Sõja ülevaade: 534. päev – Ukraina linn rünnakute all, moskvas pole eriti rahulik
Avaldatud: 11 august, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. august 2023:
Zaporižži linn jälle raketirünnakute all, moskvas pole eriti rahulik, Kupianski kandis hakkas Ukraina evakueerima päris suurelt alalt inimesi ning suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud, siiski pingeline seis mitmes rindelõigus püsib mõlemapoolsete võimalustega ning ääremärkusena jätaks igatsugu vene-Ukraina rahuläbirääkimiste uudised tähelepanuta…
1. Plahvatused Zaporizhzias jätkusid, piiri ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu jätkub.
2. Plahvatused ja põlengud moskva kandis ning tihedaks läks plahvatuste jada Belgorodi oblastis. Miks läks põlema üks naftatöötlemistehas valgevenes on siiski teadmata.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve Kupianskist kirdes jätkus.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: vastastikused rünnakud rindejoones muutusi toomata.
6. Donetsk: vene poole rünnakute arv langes, rindejoones muudatusi polnud.
7. Lõunarinne: pingeline olukord jätkub ja paaris lõigus Ukraina karmide lahingute toel siiski sammu võrra edeneb.
8. Herson: kolm Ukraina sillapead Dnepri idakaldal püsivad..
9. kadõrov sai preemiaks suure tehase Mariupolis.
10. kremlis arutatakse taas Yandexi natsionaliseerimise ideed.
11. Microsoft on teavitanud venemaa ärikliente, et lõpetab alates 30. septembrist tarkvaralitsentside uuendamise.
12. Alates 10. augustist saavad Mustal merel viibivad tsiviillaevad kasutada neile korraldatud humanitaarkoridori, teatas Ukraina merevägi.
13. vene pool on astunud suure sammu edasi oma drooninduses.
1. Zaporižžis kõlasid plahvatused peale Iskander rakettide tabamusi. Üks tabamus läks hotelli pihta, mille tagajärjel Zaporizhziale suunatud raketirünnakule reageeris ÜRO humanitaarabi koordinaator Ukrainas Denise Brown. Organisatsiooni esindaja märkis, et nende töötajad ja teiste humanitaarorganisatsioonide esindajad kasutasid Reikartzi hotelli kohalike elanike abistamiseks. Hommikuse seisuga oli ohvrite arv kasvanud 16 inimeseni, nende hulgas 4 last… njah, vene pool teatas, et tabas hotelli, kus alaliselt viibisid välismaised palgasõdurid. Ukraina piiri ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu jätkus.
2. moskvas kipub igapäevaselt miskit tavapärasest erinevat toimuvat. Eilegi teatas vene pool, et olla mõne Ukraina drooni alla lasknud. Suurem põleng toimus äärelinnas ühes laos. See, et droonide ohu tõttu lennuliiklus mingiks ajaks suletakse on juba tavapärane. Õrnalt on tunda, et moskvalastel hakkab mingi sõjaga seotud tunnetus reaalselt kohale jõudma, seni on see pigem veel pool naljatamisi… vene pool teatas, et oli eile suutnud kõik (12) Krimmi poole suundunud Ukraina droonid alla lasta/maha suruda. Hetkel plahvatustest info puudus ja pole kindel, kas rünnak üldse toimus. Chonhari (Krimmi ühendus) kahe kahjustustega silla vahele ehitati pontoonsild, njah, muidu vene pool teatas, et sillad erilisi kahjustusi ei saanud. valgevenes puhkes tulekahju JSC Mozyri naftatöötlemistehases. Asub Ukraina piirist 40 km kaugusel. Tulekahju alguse põhjus teadmata, aga just mõned päevad varem hoiatas Ukraina luure, et üks objekte, kus vene pool plaanib valelipu rünnakuid on ka see tehas. Eile läks väga tihedaks Belgorodi oblasti töötlus ja ulatuti kuni Belgorodi linnani, Brjanski ja Kurski oblastites tavapärane maht.