Sõja ülevaade: 522. päev – pingeline seis jätkub
Avaldatud: 30 juuli, 2023
Vastase kaotused. Allikas: ttps://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. juuli 2023:
pingeline seis Kupiansk-Kreminna rindel jätkub, Ukraina on aktiivsem Bahmuti ümber, Donetski rindel pigem aktiivsuse langus ja lõunarindel oli eile pisu rahulikum. Ikka vili, tundub, et putin võiks minna komöödiafilmi näitlejaks…
1. Piiriäärsete ja rindelähedaste asulate pommitamine jätkus.
2. Plahvatused Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) „tavapärases” mahus jätkusid.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve jätkus ning pisu vastuolulist infot sillapeast üle Zerebetsi jõe.
4. Siversk: üle pika aja algasid uuesti rünnakud Bilohorivka küla suunal.
5. Bahmut: Bahmutist edelas ei ole ühtki küla veel tervenisti vabastatud.
6. Donetsk: vene poole surve jätkub (kahanevas mahus), rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: pisu paduvihmad eile hoogu maha võtsid, aga tänasest nädal vähemalt u 30 kraadi kuuma.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. Aafrika riikide juhid teatasid Peterburis toimuval kohtumisel putinile, et nad ei tulnud kingituste järele.
10. putini vabandused, miks 2022. aastal Kiievi alt taanduti. Kommentaarideta…
11. Valdav enamus C-hepatiidi põdevatest venelastest ei saa riigi kulul ravimeid.
12. Hiina taristufoorumist kaasamõtlemiseks.
13. USA annab Taiwanile sõjalist abi.
14. Lühiuudised
1. Esmalt eilsest üks vigade parandus, Dnipros siiski vene pool tabas Ukraina julgeoleku hoonet lisaks kortermajale. Jätkus tihe piiriäärsete ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine. Ulatuti kuni Sumyni.
2. Plahvatustest Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) vene poole sõnul jagus ning ikka olla vaid eramuid pommitatud. vene kanalid teatasid eile varahommikul järjekordsest rünnakust Chonhari sillale, mis ühendab Krimmi Hersoni piirkonnaga. Juuni lõpus ründas Ukraina ka seda silda. Olla lastud 12 raketti ning vene pool väitis, et kõik alla lasid. Siiski on pisu teist meelt osa vene milblogijaid ja väidavad, et nii roosiline siiski asi polnud. Hetkel on veel teadmata silla seisukord. Kõlakas on, et kahjustada sai sealne raudteesild. CNN tegi reportaaži uuest Ukraina meredroonist. Ajakirjanikud väidavad, et see suudab kanda 300 kg lõhkeainet ja tabada sihtmärke 800 kilomeetri kaugusel. Siit edasi hetkel mõttelendu ei jätkaks…
3. Kupiansk-Kreminna: Karmazynivka küla juures asuvat sillapeaga seis hetkel pisu segane, vene pool väidab, et u 4 küla on nende kontrolli all ja enamus Ukraina blogijaid väidab, et hoopis enamust sillapead u 1 km ida poole tagasi lükati. Lisaks kiitles vene pool, et sai ühe Rootsi jalaväe lahingumasina CV90 kätte. Lahingud jätkusid ka Kreminnast edelas asuvas metsaalas aga siin rindejoone muutusi ei tuvastanud. Seni arvamusel, et sellel rindel veel tugevat vene survet jagub.
4. Siversk: eile algasid uuesti tugevad rünnakud Bilohorivka küla suunal aga rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: eile siingi rindel oli pisu rahulikum. Info Bahmutist põhjas toimuva kohta oli „puudulik”, sestap tundub, et seal muutusi rindejoones eile polnud. Bahmutist edelas Klisiivka kandis ikka sammhaaval Ukraina edeneb. Seni pole Ukraina veel suutnud siin lõigul täielikult ühtki küla vabastada, aga arvab, et järgmine nädal hiljemalt mõni enda kontrolli alla saadakse. Hea on tõdeda, et siin lõigul pole vene pool suutnud rajada peale esmaste tugevamate kaitsekraavisüsteemide kaotusi uusi või on need liialt kitsad ja madalad ning ei paku ei varjet ega võimalda kiirelt neis kraavides liikuda. Eks kasutusele on ka võetud endised Ukraina rajatised, aga nende efektiivsem suund ikka näoga ida poole, aga mingiks abiks ikka.
6. Donetsk: jätkuvalt vene poole kahanev surve jätkub (Avdiivka ja Marinka) seni rindejoones muutusi toomata. Pole tuvastanud ka Ukraina suuremat survet.
