Sõja ülevaade: 492. päev – jätkub Ukraina piiriäärsete külade pommitamine
Avaldatud: 30 juuni, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. juuni 2023:
1. Zaporižžjas teatati plahvatustest ja Kramatorski pommitamise järelkajad, jätkub tihe Ukraina piiriäärsete külade pommitamine.
2. vene poole teatel kostis mõningaid plahvatusi Belgorodi oblastis ja ootavad uut suuremat reidi venemaale.
3. Kupiansk-Kreminna: eelmiste päevade kordus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: Bilohorivka küla ründamine, rindejoones muutusi polnud.
5. Bahmut: eile jätkas Ukraina veelgi tihedamalt rünnakuid ümber Bahmuti ja kohati edeneti u 1 km.
6. Donetsk: eelmiste päevade kordus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: kõigis kolmes rindelõigus lahingud jätkusid ja vene pool tunnistab, et Ukraina edeneb siingi.
8. Herson: Antonovski silla juures Ukraina sillapea alles vaatamata tihedale vene poole kaudtuletöötlusele ja kardavad, et peatselt on oodata uusi sillapeasid üle Dnepri.
9. surovikin
10. wagner
11. ATACMS
12. Ukraina NATO-sse
1. Hommikul kella 5.00-ks oli teada vaid Zaporižžjas toimunud plahvatustest. Kramatorski pizzarestorani tabamuse saaga jätkub. Ukraina sai kätte inimese, kes selle objekti info vene luurele teatas. Kolumbia president Gustavo Petro kutsus riigi välisministeeriumi üles väljastama moskvale „protestinoot” Kramatorski restoranile korraldatud raketirünnaku eest. Sel hetkel einestasid seal viga saanud kuulus kirjanik Héctor Abad, poliitik Sergio Jaramillo ja ajakirjanik Catalina Gómez. Ta kirjutas sellest oma Twitteris. Sellele järgnes „moskva kahetseb Kramatorski „intsidenti”, mille tagajärjel said viga Kolumbia kodanikud” ütles venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova ning ajas ikka oma joru, et tegu oli tähtsa sõjalise objektiga. Jätkub tihe Ukraina piiriäärsete külade pommitamine.
2. Mõned plahvatused Belgorodi oblastis suht piiri lähistel. vene pool arvab, et peatselt tuleb esmalt Kurski oblasti suunal suurem reid ja siis Belgorodi suunal.
3. Kupiansk-Kreminna: suht eelmiste päevade kordus, kuid vist pisu on tõusnud Ukraina luurekompimine ja SOF üksuste töö Kreminnast edelas asuvas metsaalas (järeldab seda vene poole kurtmiste järgi). vene pool küll juba terve nädala teatanud, et seal metsaalas igapäevaselt edeneb, aga no ei suuda seda tuvastada. Kuna vene poole info läheb kohati järjest üldsõnalisemaks, siis juba mõni vene milblogija kirjutab, et kui rindelt uudiseid pole, ju siis läheb neil halvasti…
4. Siversk: Bilohorivka küla poole rünnakud jätkusid, aga tundub, et siingi piisavalt tahet küla vallutamiseks pole ja rindejoones muutusi ei tuvastanud. Pomme ikka jagub.
5. Bahmut: eile oluliselt tõusis Ukraina poole aktiivsus ja vene poole oma veelgi langes. Kohati jääb tunne, et liialt palju üksusi võib olla viidud lõunarindele ja võib olla alade ülevõtmine wagnerilt käis vene üksustel liialt pealiskaudselt. Slovjansk-Bahmuti maanteed pidi eile u 1 km Ukraina edenes. Kui nüüd Ukrainal õnnestuks Berhivka küla suunal piki sealseid metsaribasid edeneda u 1 km, siis Slovjanski suunal kukuks vene kaitse u 7×10 km alal kokku. Mingeid liikumisi oli seal eilegi, aga pigem vene pool ise kaudtule tõttu mõnelt possalt taandus ja Ukraina ise ei edenenud veel järgi. Klisiivka küla serval lahingud käivad ning ikka küla vabastamise ootel. Sealt järgmine küla lõuna pool on Ozarjanivka ja sellegi serval lahingud eile käisid. Possakaupa Ukraina igapäevaselt siin rindel edeneb. Kuidagi hõredalt on vene poole soldateid eesmistes kaitsekraavisüsteemides ning tundub, et rajatud on need oma kujult vastavalt õpikule, aga pole piisavalt kindlustatult ehitatud, sestap on nad liialt lihtsalt nii kaudtulega kui juba jao suuruse üksusega võetavad. Pole isegi piisavalt alasid seal võsa/metsaribades puhastatud, et tekiks mingigi vaate/mõjuväli. Arvan, et Ukraina surve siin jätkub ning juba vene poole moraali langus ning vajadus tuua siia täiendavaid üksuseid pole paha. Lisaks liigub juba mitu päeva kõlakas, et Bahmuti läänepoolses osas mingid Ukraina üksused juba toimetavad.