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakute intensiivsus ja arv Kupianskist kirdes on tõusuteel. Surutakse u 20 km laiuselt ja enamuses on siin põllud, vaid Oskili jõe läheduses on metsaalad. vene poole info järgib tundub, et esmane soov on jõuda Kupianskini. Lisaks surutakse piki Svatove-Kupiansk maanteed pidi Novoselivske küla juures. Kaudtuld jagub vene poolel enamuse asula pihta sealt kuni 30 km kaugusele ja eriti tihe on Kupianski linna pommitamine. Eks vene pool teatab ka siin juba edusammudest, aga vähemalt Ukraina kinnitab, et kaitse peab ja pole vene pool miskit ka suutnud ei pildi ega videomaterjaliga kinnitada. Ukraina teatas eile, et sundevakueerimine aga selles piirkonnas toimub. Ala suurus rindejoonest kuni u 20 km ja ulatub vene piirist kuni Kupianskist u 20 km lõuna poole. Küll teeb asjaolu huvitaks see, et enamus asulaid, mis evakueeritakse, on Oskili jõest lääne pool. Kas võib põhjuseks olla vene poole suurem rünnak üle piiri piki Oskili jõe läänekallast (päris ohtlik suund) või hoopis plaanib Ukraina midagi. Hetkel vaid üks kõlakas, et miskit siia suunda Ukraina juba appi saatis. Njah, eks siitki suunalt võib Ukraina üllatada… mujal rindel rahulikum ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vastastikused rünnakud ümber Bahmuti jätkusid, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: vene poole rünnakute suundade arv eile jälle langes ning jätkati vaid Avdiivka ja Marinka ründamist ning rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: viimaste päevade kordus jätkub, karmid lahingud, rindejoones suuri muutusi ei tuvastanud (mõnisada meetrit siiski paaris kohas). Pisu on tõusnud vene vasturünnakute intensiivsus ja kohatist rindejoone kõikumist on.
Berdjanski suund: Urozaine külas ja selle ümber lahingud käivad, üle poole küla peaks olema Ukraina kontrolli all.
Tokmaki suund: Verbove asula suunal jätkab Ukraina esimese vene kaitseliini lahtiharutamist ning väikeste sammudega edenetakse nii Robotinest loodes kui Verbove suunal.
Melitopoli suund: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Jätkuvalt septembri ootel…
8. Herson: kolm sillapead üle Dnepri püsivad.
9. Iljitši raua- ja terasetehas okupeeritud Mariupolis läks Tšetšeenia juhi ramzan kadõrovi kontrolli alla. kadõrov ise ütles eelmisel aastal, et tema „võitlejad” demineerivad tehast ja valmistasid ettevõtmist avamiseks ette. „Iljitši nimelise metallurgiatehase kaitset teostavad Tšetšeeni Vabariigi võitlejad kalli venna, Tšetšeeni Vabariigi juhi abi Vakha Geremejevi (Ranger) juhtimisel,” kirjutas ta. 7. augustil 2023 said Groznõist ja Mariupolist sõpruslinnad, mis kinnitas veel kord kadõrovi huvi arestitud Ukraina varade vastu. Raportis öeldi ka, et Tšetšeenia valitsuse delegatsioon viibib vabariigi juhi isiklikul eestvedamisel töövisiidil DPR-is.
10. kremlis arutatakse taas Yandexi natsionaliseerimise ideed, kuna kõnelused venemaa suurima Interneti-ettevõtte ülevõtmiseks on takerdunud ja välisaktsionärid ei soovi oma osalusi sanktsioonide all olevatele miljardäridele müüa. Riigiettevõtete esindajad ei soovi Yandexi kontrolliva valdusstruktuuri Hollandi Yandex NV eest välisaktsionäridele mitte midagi maksta, vahendab Reuters olukorraga kursis olevale allikale viidates. kreml aga kardab sellist, de facto Yandexi natsionaliseerimisega samaväärset sammu astuda ajude äravoolu ohu tõttu, ütlevad agentuuri allikad.
Enne sõda kontrollis Hollandi Yandex N.V. ettevõtte asutaja Arkadi Voloži perekonna ja juhtkonna osalust – koos kuulus neile 12% B-klassi aktsiatest ja 51,7% hääleõiguslikest aktsiatest (tegelikult kontrollpakk). Pärast Voloži sattumist EL-i sanktsioonide alla andis usaldusfond oma osaluse juhtimise õiguse ettevõtte direktorite nõukogule ning Volož ise otsustas venemaale mitte naasta. kreml kavatses Yandexi jagada kaheks ettevõtteks, jättes venemaale peamised teenused, sealhulgas post, otsingud ja taksod. Miljardärid Vladimir Potanin, Aleksei Mordašov ja Vagit Alekperov said venemaa äri ülevõtjateks. Kuid pärast kuid kestnud läbirääkimisi on tehing ohus, kuna Yandexi välisaktsionärid kardavad saada raha sanktsioonide alla sattunud venelastelt.
