Sõja ülevaade: 527. päev – kasvab vene vasturünnakute arv
Avaldatud: 4 august, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. august 2023:
Ukraina edenemine väikeste sammudega jätkub Bahmutist edelas ja lõunarindel, küll on pisu tõusnud vene poole vasturünnakute arv neis lõikudes ja pisu vene pool Bilohorivka küla juures edenes ning Hersoni suunal pisu enam vene poole kurtmist tuleb.
1. Piiriäärsete ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu jätkus.
2. Plahvatused Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) „tavapärases” mahus jätkusid,
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve jätkub, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: Bilohorivka küla juures pisu vene pool edenes.
5. Bahmut: Bahmuti ümber lahingud jätkusid ja ikka sammu võrra linnast edelas Ukraina edenes.
6. Donetsk: Avdiivka ning Marinkas ja selle ümbruses intensiivsed vene rünnakud toimusid ilma rindejoones muutusi toomata. Pisu on tõusnud siin Ukraina vasturünnakud.
7. Lõunarinne: pisu olla Tokmaki suunal edenetud ja käivat edenemine nn surovikini kaitseliini lahtiharutamiseks. Küll on kasvanud siingi vene poole vasturünnakud.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib ja olla tõusnud Ukraina dessantide arv üle Dnepri.
9. putin kipub enamust enda dekreete salajaseks muutma.
10. Lühiuudised.
1. Piiriäärsete ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu jätkus. venemaa poolt Izmaili sadama ründamiseks kasutatud droonid tungisid üleeile Rumeenia territooriumile, ütles Ceatalchioi linnapea Tudor Cernega. Kohalikud kinnitasid, et mitu drooni möödus sirgjooneliselt üle nende majade. Rumeenia kaitseministeerium seda eitab ja teatas, et sündmuskohalt ei leitud tõendeid selle teabe kinnitamiseks. Laevaliiklus Izmaili juures siiski välja surnud pole (mõni laev liigub). Küll tundub, et kasvab ootel olevate laevade arv Ukraina merepiiri taga Mustal merel.
2. vene poole kurtmist kolmest piiriäärsest vene oblastist (Brjansk, Kursk, Belgorod) ikka tuli. Küll tundub, et Belgorodi suunal võis Ukraina tabada kahte vene poole Ukraina suunal tulistavat kaudtuleüksust. Lisaks tuli Belgorodi oblastist kurtmist, et tsetseenidest soldatid ajavad kohalikke oma majadest välja, et ise sinna paikneda. Eks näis, kuidas kohalik kuberner asja lahendab. Eilses solovjovi saates (vene telekanalis populaarne saade, kus enamasti Ukrainat ka tuumapommidega ähvardatakse jne) oli endine vene sõjaväeluure veteran rääkimas Ukraina droonide rünnakust moskva suunal ja ta oli päris kriitiline, sest kõiki droone siiski vene pool alla lasta ei suutnud. Kuna kaks neist siiski sihtmärki tabasid, siis 30% jäi droonidest tabamata ja näide, et kui Ukraina saadab teele 100 drooni ja neist 30 jõuaks tabamata sihtmärgini moskvas, siis oleks „jama majas”. Kuigi tema sõnul on ka ühe drooni jõudmine moskvas sihtmärgini ebarahuldav tulemus. Täna varahommikul toimus Ukraina vähemalt kolme meredrooni rünnak Novorossiiski sadamas (venemaa). Mereteekond oli vähemalt 600 km ning sadam on vene Musta mere sõjalaevastiku peamine koht. Tulemustest seni info puudub. Seni varjab vene pool infot Chonkari silla tabamisest. Küll seni rongid seal ei sõida ja toimuvat vaid raudtee parandamine „ebaõnnestunud” Ukraina raketirünnaku järel. Ahjaa, vene pool andis teada, et rannikust u 340 km kaugusel olla Ukraina meredroonidega jälle rünnanud nende sõjalaevu, aga edutult. Kas see ka üldse päriselt juhtus, on isegi endale kahtlane. Jälle. Hm, kas valmistuvad mingiks nn valelipu operatsiooniks?
3. Kupiansk-Kreminna: Novoselivske küla ümber possade käest-kätte käimine jätkub, vene sillapea üle Zerebetsi jõe pole laienenud, küll teatab vene pool, et väikeste jalaväeüksustega üritab Ukraina siin neid tagasi lüüa ja seni tundub, et siin pole rindejoon liikunud. Eks huvitav on lugeda, et vene pool omades vähemalt 5 kordset ülekaalu peab „kaitses vapralt vastu”. Kreminnast edelas olevas metsaalas tundub, et vene pool üritab kasutada seni Bahmuti ja lõunarindel edu toonud väiksemate jalaväeüksustega Ukraina possade ründamist. Väidavad, et isegi edenevad aga „keerukuse tõttu maastikul” ei suuda edenemist kaardile panna. Võib isegi võimalik olla, kui GPS-i pole. Kaudtulemoona puudust siin rindel vene poolel pole, sest kahjuks pole Ukraina oma kaugele ulatuvate torude nappuse tõttu suutnud siin piisavalt hävitada vene logistikaahelaid ning kaudtuleüksusi ja seireseadmeid. Seni suurema vene surve ootel siin, sest väge selleks peaks neil jaguma. Miks nad siiani pole suutnud suuremat survet avaldada, jääb pisu selgusetuks, võimalik, et pisu neil segadust ja nn halbade asjaolude (tavaliselt eraldi võttes väikeste aga kogumis suure mõjuga) kokkusattumisi liialt.
4. Siversk: eile olla vene pool jõudnud uuesti Bilohorivka külje alla kirde/idasuunalt ja on sealses metsaviirus. Eks näis, kaua nad seal Ukraina kaudtule all vastu peavad.
