Sõja ülevaade: 496. päev – vene väed koonduvad
Avaldatud: 4 juuli, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. juuli 2023:
„Rohkem kui 120 000 vene sissetungijat on koondunud Kupjanski-Kreminna suunale ja umbes 50 000 Bahmuti piirkonda,” teatas Ukraina relvajõudude idarühma pressiesindaja Serhii Tšerevatõ. Ukraina jätkab väikeste sammudega Bahmuti ümber ja lõunarindel ning Antonovski sillapea peab vastu…
1. Droonidega sai eile öösel pihta Sumõ. Tihe Ukraina piiriäärsete külade pommitamine jätkub.
2. vene poole teatas plahvatustest Kurski, Brjanski ja Belgorodi oblastis.
3. Kupiansk-Kreminna: üleeilne vene poole suurem surve Novoselivka küla juures (Svatove-Kupiansk maantee) edu ei toonudki ning Kreminnast loodes/edelas/läänes jätkusid vene poole rünnakud.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: eelmiste päevade kordus, eile jätkas Ukraina oma rünnakutega ümber Bahmuti ning jätkub possakaupa edenemine nii linnast edelas kui loodes ja vee pool üritab mitmes lõigus kaotatud possasid tagasi saada.
6. Donetsk: vene pool jätkab Avdiivka ja Marinka ründamist. Pervomaiskest kagus ühe mõnesajameetrise põlluriba vene pool kätte sai.
7. Lõunarinne: kolmes rindelõigus lahingud jätkusid ning Ukraina jätkas edenemist kõigis rindelõikudes väikeste sammudega.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib ja vene pool selle likvideerimisega päris hädas.
9. šoigu ja medvedevi jutu kokkuvõte.
10. venemaa bensiiniturul läks siseriiklikult pisu pingeliseks.
11. venemaal on riigieelarvest ettemakstud lepingute eest on kas kaup või teenus saamata summas 772 miljardi rubla (9,26 miljardit eurot).
1. Droonidega sai eile öösel pihta Sumõ. Kuna linn asub vene piirist u 30 km kaugusel, siis tavalise suurtükiga sinna ei ulatu, sestap on linn igapäevasest õhurünnakust pääsenud, aga keskmiselt nädal kord ka siia miskit kaela sajab. Seekord siis üht riigikaitsega hoonet isegi tabati. Tihe Ukraina piiriäärsete külade pommitamine jätkub.
2. Eile toimus rohkelt plahvatusi vene poole andmetel Kurski, Belgorodi ja Krasnodari oblastis. Eks Ukraina jahib vene seireseadmeid ja neid jagub iga kõrgema objekti peale ning üritatakse tabada tuld andvaid vene kaudtuleüksusi. Ikka kardetakse suuremat Ukraina reidi venemaale.
3. Kupiansk-Kreminna: üleeilne vene poole surumine Novoselivka küla lähistel siiski neile edu ei toonud, päris valusalt olla saanud pihta Tservonopopivka küla juures (Kreminnast loodes) vene rünnakuüksus (kõlakas, et kuni 100 soldatit olla pihta saanud ja pisu soomust lisaks). Kreminnast edelas asuvas metsaalas olid eile aktiivsed mõlemad pooled. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Pisu kurdab vene pool, et pole piisavalt droone ja kohati olla nende possad hõredalt kaitstud. Hm, kas loodavad Ukrainat ründama meelitada? Ukraina armee andmetel olla siin suunal u 120 000 vene soldatit, sestap peaks neid rindele veel jaguma. Pigem ootan siin suuremat surve tõusu vene poolelt.
4. Siversk: eile rünnakuid ja rindejoone muutusi ei tuvastanud. Enamusel rinnetel jätab vene kaudtulemõju kajastamata, sest see on ühetaoline kõikjal, ikka enamus asustatud paiku pihta saavad ja kaudtulemoona puudust vene poolel seni pole.