7. Lõunarinne: eile suuremad vihmasajud korraks lahingute aktiivsust maha tõmbasid, aga edasi vaid päike ning temperatuur ronib pisu üle 30-ne päeval ja nii üle nädala. Kindlasti ei soodusta suur kuumus termoseireseadmete tööd tuvastamaks uusi sihtmärke. Küll suudab Ukraina siiski jätkuvalt tuvastada sihtmärke, mida pommitada ja nii mõnigi kriitilisem vene milblogija on järjest enam mures, et nii jätkudes võib oluliselt väheneda vene üksuste võitlusvõime.
Berdjanski suund: tundub, et eile siin suunal rindejoone muutusi polnud.
Tokmaki suund: siin mingist metsajupist jutt käib kuskil Robotine juures (ikka Ukraina hõivas). Lisaks on hetkel veel selguseta, kui kaugele on Ukraina jõudnud Robotine külast ida pool suunaga Verbove poole kahe vene tugeva kaitseliini vahel. Mingi kõlakas on, et osa küla olla vene pool maha jätnud. Eks ootab info selgumist.
Melitopoli suund: eile siin rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Mariupolis oli märgatud mitut suuremat sõjaväekolonni liikumas põhja poole, eks ikka lõunarindele appi. Oli nii soomust kui kaudtule relvastust.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib. Jätkuvalt on sel lõigul Ukraina kaudtuletöötlus tihe. Info üle Konka jõe tehtud dessandist pole jätkunud. Isegi vene poolelt pole infot.
9. Lõuna-Aafrika president Cyril Ramaphosa kutsus putinit üles jätkama teraviljatehingut ja mitte blokeerima Ukraina sadamaid Mustal merel. Ta avaldas tänu venemaa pakkumise eest tarnida tasuta vilja kuuele Aafrika riigile. Siiski rõhutas ta, et nende riikide jaoks on viljatehingus osalemine olulisem kui „heategevusliku abi” saamine, selgub kremli veebisaidil avaldatud stenogrammist.
„Tegime ettepaneku viia ellu Musta mere teravilja algatus, rääkisime vajadusest Must meri avada, ütlesime, et tahaksime, et Must meri oleks avatud maailmaturgudele ja me ei tulnud siia selleks, et Aafrika mandrile mingeid „kingitusi” küsida. Muidugi mõistame, et olete suuremeelsusest otsustanud annetada teravilja mõnele Aafrika riigile, mis seisavad silmitsi teatud raskustega. Suhtume sellesse suure austusega ja tähistame seda. Kuid see ei ole meie peamine eesmärk siin, see pole meie peamine ülesanne – saavutada mingisuguseid seda laadi tarneid,” rääkis Ramaphosa.
Varem venemaa-Aafrika foorumil pakkus putin saata tasuta viljatarneid mitmesse raskustes olevasse Aafrika riiki. moskva on valmis „lähema kolme-nelja kuu jooksul” saatma tasuta 25-50 tuhat tonni teravilja kuude riiki – Burkina Fasosse, Zimbabwesse, Malisse, Somaaliasse, Kesk-Aafrika Vabariiki ja Eritreasse.
Zimbabwe president Emmerson Mnangagwa lükkas ettepaneku tagasi. „Oleme väga tänulikud. Aga teraviljapuudust meil praegu ei ole,” ütles Mnangagwa foorumi kuluaarides. Tema sõnul varustatakse Zimbabwet toiduga ning putini ettepanek lisab teravilja lisa selle, mis on saadaval.
Viljatehingu raames eksportis Ukraina umbes 33 miljonit tonni toiduaineid. Algatuse peatamine on juba toonud kaasa teravilja hinna tõusu. venemaalt kuuele Aafrika riigile lubatud tasuta tarned ei suuda nende vajadusi täielikult katta ning kõrgest teravilja hinnast tingitud enammaksed lähevad neile riikidele maksma miljoneid dollareid, märkis amet.
10. Miks ma ei imesta: putini vabandused Kiievi alt taandumisest 2022. aastal: venemaa taotleb „kõikide vaidluste rahumeelset lahendamist”, seetõttu kasutas ta pakkumist ja viis 2022. aasta kevadel väed Kiievist välja, et olla läbirääkimisteks valmis. Nii selgitas putin Aafrika riikide juhtidele vene sõjaväe taganemist Ukraina pealinnast.
„Tegelikult lepiti see lepingu eelnõuga kokku, kuid pärast meie vägede väljaviimist Kiievist – ja meil paluti seda teha selleks, et luua tingimused lõpliku kokkuleppe sõlmimiseks – loobusid Kiievi võimud kõigist varasematest kokkulepetest,” tsiteerib kreml putinit.
Kes täpselt „palus” väed välja viia, president ei täpsustanud. Ta selgitas, et ei soovi lepingute üksikasju avaldada, pidades sellist sammu „ebaõigeks”.