6. Donetsk: vene poole rünnakud Avdiivka, Pervomaiske ja Marinka poole jätkusid ning mujal väiksemad kompimised ning pisu torgib ka Ukraina. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Njah, vene pool teatab suurest edust Marinkas, et suudavad päevas mõne maja kaupa edeneda, õnneks ei suuda seda „suurt” edu seni tuvastada ja pole juba kuu tagasi saadud kahest kvartalist peale peatänavat edasi saadud.
7. Lõunarinne (siin ka jupp Donetski lõiku): tugevamad lahingud jätkusid kahes rindelõigus.
Berdjanski suund: vene poole info järgi edenes Ukraina veelgi ning lahingud käivad nelja küla serval (Urozhaine, Staromaiors’ke, Pryyutne ja Stepove) . vene pool juba toob täiendavaid reserve külade kaitseks. Jätkuvalt loodan, et mõne päeva jooksul siin vähemalt neli küla vabastatakse.
Tokmaki suund: Robotyne küla suunal lahingud jätkusid. Eile suutis Ukraina oma eenduvat ala laiendada ja see ulatub nüüd kümne kilomeetrini.
Lobkove (edaspidi Melitopoli suund): siin rindejoones muutusi ei tuvastanud ja info suurematest lahingutest puudus.
Plahvatusi jagus eile Melitopolini. Stormy soldatid (põhiliselt endised vangid) kurdavad oma olukorra üle. Nad väidavad, et nad on sunnitud sõdima ilma varudeta (toit/laskemoon) ja nad pole juba kolm kuud saanud palka. 150-st soldatist on alles vaid 20. Nad keelduvad edasistest korraldustest ja tahavad end anda sõjaväepolitsei kätte, et lasku siis nad maha… vene pool on hädas Krimmi suunas ära lastud nii maantee kui raudteesildade taastamisega. Mõne nädalased tähtajad ikka lõhki ja tundub, et ka kuuga ei saada mõnes lõigus liiklust taastada. Melitopoli ümber jätkab vene pool kaitserajatiste ehitamist. Seni Ukraina pealöögisuund teadmata.
8. Herson: ikka Ukraina sillapea Antonovski silla juures vastu peab. Pole aidanud ei tihedam vene kaudtuli ega rünnakud. Küll teatas vene pool, et näeb teisel pool Dneprit järjest enam liikumas erinevat sillatehnikat jõgede ületamiseks ja kardab uusi sillapeasid tulevat. Kuna enamus Nova Kahovka veehoidlat on jäänud kuivale, siis suviselt taheneb maa kiiresti ja vene pool peab hakkama järjest suuremate üksustega Dnepri idakallast julgestama ja 200 km-le kaldajoonele ikka neid mahub… ka siia suunale pole rajatud kaitserajatisi piisavalt…
9. surovikin: „Küsimustele armeekindrali surovikini kohta vastab vene föderatsiooni kaitseministeerium,” ütles eile kremli pressiesindaja peskov. See tähendab tavaliselt, et edasist infot ei tule, aga miskit siiski kuskil toimub. Hetkel lisandus kõlakas, et peale ülekuulamisi olla surovikin vabastatud, aga seni kuskil liikvel pole teda nähtud. venemaa ajakirjanik ja Moskva Ehho endine peatoimetaja, saatejuht ja kaasomanik Aleksei Venediktov teatab, et kindral surovikini asetäitja kindralpolkovnik andrei judin vallandati venemaa relvajõudude ridadest. Paistab, et suurem sõjaväeülemate puhastus peale wagneri mässu algas ning kes vähegi kremlile lojaalne ei tundu, see välja vahetatakse.
10. wagner jätkab aktiivset värbamiskampaaniat venemaal. Küll võtab vene kaitseministeerium üksuse juhtimise enda suurema kontrolli alla nii venemaal kui Süürias ja Malis (sinna saadeti vene välismisteeriumi võtmeisikud kohalike võimudega suhtlema). Tundub, et soodsad rahajõed suunatakse nüüd pisu ümber kremlimeelsemate inimeste suunas. Käivat ka prigozini meediaimpeeriumi ülevõtmine kremli poolt.
wagner asutaja prigožin on pärast mässukatset reitingutes langenud, kuid umbes kolmandik venelastest kiidab tema tegevuse endiselt heaks, näitas Levada keskuse küsitlus. Uuring viidi läbi 22. – 28. juunini. Kui kaks päeva enne mässu toetas prigožinit 58% vastanutest, siis sündmuste aktiivses faasis langes see näitaja 31% peale ja pärast moskvasse suunatud „kampaania” lõppemist 29%. Enne mässu tundus prigožin venelastele „tõe eest võitleja”, „tõeline juht”, „patrioot” ja „võitja kindral” ning seejärel hakkasid tema kuvandis domineerima negatiivsed hinnangud: „tegi segaduse”, „läks venemaa vastu”, „pürgib võimule”, – kirjeldavad sotsioloogid avaliku meeleolu dünaamikat, andes vastused küsimusele wagneri juhi kohta.
