Sõja ülevaade: 491. päev – vene meedias nihkeid varjamise poole, vene kindral kinni võetud
Avaldatud: 29 juuni, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. juuni 2023:
vene poole meedias ja osade vene milblogijate uudistes on nihkeid veelgi suurema varjamise poole ning on tuntav hirmu tõus. Ukraina jätkab mitmes rindelõigus possakaupa edenemist ning juba üle nädala pole ükski vene poole rünnak toonud neile edu…
1. Jätkub tihe Ukraina piiriäärsete külade pommitamine. Kramatorski tabamuse vene poolne versioon on…
2. vene poole teatel vähenes veelgi seal pool piiri plahvatuste arv.
3. Kupiansk-Kreminna: eelmiste päevade kordus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: rindejoones muutusi polnud.
5. Bahmut: jätkub kasvav Ukraina surve ümber Bahmuti, ikka kaeviku kaupa Ukraina vägi edeneb ja eile saadi hulga vange.
6. Donetsk: eelmiste päevade kordus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: kõigis kolmes rindelõigus lahingud jätkusid ja olla siingi pisu Ukraina edenenud.
8. Herson: Antonovski silla juures Ukraina sillapea alles vaatamata tihedale vene poole kaudtuletöötlusele.
9. Seekord lühiuudistega venemaalt ei piirdu, esmalt jätkulugu seoses USA „biolaboritega” Ukrainas.
10. Küsitluse „kuidas venelased suhtuvad Ukraina sõjasse” tulemused.
11. venemaal läheb riigieelarvega järjest pingelisemaks.
12. vene kindral surovikin olla vahistatud.
13. Lühiuudised
1. Jätkub tihe Ukraina piiriäärsete külade pommitamine. Kramatorski tabamuse vene poolne versioon on, et tabati hoopis sõjaliselt olulist objekti, kus olid enamuses Ukraina poole võtmeisikud ning olla ka paar muud inimest pihta saanud. Kohe tuli ka vene poole jätku-uudisena tunduv lugu Donetskist, et seal olla eile lausa 5 last viga saanud…
2. Vaid mõni üksik plahvatus piiri lähistel (ikka teisel pool vene piiri).
3. Kupiansk-Kreminna: suht eelmiste päevade kordus (pisu pinge Kreminnast loodes asuvas metsaalas tõuseb), rindejoones muutusi ei tuvastanud. Olla vene pool toonud täiendavaid jõude (soomust) Novoselivske küla lähistele maanteel Svatove-Kupiansk ning võimalik, et tugevam surve jätkub sealtki.
4. Siversk: Bilohorivka küla poole rünnakud uuesti käima lükati ja rindejoones seni muutusi pole tuvastanud.
5. Bahmut: enamasti varasemate päevade kordus. Slovjansk-Bahmuti maanteed pidi eile 500 m Ukraina edenes ja kand on maas Klisiivka küla serval ning kipun arvama, et küla on paari päevaga täielikult Ukraina kontrolli all. Klisiivkast pisu lõunapool olla saadud mitukümmend vangi korraga. Kuigi vene pool jätkab mitmes suunas rünnakutega, siis juba mitu nädalat ei suuda tuvastada ühtki õnnestunud rünnakud koos uute possade hõivamisega. Ikka kipub pähe mõte, et pisu võiks Ukraina survet suurendada ja võimalik oleks läbimurre…
6. Donetsk: vene poole rünnakud Avdiivka, Pervomaiske ja Marinka poole jätkusid ning mujal väiksemad kompimised. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne (siin ka jupp Donetski lõiku): lahingud jätkusid kõigis kolmes rindelõigus.
Berdjanski suund: vene poole info järgi ühe olulise kõrgendiku nad kaotasid Staromayorskyst läänes. Jätkuvalt loodan, et mõne päeva jooksul siin vähemalt nelja küla vabastamist.
Tokmaki suund: Robotyne küla suunal lahingud jätkusid. Rindejoones siiski muutusi ei tuvastanud. Proovib ka vene pool vasturünnakuid teha, aga kaotatud possasid tagasi saada pole õnnestunud. Järjest enam kostab vene poole kurtmist, et läbi rindejoone liiguvad Ukraina eriüksused ja kipuvad vene poole peal toimetama.
Lobkove (edaspidi Melitopoli suund): siin rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Plahvatusi jagus eilegi kuni Musta mereni. Küll on hakanud vene pool rohkem varajama saadud tabamusi, mitte ei varjata tabatud objekte, vaid öeldakse, et pole üldse kas lastud või kõik õhus hävitatud. Isegi mõned vene milblogijad on selle vooluga kaasa läinud. Seni Ukraina pealöögisuund teadmata.
8. Herson: vaatamata tihedale kaudtulele pole vene pool suutnud likvideerida Ukraina sillapead. Eks sinna ligi läheb vaid üks suurem tee ja seegi sirge ning lai ja ümber enamasti madal soine maa koos vanade jõesängidega. Lisaks kurdab vene pool, et olla kaotanud kontrolli Dnepri deltas asuvate saarte üle.
9. Jätkulugu seoses USA „biolaboritega” Ukrainas (mõnus humoorikas lugemine aga sellises inforuumis meite idanaaber elabki ja nõnda see hoopis tragikoomiliseks muutub. Kahjuks on ka meitel selliste lugude uskujaid): kõigile maailma parlamentidele saadeti Ukraina bioloogiliste laborite aruanne, mis räägib eelkõige sääskede, puukide ja täidega võitlemisest, ütles vene föderatsiooni föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvienko.
„Saatsime oma komisjoni raporti USA Kongressile ja kõikidele maailma parlamentidele, et nad ikka mõtleksid ja oleksid ärevil. See on väga suur oht. Ja nad isegi ei eita seda, et Pentagon rahastab. Noh, Pentagon ei rahasta ega arenda tsiviilravimeid. On selge, miks,” selgitas matvienko (tsitaat Vedomostist).
