oblastis – 18,4%, Vologda piirkonnas – 17,6%, Krimmis – 15,3%.
Sahhalinil langes sündide arv 22,5%, Hakassias – 21,2%, Novgorodi piirkonnas – 29,5%, Magadani piirkonnas – 33,6%.
Rosstati andmetel vähenes ka suremus – jaanuaris-juunis 12,9%, 888,7 tuhande inimeseni. Kogu riigis toimunud kolme surmajuhtumi kohta sündis aga vaid kaks ja selle tulemusena kaotas venemaa kuue kuu jooksul toimunud loomuliku kahanemise tagajärjel veel 272,5 tuhat inimest.
Sündide arv venemaal on alates Krimmi annekteerimisest pidevalt vähenenud ja pärast seda vähenenud peaaegu kolmandiku võrra: 2014. aastal 1,942 miljonit, 2015. aastal 1,94 miljonit, 2016. aastal 1,888 miljonit, 2017. aastal 1,69 miljonit, 1,2048 miljonit, 1,2041 miljonit. miljonit 2019. aastal, 1,436 miljonit 2020. aastal, 1,398 miljonit 2021. aastal, 1,304 miljonit 2022. aastal.
Mobilisatsioon, mille käigus läks rindele 300 000 meest ja veel sadu tuhandeid lahkus riigist, on Raksha hinnangul vähendanud sündide arvu umbes 5%. Aasta lõpuks prognoosib ta, et riigis sünnib umbes 1,2 miljonit last – umbes sama palju kui 1999., 1943. ja 19. sajandi alguses.
10. „Russofoobia”, võimukriitika ja armee tegevuse halvustamise eest tuleb karmistada karistusi, ütles riigiduuma kaitsekomisjoni liige kindralleitnant andrei gurulev. Tema sõnul saab ettepanekud seadusandluse karmistamiseks postitada riigiduumasse ja need lähevad kaalumisele. „Et rindel võita, peame alistama oma riigi vaenlased. Kõik need, kes kutsuvad üles rahvustevahelisele tülile, rahutustele ja muule sarnasele, tuleks äärmiselt karmilt maha suruda,” ütles gurulev. Ta lisas, et see kehtib eriti „viienda kolonni” kohta, mis ei toeta Ukraina sissetungi. „Nad tuleb tõrgeteta tuvastada ja väga-väga karmilt karistada,” ütles gurulev.
Lisaks kutsus gurulev üles distsipliini huvides „stalinistlikele repressioonidele”, sest venemaa on üle ujutatud välismaa spioonidega, kes tema sõnul on riigi kõigis piirkondades, sealhulgas moskvas ja Krimmis. gurulevi sõnul edastavad „spioonid” Ukraina relvajõududele venemaal asuvate objektide koordinaadid ja korrigeerivad droonide lööke.
Alates 2023. aasta algusest on algatatud vähemalt 82 riigireetmise (kriminaalkoodeksi artikkel 275), spionaaži (kriminaalkoodeksi 276) ja välisriigi, rahvusvahelise või välismaise organisatsiooniga koostöö (kriminaalkoodeksi 275.1) juhtumit venemaal – neli korda rohkem kui kogu eelmisel aastal. Esimasel hinnangul võib selliste juhtumite, sealhulgas salastatuse tõttu avalikkuse ette mitte sattunud juhtumite tegelik arv olla kordades suurem ning aasta lõpuks on neid umbes 250.
Võrdluseks: 1960. aastatel algatasid NSV Liidu võimud aastas umbes 150 riigireetmise kriminaalasja, nõukogude korra lõpuks see arv vaid vähenes. Rohkem „emamaa reetureid” leidsid võimud alles Jossif Stalini ajal, samuti esimestel aastatel pärast tema surma. Nii algatati aastatel 1959–62 Nikita Hruštšovi valitsusajal 1010 sellist juhtumit, see tähendab keskmiselt veidi üle 250 aastas.
Njah, just venemaa kaitseministeerium üritavab tõenäoliselt süüdistada Ukraina venemaa piirialade pommitamise toimumist keskastme ohvitseride kaela „määrida”. moskva kohus hakkab arutama kriminaalasja kahe vene ohvitseri vastu, keda süüdistatakse suutmatuses ära hoida ootamatut rünnakut venemaa föderatsiooni vastu, mis rikub venemaa kriminaalkoodeksi artiklit 340. venemaa võimud on süüdistanud ohvitsere suutmatus takistada Ukraina vägedel 2022. aasta aprillis Belgorodi oblastis paiknevate vene üksuste ja sõjavarustuse pommitamist. See on esimene kord, kui venemaa kohus arutab sellist juhtumit pärast täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