Võimalused edukaks tehinguks, mis pakkus välisaktsionäridele 7 miljardit dollarit, on vähenenud, väidavad Reutersi allikad. Läbirääkimised jõudsid ummikusse, kuid kreml ei julge Yandexi lihtsalt ära võtta. „Ilmselt voolab (natsionaliseerimise) korral ettevõte järk-järgult tühjaks,” ütles üks läbirääkimistega kursis olev agentuuri allikas.
2022. aasta alguses töötas Yandexis üle 20 tuhande inimese, kellest paljud kolisid pärast Ukrainasse sissetungi Serbiasse. Edasise ajude äravoolu oht natsionaliseerimise korral „takistab kremlil karmide meetmete võtmist”, ütles allikas Reutersile. Agentuuri teise allika sõnul olid inimesed Yandexi peamine vara ja keegi ei tahaks ettevõtet „tappa”. On oht, et Yandexi „ajud” lahkuvad massiliselt, kui ettevõte natsionaliseeritakse või müüakse riigiettevõttele, ütleb Reutersi allikas.
11. Ameerika korporatsioon Microsoft on teavitanud venemaa ärikliente, et lõpetab alates 30. septembrist tarkvaralitsentside uuendamise. Teate avaldas teabe- ja analüüsiagentuur TelecomDaily. Microsoft selgitas, et ta ei saa enam kohalikule pangakontole oma teenuste eest tasu, seega pole enam võimalik tellimusi uuendada. Kõik 30. septembri seisuga kehtivad litsentsid kehtivad kuni järelejäänud kehtivusaja lõpuni.
„Microsoft peatab uute toodete turuletoomise, teenuste müügi ja paljude muud oma tegevused venemaal vastavalt Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi ja USA sanktsioonidele,” teatas Forbes. Tugiteenistus teatas ka, et tegemist on edasiarendusega ettevõtte 2022. aasta märtsi otsusest: siis teatas Microsoft, et nad peatavad oma toodete müügi venemaal Ukraina sissetungi eest kehtestatud sanktsioonide tõttu.
Varem ütles korporatsiooni president Brad Smith, et Microsoft vähendab riigis äritegevust seni, kuni sellest „midagi ei jää”. Samal ajal hakkasid 2023. aasta kevadel Venemaa rahvusvaheliste ettevõtete ja sanktsioonide alla mittekuuluvate juriidiliste isikute esindused saama Microsoftilt pakkumisi oma tarkvara litsentsi uuendamiseks.
MyOffice’i tootedirektori Jevgeni Fenyušini sõnul kasutab venemaal jätkuvalt Microsofti tooteid 70–90% äriklientidest. Forbesi IT-tööstuse allikas usub, et Ameerika korporatsioonitarkvara osakaal avalikus sektoris ja riigi osalusega ettevõtetes on hinnanguliselt 80%. Suutmatus värskendusi vastu võtta vähendab ettevõtete võrkude üldist turvalisust ja aktiveerib piraatide tööd, hoiatavad eksperdid.
Astra Group of Companies’i täiustatud uuringute juht Roman Mylitsyn märkis, et uuendused kõrvaldavad haavatavused või vead ning ilma neid „auke” parandamata muutub süsteemi häkkimine lihtsamaks. „Statistika järgi siseneb uus pahavara võrku sõna otseses mõttes teisel-kolmandal päeval pärast haavatavusest teatamist. Tavakasutajate jaoks ei pruugi see nii oluline olla, kuid organisatsioonide jaoks on see kriitiline,” ütleb Mylitsyn.
Microsofti Kiievi toetuse kogusumma alates sõja algusest on ületanud 400 miljonit dollarit, teatas korporatsiooni juhtkond. Lisaks on Microsoft korduvalt avaldanud avaldusi Venemaa häkkerirühmituste eelseisvate või tõrjutud küberrünnakute kohta Ukraina vastu.