Samal ajal vähenes presidendivalimistel Prigožini poolt hääletada soovijate arv peaaegu poole võrra. 9% venelastest näeb teda aga endiselt oma presidendina. Samuti halvenes kodanike suhtumine kaitseministeeriumi juhti šoigusse, keda prigožin süüdistas löökides „wagnerite” tagalalaagrites ja katses hävitada wagner. Ministri reitingu langus polnud aga nii märkimisväärne: küsitluse alguses kiitis tema tegevust heaks 60% vastajatest, lõpus – 48%.
Samas ei mõjutanud wagneri mäss putini populaarsust. 22.-23. juunil toetas teda 81%, mässupäeval 79% ja 25.-28. juunil 82%. Sellegipoolest tekitas putini kõigi aegade suurim ja ohtlikum relvastatud mäss kodanikes tõsist muret riigi pärast. Sündmuste haripunktis on vastajate osakaal, kes usuvad, et venemaa liigub õiges suunas, langenud 53%-ni mai 67%-ga. Näitaja oli madalaim alates sõja algusest Ukrainaga.
11. ATACMS: USA võib peagi heaks kiita kaugmaa ATACMS-rakettide üleandmise Ukrainasse, ütlesid USA ja Euroopa ametnikud The Wall Street Journalile (WSJ).
Väljaande vestluskaaslaste sõnul ootab praegu ATACMS-i Kiievisse saatmise küsimus kõrgel tasemel otsust. Varem suhtus Valge Maja sellesse ideesse skeptiliselt, kuid nüüd on jõutud järeldusele, et lähinädalatel on vaja Ukrainat toetada. President Joe Bideni administratsiooni võis sellisele sammule ajendada mäss, mille viis läbi wagner, oletavad ajalehe allikad. „Positiivseid signaale” ATACMS-i võimalike tarnete kohta on viimastel nädalatel saanud ka Kiiev, ütles Ukraina kaitseministeeriumi kõrge ametnik WSJ-le.
ATACMS-i rakettide lennuulatus on 300 kilomeetrit ja see võimaldab Ukrainal anda löögi Krimmi sillale ja venemaa laevastikule Sevastopolis. Just neil eesmärkidel kavatsevad relvajõud rakette kasutada, ütlesid Kiievi ametnikud WSJ-le. ATACMS-id ulatuvad aga ka venemaa linnadesse, eelkõige Voroneži, Rostovisse, Smolenskisse, Brjanskisse, Kurskisse, Belgorodi jt.
Varem keeldus USA ATACMSi süsteeme Ukrainale üle andmast, kartes konflikti eskaleerumist, kui neid kasutatakse rünnakuteks vene föderatsiooni territooriumil. Selle aasta veebruaris ütlesid allikad Politicole, et USA keeldus rakette Kiievisse toimetamast, kuna nende üleandmine vähendaks USA varusid ja kahjustaks USA enda valmisolekut võimalike ohtude tõrjumiseks. Kuid juba mais ütles Biden, et Ukrainale ATACMS-i tarnimise võimalust kaalutakse. USA tsiviil- ja sõjaväeametnikud ütlesid hiljem ajalehele Washington Post, et Washington otsustas kremli ähvardusi eirata, kuna midagi ei järgnenud neile. „venemaa on nii sageli oma punaseid jooni maha jätnud, nimetades teatud asju vastuvõetamatuks ja jätnud reageerimata, kui need juhtusid,” ütles Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali venemaa ekspert Maxim Samorukov.
Varem viis Suurbritannia ATACMS-i rakettide analoogid Ukrainasse.
12. Ukraina NATO-sse: järjest enam võtmeisikuid läänes hakkab sõna võtma teemal, et Ukraina peaks saama kiirendatud korras ja lihtsamalt NATO liikmeks. Üleeilsel Stoltenbergi (NATO juht) ja meie peaministri Kallase ühisel pressikonverentsil tõdesid mõlemad, et peab astuma konkreetsemaid samme ning olema julgem. Kallase ütlused jõudsid Ukraina meediasse isegi rohkem kui Stoltenbergi sõnumid.
Jõulisemalt on astunud samme Ukraina NATO liikmelisuse tee kiirendamisel Suurbritannia. Eks palju siiski seisab USA taga ning kahju küll, ka mitmed Euroopa riigid on seni liialt leiged. Ei suudeta EL-is piisavalt jõuliselt tegutseda venemaa suunal, sest mitmed riigid on vastu. Ungarist ei hakka rääkimagi… miskit lootust siiski Vilniuse suunal (NATO tippkohtumine) on ja nii Stoltenberg kui Kallas vihjasid sellele ja Ukraina meedia ka selle üles korjas… njah, kremlis vist hakkab netis surfamine üha enam tervist rikkuma…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