11. Valdav enamus C-hepatiidi põdevatest venelastest ei saa riigi kulul ravimeid.
Kokku kannatab venemaal selle käes umbes 2 miljonit inimest, kellest 624 000 patsienti on registreeritud meditsiiniorganisatsioonides (tervishoiuministeeriumi andmetel 2022. aasta juuni seisuga). 2022. aastal varustati ravimeid vaid 26,3 tuhandele inimesele, see tähendab umbes 4% registreeritud patsientidest ja 1% patsientide koguarvust, arvutasid Zdravresursi ekspertrühma analüütikud pärast riigihangete andmete uurimist. Neid tsiteerib Kommersant.
Föderaalsel tasandil ei osteta C-hepatiidi jaoks ravimeid, see vastutus lasub piirkondadel. Piirkonnavõimud kuulutavad ise välja hanked, mille tingimused sõltuvad eelarve võimalustest. vene föderatsiooni tervishoiuministeerium ostab ravimeid ainult HIV-nakkusega inimestele, kes põevad ka C-hepatiiti.
Zdravresursi analüütikud jõudsid järeldusele, et eelarvekulud C-hepatiidi raviks kasutatavate ravimite ostmiseks vähenesid 13%, 8,3 miljardile rublale (83 miljonit eurot). „Vähendamine on tingitud eelkõige piirkondlike ostude mahu vähenemisest 2022. aastal,” kirjutavad nad.
Enamik oste (14%) tuli traditsiooniliselt liidrilt – moskvalt. Osakaal Peterburi ostudest oli 6%. Lisaks vähendas tervishoiuministeerium 2022. aastal HIV-nakkusega inimeste C-hepatiidi raviks mõeldud ravimite ostumahtu, ütles ekspertrühma esindaja Natalja Egorova. „Kui varem oli aastaeelarve umbes 2 miljardit rubla (20 miljonit eurot) ja aastas raviti umbes 6000 patsienti, siis 2023. aastal jäi see alla 900 miljoni rubla (9 miljonit eurot) ning HIV-ravimitega inimeste C-hepatiidi vastaste ravi kate langes ligi 30%,” ütles ta.
Samal ajal kasvab uute C-hepatiidi juhtude arv. Rospotrebnadzori andmetel registreeriti venemaal 2022. aastal 33700 uut C-hepatiidi juhtu.
C-hepatiidi probleemiga venemaal tuleb tegeleda kiiresti, kuid seda takistab ebapiisav rahastus, ütles ülevenemaalise patsientide liidu kaasesimees Juri Žulev. Tema sõnul on riigil vaja eraldada raha patsientide suuremahuliseks toetamiseks. „Patsiendid ei saa seda ravi endale lubada,” selgitas ta. C-hepatiidi ravi maksumus on praegu umbes 400 tuhat rubla (4000 eurot) ühe kuuri kohta täiskasvanule ja umbes 242 tuhat rubla (2420 eurot) lapsele, selgub Zdravresursi aruandest.
12. Hiina kavatseb sel aastal korraldada esimese taristufoorumi (Belt and Road Initiative’is, edaspidi BRI) pärast COVID-19 pandeemiat. Hiina presidendi Xi Jinpingi algatatud hiiglaslik projekt, mis mõnel hinnangul võib kaasata kuni 1 triljon dollarit investeeringuid, pidi ühendama Aasia, Euroopa, Aafrika ja Ladina-Ameerikaga uue raudtee- ja teedevõrgu, sadamate, torustike abil (+ muud infrastruktuuri rajatised). Viis aastat tagasi osalesid mõned Euroopa riigid aktiivselt sellel foorumil.
Kuid ükski nende juhtidest ei lähe Xi uuele foorumile, kirjutab The Wall Street Journal. Üks keeldumise põhjusi on putini planeeritud kohalolek. Teine on eurooplaste mure üha agressiivsemaks muutuva Hiina mõju suurenemise pärast välispoliitikas ja soovimatuse pärast muutuda sellest majanduslikult sõltuvaks.
Prantsusmaa ja Saksamaa juhid Emmanuel Macron ja Olaf Scholz ei kavatse foorumil osaleda, ütlesid nende riikide kõrged valitsusametnikud WSJ-le. Ka Itaalia peaminister George Meloni, ainuke varem BRI-s osaleda soovinud G7 riik ei kavatse Pekingisse ilmuda. Meloni on juba nimetanud otsust 2019. aastal Belt and Roadiga liituda „suureks veaks”. Lepingu pikendamise tähtaeg saabub selle aasta lõpus, peaminister andis mõista, et ta ei plaani seda uuendada, kuigi seda otsust pole veel vormistatud, kirjutab Politico.