12. Alates 10. augustist saavad Mustal merel viibivad tsiviillaevad kasutada neile korraldatud humanitaarkoridori, teatas Ukraina merevägi. Selleks on välja töötatud ajutised marsruudid. Siiski rõhutas merevägi, et kogu teekonna vältel „on vene föderatsiooni sõjaline oht ja miinioht”. Sellega seoses lubatakse mööda marsruute sõita laevadel, mille omanikud/kaptenid ametlikult kinnitavad oma valmisolekut praegustes tingimustes sõita, märkis sõjaväelane. Eelkõige on koridor ette nähtud Ukraina Tšornomorski, Odessa ja Južnõi sadamates sõja algusest blokeeritud kaubalaevade väljumiseks, samuti teravilja ja põllumajandussaaduste veoks, ütles laevastiku pressiesindaja Oleg Chalyk. Ta lisas, et „koridor saab olema väga nähtav”. „Me paneme laevadele kaamerad ja tehakse ülekanne, mis näitab, et see on puhtalt humanitaarmissioon ja sellel pole sõjalist eesmärki,” rõhutas Chalyk. Eile siiski suuremat laevaliiklust sealsetes Ukraina vetes ei tuvastatud ning täna hommikunegi pilt oli väga „vaikne”.
Varem esitles Ukraina neid marsruute Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile (IMO), mis on ÜRO agentuur. Kirjas öeldi, et koridori oli vaja toiduvarude avamiseks pärast viljatehingu lõppemist. IMO nõukogu tunnustas õigust tasuta kommertslaevandusele ja kutsus venemaad järgima rahvusvahelisi konventsioone ja lõpetama ohtude tekitamise Mustal merel. moskvast pole seni kommentaare laekunud.
13. venemaa on alustanud Iraani kamikaze drooni Shahed-136 oma versiooni tootmist ja kasutab seda juba Ukraina-vastases sõjas, selgub relvauuringute rühma Conflict Armament Research raportist. Eksperdid sõitsid juuli lõpus Kiievisse ja vaatasid üle kahe Kagu-Ukraina lahingutes kasutatud ründedrooni Geran-2 rusud. Mõlemad osutusid Iraani Shahed-136 droonide koopiateks, kuid sisaldasid Cometi elektroonilisi mooduleid, mis sobisid varem vene luuredroonidelt leitud komponentidega.
Lisaks sellele erinesid „Iraani standardist” oluliselt materjalid, millest need mudelid valmistati, ja nende kere sisestruktuur, juhtisid teadlased tähelepanu. Shahed on väike uitav droon, mis ei vaja stardirada ja plahvatab kokkupõrke korral. Selle kamikaze drooni versiooni omamine ja selle siseriiklik tootmine võimaldab vene sõjaväel „edaspidi sellele toetuda”, säilitades samal ajal „senised rünnakustsenaariumid”, ütles uurimist juhtinud Damien Spleeters. Samuti märkis ekspert, et nii Shahed kui ka selle venekeelne versioon kasutavad sihtmärkideni lendamiseks satelliitnavigatsiooni signaale. Kometa juhtimissüsteeme kasutades on venelased aga lihtsustanud droonide juhtimiseks vajalikku sisemist elektroonikat. „See näitab ka, kuidas nad suutsid Shahedi põhialuseid kohandada, neid optimeerida ja kasutada ratta taasleiutamise asemel teistes relvades tõestatud mooduleid,” ütles Spleeters.
Ta märkis, et Shahedi enda versiooni ilmumine venemaal tekitab küsimusi ekspordi kontrolli meetmete tõhususe ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastu võitlemise kohta, kuna paljud tuvastatud komponendid on toodetud pärast 2022. aasta veebruari. „Kui venelased suudavad neid jätkuvalt hankida, siis ilmselgelt on probleem,” ütles Spleeters. USA mereväe analüüside keskuse vene sõjaliste droonide eksperdi Samuel Bendetti sõnul on sõjalised analüütikud jälginud, kas venemaa suudab ehitada oma kamikaze löögidrooni alates Iraani Shahedi saabumisest Ukraina lahinguväljale.
„Nüüd näeme, et tegemist on tegelikult kodumaise komplektiga ja selle disainis tehakse muudatusi, lähtudes enda vajadustest,” ütles Bendett. Tema arvates „see viitab sellele, et venelased üritavad luua drooni, mis ei jääks alla algsele Shahedile, mida saab seejärel toota märkimisväärses koguses”, vähendades kulusid.
venemaa alustas septembris Ukraina tagala ründamiseks Iraani kamikaze droone. Need droonid võivad kanda kuni 50 kg lõhkeainet ja nende lennuulatus on umbes 1000 km. Shahed on üks vähemalt kolmest droonimudelist, mida Iraan venemaale tarnib. Novembris leidsid teadlased, et suurem osa nendes relvades kasutatavatest pooljuhtidest ja muust elektroonikast on pärit ettevõtetelt, mille peakorter asub lääneriikides, sealhulgas USA-s.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