5. Bahmut: eile suuremaid rindejoone muutusi küll ei tuvastanud, aga kasvas vene poole vasturünnakute arv nii põhja kui edela pool Bahmuti linna. Ukriana pole seni suutnud saada ei Klisiivkat, Andriivkat ega Kurdjumivkat enda kontrolli alla, kuigi seal vene poolt enam pole. Olla seal piisavalt miine maha jäetud ning vene pool töötleb kaudtulega tihedalt kõiki külasid ning varjet seal piisavalt polevat. Ka pole selles rindelõigus suutnud Ukraina rikkuda vene kaudtulemoona tarneahelaid ja vähendada oluliselt nende kaudtuleüksusi ja eks põhjus ikka sama mis Kupiansk-Kreminna rindel. Siiski arvab, et Ukraina väikeste sammudega edenemine jätkub.
6. Donetsk: vene pool jätkas rünnakutega Avdiivka ja Marinka juures, aga edutult. Hetkel vist pisu ootel, mis hakkab edasi toimuma Vuhledarist Mariupoli suunal… eile öösel kasutas Ukraina siin vene possade suunal kassettmoona.
7. Lõunarinne: rindejoones suuremaid muutusi ei tuvastanud, kuig Ukraina ametlik teade oli, et 600 m edasi liiguti 1,5 km laiuselt ja nad üldiselt jama ei aja. Eks mitmed blogijad üritavad ka infot 24-48 tundi kinni hoida, et mitte anda vene luurele täiendavat infot.
Berdjanski suund: olla pisu Ukraina siin lõigus edenenud, aga kus, on endal hetkel teadmata. Küll on tõusnud vene vasturünnakute arv ja tugevus. Seni need vene poolele pole edenemist toonud, aga on vähendanud Ukraina edenemise kiirust.
Tokmaki suund: olla siin Ukraina edenemas piki nn surovikini kaitseliini pidi Robotine külast idas Verbove küla suunas.
Melitopoli suund: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Jätkub tihe vene üksuste töötlemine ja eks kurtmist eesliinil olevatelt vene üksustelt tuleb, et ei lennuväe ega kaudtuleüksuste toetust piisavalt ole. Njah, eile ulatus Ukraina mõju kuni Tokmakini.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib. Eile pisu üllatusega kurtis vene pool, et sagenenud on Ukraina väiksemad dessandid üle Dnepri jõe ja kardavad siit suunalt Ukraina suuremt pealetungi, sest vene väge olla siin hõredalt. Ka ei jaguvat piisavalt kaudtuletoetust.
9. putin hakkas pärast wagneri mässu massiliselt välja andma salajasi dekreete. Juulis küündis selliste dokumentide osakaal 62%-ni, mis oli kogu tema valitsemisaja rekord, arvutas Mediazona.
Väljaanne uuris riigipea dekreetide nimekirja. Kõik need on alates aasta algusest nummerdatud. Puuduv number näitab, et dekreet oli salajane. 27. juulist 31. juulini allkirjastati kohe 12 sellist dokumenti – see on maksimaalne arv kogu Ukrainaga peetud sõja aja kohta. Kuni 2023. aasta juulini oli tänapäeva venemaa ajaloos vaid ühel korral selliste dokumentide osakaal suurem – 1999. aasta jaanuaris. Siis salastati 64% dekreetidest. Üldiselt tõusis 2023. aasta liidriks mitteavalike dekreetide arvu poolest, nende arv moodustas 48% kõigist putini allkirjastatud määrustest.
Ajakirjanikud märgivad, et salajased dekreedid on sageli seotud võitlejate autasustamisega, sealhulgas postuumselt. Arvestades Ukraina vastupealetungi esimesi õnnestumisi, mille tulemusena vallutasid Ukraina relvajõud 1. augustiks tagasi enam kui 240 km² territooriumi, võisid need puudutada hukkunud vene sõjaväelasi. Lisaks kirjutas putin vahetult pärast seda alla riiklike autasude nimekirja. Samuti anti salajaste dekreetidega armu vangidele, kes võitlesid wagneri koosseisus.
10. Lühiuudised
„1. jaanuarist kuni 3. augustini võeti venemaal vabatahtlikena soldatiks tahtnuid vastu üle 231 000. Peamine ülesanne on muuta lepinguline teenindus võimalikult prestiižikaks,” ütles venemaa julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev.
Ukraina alustas täna läbirääkimisi USA-ga kahepoolse julgeolekugarantiide andmise lepingu sõlmimiseks, nagu on ette nähtud Ukraina toetamise ühisdeklaratsioonis, mis on aluseks asjakohaste kahepoolsete lepingute väljatöötamisele, teatas Zelenski büroo.
Pisu on tõusnud nii Poola kui Leedu ärevus võimalike provokatsioonide osas valgevene piiril. Eks suuremaid jamasid siiski veel ei oota, aga eks vastamängijaks kehastudes suudaks parajalt jamasid korraldada küll ja seda ka Eesti suunal. Näiteks saata üle Peipsi järve portsu paatide u 1000 endist vangi wagneri nimekirjast, ikka tsiviilriietes ja nn rahumeelselt pelgupaika otsima. Eks nendega tegelemine paras peavalu oleks (oleme ikka õigusriik) ja vene pool tegeleb ka meie riigis rahulolematuse kasvu õhutamisega kõigil tegevusaladel 24h, sestap ootab ikka nii PPA kui Kaitseliit vabatahtlikke juurde, et olla paremini valmis igatsugusteks olukordadeks… ja eks neid tulevikus tule ja kõik ei pruugi olla idanaabri põhjustatud… kliima, viirused jne teevad oma töö…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