5. Bahmut: pisu tõstis ka vene pool oma vasturünnakute tugevust põhiliselt põhja ja loode suunal. Nad küll ise teatasid, et mõned enne kaotatud possad tagasi said, aga no ei suutnud neid tuvastada, sestap arvab, et see soovunelm oli. Küll jätkab Ukraina nii loode- kui edelasuunal järjest vene possade vallutamist väikeste üksustega. Tänaseks peaks olema Klisiivka küla lääneküljel olevad olulised kõrgendikud ja metsatükid Ukraina kontrolli all ning loodan peatselt küla vabastamist. Juba kurdab vene pool, et peatselt saab Ukraina hakata suht lihtsalt Bahmuti pommitama neilt kõrgendikelt. Kurdjumivka juures küla serval lahingud jätkusid ja tundub, et Ukraina otse külale peale ei pressigi, vaid üritab ümbert haarata. Kuna siin suunal olevat Ukraina armee teatel u 50 000 vene soldatit, siis peaks nagu tugevamaks surveks rahvast olema, aga millegi pärast ühtki edusammu peale Bahmuti vallutamist pole suutnud tuvastada. Võimalik, et liialt täpse Ukraina kaudtule tõttu on suuremad üksused rindest liialt kaugel, et jõuda reageerida väikeste Ukraina üksuste edenemisele ja suuremaks ründeformatsiooniks enda sättimine kipub ka kaudtule alla jääma. Videodelt näeb, et nii mõnedki vene käsitulirelvad on päris vanad (isegi poltlukuga teisest maailmasõjast pärit vintpüssi nägin), roostegi automaatidel tavapärane, kaitsekraavide ümbrus igapäevast olmesodi täis ning kraavide sügavus ja toestus jätab soovida. Tundub, et vene pool on suutnud päris paljusid soldateid ära hirmutada, et Ukraina võitlejad vene soldati tabamisel hakkavad neid piinama ja lõpuks lasevad maha.
6. Donetsk: njah, kuu aega rünnakuid ning selle jooksul on siin rindel vene pool saanud mõned maani tasa hoonete jäänused Marinkas ja edenenud u 300 m Avdiivkast põhjas ning eile saadi siis paarisaja meetrine metsalõik Pervomaiskist lõunas kätte. Ukraina kombib siingi mitmeid lõike ning jätkab sihtmärkide tuvastamisel nende hävitamist. Donetski linn ja selle ümbrus on kõrgendatud Ukraina tähelepanu all.
7. Lõunarinne (siin ka jupp Donetski lõiku): edenemine jätkus kolmes rindelõigus.
Berdjanski suund: Ukraina suutis eile edasi liikudal Rivnopilist edela suunas Staromaiors’ke suunas ja asub asula äärealal. Eks täna üritavad asulat kätte saada.
vene pool on üles seadnud tugeva kaitse Rivnopilist lõunasse jäävale kõrgendike harjale ja Ukraina omad üritavad sellest mööda minna ida poolt Pryyutnet. Seni pole vene pool leidnud rohtu väikeste Ukraina üksuste vastu, kes possakaupa edenevad. Lisaks kurdab vene pool, et nii luure kui SOF üksused imbuvad liialt lihtsalt rindest läbi. Jätkub igapäevaselt tuntav vene kaudtuleüksuste kadu. Eile küll vene pool kiitles, et lasi alla kolm Ukraina lennukit, aga kinnitust pole sellele saanud, kindel vaid ühe vene sõjahelikopteri tabamine. Jätkuvalt pean seda suunda kõige perspektiivikamaks. vene väed koguvad sõjatehnikat okupeeritud Zaporižžja oblasti tagalasse. 2. juulil avaldatud satelliidipildid näitavad uusi helikoptereid ja sõidukeid Berdjanski lennujaamas. Ukraina Melitopoli linnapea Ivan Fedorov teatas 3. juulil, et Berdjanskisse ja Kõrõlivkasse kuhjuvad vene sõjaväe helikopterid. Ukraina Mariupoli linnapea nõunik Petro Andrjuštšenko teatas 2. ja 3. juulil, et vene väed veavad Berdjanski suunas sõjavarustust. Ukraina kaudtuli ulatus eile Mariupolini ja loodab, et neid suuri väekogumeid ka tihedalt tabatakse. Eks vene poolgi suudab kaarti analüüsida ja tundub, et peavad ka ise seda suunda kõige ohtlikumaks.
Tokmaki suund: eile Ukraina jätkas edenemist ja peaks olema nina vastu Robotine küla, lisaks laiendavad oma kontrolli all olevat ala ida poole u 1 km.
Melitopoli suund: eile Pjatykhatkõst suudeti edeneda piki metsariba kagusuunas u 1 km. Seal väiksem jõeke lookleb ja pisu pehmet ala ümber orus ja metsaribasid ja tukkasid kahel pool jõge jagub, sestap jalaväel hea majandada.
Eile teatas vene pool, et said lõpuks Chonkari silla korda ja eks ootab selle uut tabamist. Järjekord Krimmi silla on kasvanud 13 km pikkuseks. Kohalik okupatsioonivõimu liider teatas, et need on turistid…
8. Herson: ei saa vene pool jagu Antonovski sillapeast ja kurdab, et Ukraina olla sinna mehi juurdegi toonud. Lisaks laiendab Ukraina jõe ääre kontrolli piki Dnepri idakallast lõunapoole. Lisaks kurdab vene pool, et neil polevat piisavalt paate Dnepril opereerimiseks ja üritavad siis aktsiooni korras neid laialt venemaalt leida. Juba pakuti välja idee, et võiks salaküttidelt/kalameestelt konfiskeeritud paadid siia tuua.