USA kutsub üles Hiinaga koostööd mitte tegema. Šveits on kahele eelmisele tippkohtumisele saatnud presidendi; praegu kaalutakse küsimust, kas üldse tasub osaleda, ütles välisministeeriumi esindaja. Kreeka, kes liitus algatusega 2018. aastal, on juba teatanud Pekingile, et tema peaminister ei tule. Tšehhi Vabariik, kes ühines BRI-ga 2015. aastal, ei kavatse saata presidenti ega muid kõrgeid ametnikke, teatasid valitsusametnikud.
Vahepeal tegi Xi kolmepäevased visiidid nendesse riikidesse pärast nende liitumist BRI-ga. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas märtsis BRI-d üheks tõendiks, et „Hiina Kommunistliku Partei eesmärk on süsteemne muutus rahvusvahelises korras”, mis peaks asetama Hiina uue maailmakorra keskmesse.
On veel üks põhjus, miks Euroopa liidrid ei taha Pekingi tippkohtumisel osaleda. Kohal on putin, kellega Xi lubas arendada „piiramatut partnerlust”.
Xi kutsus putini märtsis toimunud riigivisiidil moskvas taristufoorumile. kreml teatas sel nädalal, et kutse võeti vastu. putini kohalolek muudab Hiinal peaaegu võimatuks korraldada nende riikide esindajate saabumist, kes on mõistnud hukka Ukraina sissetungi ja kehtestanud venemaale sanktsioonid, ütlesid olukorraga kursis olevad inimesed WSJ-le.
Esimesel Belt and Roadi foorumil 2017. aastal osalesid juhid ja kõrged esindajad 30 riigist ning 2019. aastal 38 riigist.
Hiina ja venemaa on küll teatanud suurest üksmeelest ja koostööst, aga kipub arvama, et järjest enam hakkavad nende huvid mujal maailmas põrkuma…
13.USA annab Taiwanile 345 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketi, mis on esimene osa „presidendi õigusest vähendada sõjavarusid” Taiwani toetamiseks, mille USA Kongress eelmisel aastal heaks kiitis. Sarnaseid volitusi kasutati ka Ukrainasse relvade saatmiseks, märgib RBC. Pakett sisaldab erinevaid õhutõrjesüsteeme, tankitõrjerelvi, tulirelvi, rakette, aga ka luurevarustust. Associated Pressi aruannete kohaselt sisaldab see ka MQ-9 Reaperi droone ja väikerelvade laskemoona.
Hiina protesteeris algatuse vastu. „Ameerika Ühendriigid <…> suurendavad meelega pingeid üle Taiwani väina, mis on võrdne Taiwani pulbritünniks muutumise kiirendamisega ja Taiwani rahva surumisega katastroofi kuristikku,” ütles Hiina kaitseministeeriumi pressiesindaja Tan Kefei. Peking peab Taiwani oma provintsiks ja on saarele relvade tarnimise vastu. USA tunnustab Hiina suveräänsust Taiwani üle, kuid kinnitab samal ajal taas oma kavatsust Taiwani toetada ja õigust enesekaitsele.
2022. aasta oktoobris lubas Hiina president Xi Jinping võidelda Taiwani separatismi vastu. Ta märkis, et Mandri-Hiina taotleb saarega „rahumeelset taasühendamist”, kuid võib kasutada jõudu. Paralleelselt teatas Xi Jinping, et kavatseb 2027. aastaks moderniseerida Hiina Rahvavabastusarmeed. USA CIA usub, et Peking kavatseb kehtestada selleks ajaks sõjalise kontrolli Taiwani üle.
14. Lühiuudised
venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova ütles tele-eetris, et ukrainlased vihkavad putinit ja on selle suhtes väga agressiivsed, sest „nad tahaksid, et putin oleks nende president, kuid nad peavad valima selle, mida lääs neile annab”. Njah, jälle kommentaarideta.
Rumeenia plaanib suurendada Doonau teravilja trassi läbilaskevõimet – Bloomberg. Eelkõige on Rumeenia moderniseerinud ja taastanud suletud raudteeühendust Ukrainaga ning tegeleb lisatööjõu kaasamisega, et viia laevad läbi Sulyni kanali Ukraina jõesadamatesse. Riigi transpordiministeeriumi andmetel registreeris Sulina sadam mais koguni rekordliikluse: seda läbis üle 470 laeva. Lootsilaevandusega tegeleva ametniku sõnul tõuseb juba järgmisel kuul Rumeenia jõekanalil lootside arv praeguselt 40-lt järk-järgult 60-ni, mis aitab suurendada kanali läbilaskevõimet 50%.
Ka Bulgaaria on valmis liituma Ukraina teravilja transiidiga tingimusel, et Kreeka sadamatel on võimalus seda töödelda – seda ütles Bulgaaria peaminister Nikolai Denkov pärast Ateena visiiti.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