9. šoigu soigumisest miskit uut ei leidnud, aga medvedev teatas oma pikas essees, et kuna Ukraina võetakse vastu NATO-sse peale Ukraina sõja lõppu, siis vene pool teeb kõik, et see sõda kunagi ei lõppeks ning teatas, et venemaa jätkab uute reeglite (jõu domineerimine) kehtestamist maailmas.
10. venemaa bensiiniturul läks siseriiklikult pisu pingeliseks ja see jätab jälje ka riigi eelarvele..
Alates aasta algusest on bensiini börsihinnad venemaal tõusnud enam kui 70% ja juuni lõpus kirjutasid nad ümber ajaloolised rekordid: bensiin-92 58 711 rubla tonni (u 0,53 eurot liiter) kohta ja bensiin-95 tonni kohta peaaegu 66 000 rubla (0,59 eurot liiter).
Ja kuigi valitsus väidab, et riigis bensiini tootmine kasvab, on hulgimüügiturul tegelikult tekkinud märkimisväärne puudus, ütlesid kauplejad ja tööstuse allikad Reutersile.
Nende sõnul moodustati enne riigi naftatöötlemistehaste hooajalist remonti bensiini „avariireserv”, mida aprillis pidi olema kokku 2 miljonit tonni. Nüüd aga, kui rafineerimistehased on ennetusmeetmete tõttu töö peatanud, pole see kütus turule jõudnud. Võib-olla olid kütuse tonnid ainult paberil, ütles üks allikas Reutersile. Agentuuri andmetel oli juunis bensiini esmase börsi müügi kogumaht börsil 22% väiksem kui eelmise aasta juunis. Samal ajal kukkus bensiin-92 müük 32%. Teine versioon on kauplejate sõnul see, et suured naftafirmad hoiavad sihilikult bensiini tootmismahtu tagasi, et hindu veelgi kõrgemale suruda.
Naftaettevõtted vajavad kallist bensiini, et kompenseerida eelarvemaksete järsku vähenemist. Jutt käib nn siibrimehhanismist, mille vene võimud käivitasid vastuseks 2018. aasta bensiinikriisile: kui kodumaised bensiinihinnad on ekspordihindadest madalamad, maksab valitsus naftafirmadele riigikassast vahe kinni ja vastupidi – kui kodumaised bensiinihinnad on kõrgemad kui ekspordihinnad, siis on müük tulusam ja ettevõtted maksavad kõrgendatud maksu riigikassasse. See tähendab, et vene riigieelarvele on madala kütuse siseriiklik hind kahjulik.
Eelmisel aastal kanti riigieelarvest naftatööstusele 2,2 triljonit rubla (26,7 miljardit eurot) ja 2023. aastal ainuüksi maikuus üle 100 miljardi rubla (8,33 miljardit eurot). Rahandusministeeriumi kava kohaselt tuleks 1. septembrist toetusi vähendada 30 miljardi võrra rubla kuus. Agentuuri allikad usuvad, et bensiini puudus turul võib kesta kuni oktoobrini. Njah, päris turu korral hinnad tõuseks, kui on defitsiit, aga neil korraga ka sisetarbimise suur langus… ei aita ka kõrgenenud vene sõjaväe kütusekulu, sest see on vaid riigi raha ringitamine ning eelarvele sellest abi pole. Ahjaa, 1. juuli seisuga on rubla kurss langenud ühele euro sendile.
11. venemaal on riigieelarvest ettemakstud lepingute eest seni kas kaup või teenus saamata summas 772 miljardi rubla (9,26 miljardit eurot). See olla 28% suurem, kui varasemal aastal.
Rekordilised kulutused valitsuse ostudele majanduse turgutamiseks ja relvade tootmise järsuks suurendamiseks on läinud venemaa eelarvele maksma miljardeid dollareid.
Aasta eelarve kogusumma suurenes poolteist korda 9,4 triljoni rublani. Sellest u pool ehk 4,7 triljonit rubla (56,4 miljardit eurot) läks kaitseministeeriumi haldusalasse. Njah, kas kipub juba võrreldes varasemate aastatega vene riigikaitses minema lausa 4-kordseks. Muideks, Saksamaa järgmise aasta riigikaitse kulutuste summa tõuseb rekordilise 51,8 miljardi euroni.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