Raporti koostas parlamendikomisjon Ameerika bioloogiliste laborite töö kohta Ukrainas. Föderatsiooninõukogu kiitis dokumendi ühehäälselt heaks 12. aprillil. Raporti peamine järeldus on, et USA „toetab ja arendab võimekust luua bioloogiliste relvade komponente ning vajadusel toota ja kasutada neid väljaspool riigi territooriumi”, ütles komisjoni kaasesimees, Föderatsiooninõukogu aseesimees konstantin kosatšov.
Aruandes öeldakse, et USA alustas biorelvade väljatöötamist Teise maailmasõja ajal. Sellest ajast peale on USA väidetavalt loonud üle maailma 400 laboratooriumi, mis arendavad eelkõige võimalust kasutada putukaid viiruslike põllukultuuride sissetoomiseks.
„Ilmselt saab seda tüüpi relvi kasutada inimeste ja loomade vastu,” järeldasid raporti autorid.
Nende sõnul on Ukrainas umbes 50 sellist laborit. Seal uurivad ameeriklased nakkuse levikut sääskede, puukide ja isegi täide abil, öeldakse dokumendis. Väidetavalt patenteerisid laboritöötajad nakatunud sääskede õhus levitamiseks mõeldud drooni, mis võimaldaks neil muuta vaenlase töövõimetuks ilma USA sõjaväelastega riskimata.
Aruandes mainitakse ka mürke sisaldavat lahingumoona ning ohtlikke nakkusi levitavaid metslinde. Lisaks väidavad dokumendi autorid, et laborites tehakse inimestega katseid, milles osalevad Ukraina sõjaväelased. Ühes Harkovi laboris tehtud katses suri paarkümmend Ukraina sõdurit, veel kakssada viidi haiglasse, kirjutavad nad.
Raportis öeldakse, et nad üritasid Ukraina relvajõudude sõjaväelastest teha „supersõdureid”, pumbates neisse narkootikume. „See seletab mõnede Ukraina sõjaväelaste tohutut julmust tsiviilelanikkonna ja sõjavangide suhtes,” öeldakse dokumendis.
Riigiduuma kutsus aprillis USA suursaadiku Lynn Tracy välisriikide venemaa siseasjadesse sekkumist uuriva komisjoni koosolekule. Talle tehti ettepanek selgitada Ameerika bioloogiliste laborite tööd Ukrainas. Tracy keeldus pakkumisest.
10. Küsitluse „kuidas venelased suhtuvad Ukraina sõjasse tulemused”: kuna sõda Ukrainaga venib, hukkunute arv kasvab ja kaotuse väljavaade muutub üha reaalsemaks, hakkab üha rohkem venelasi arvama, et putin tegi 24. veebruaril 2022 saatusliku vea.
Nende kodanike osakaal, kes muudaks Ukrainasse tungimise otsust, kui aega saaks tagasi keerata, on jõudnud kõigi aegade rekordini, näitas Russian Fieldi küsitlus.
2023. aasta juunis andis sellise vastuse 35% vastajatest detsembris 33% ja sõja esimestel kuudel 26–28%. Noorte seas peab sõda veaks enamus – 57% vastanutest vanuses 18-24 aastat.
Nende osakaal, kes „ei tühistaks” Ukrainasse tungimise otsust, kui selline võimalus oleks, langes esimest korda alla poole (juunis 49%). Samas annavad selle vastuse kõige sagedamini mehed (57%) ja üle 45-aastased vastajad (56-58%).
Juuni seisuga usub 49% kodanikest, et sõda kestab kauem kui aasta. Võrdluseks: sõjategevuse esimesel kuul oli selliseid inimesi vaid 13%, 2022. aasta suveks kasvas see osakaal 30%-ni ja talvel ületas 40%.
Küsimustele sõja toetamise kohta vastavad venelased endiselt „jah”: 58% hindab sõjategevuse kulgu „edukaks”, 69% nõustub väitega, et see „tugevdab venemaa autoriteeti maailmas”. Samal ajal annavad inimesed, nagu küsitlusest järeldub, vastuolulisi vastuseid. Nii ütles 64%, et toetaks president putini otsust alustada uut ulatuslikku pealetungi Kiievi vastu. Peaaegu sama palju – 72% – väljendas valmisolekut toetada putinit, kui ta homme rahukõnelusi alustab.
Üldiselt on sõja ja rahuläbirääkimiste jätkamise pooldajate „laagrid” Russian Fieldi andmetel peaaegu võrdsed: esimeses – 45%, teises – 44%. Sõja alguses oli see 54% 35% vastu.
Väljavaade isiklikult rindele minna „kainestab” aga osa venelasi, kuigi mitte kõiki. Seega, kui „sõjalise operatsiooni” jätkamiseks on vaja teist mobilisatsioonilainet, eelistaks üle poole vastanutest (54%) minna rahuläbirääkimistele. Samal ajal pooldab 35% vaenutegevuse jätkamist ka sel juhul, teatab Russian Field.
venemaa riikliku propaganda poolt aktiivselt propageeritav idee anda Ukrainale tuumarünnak suurendab jätkuvalt venemaa elanikkonna „psühhoosis olemist”, kuna sõda venib ja kaotuse väljavaade muutub üha reaalsemaks.
Ligi 16% venemaa kodanikest toetas tuumarelva kasutamist Ukraina konfliktis, näitas Russian Fieldi ja RTVI ühiselt läbi viidud küsitlus.
73,9% 16.–19. juunil läbi viidud uuringus osalejatest nimetas „tuumanupu” kasutamist üheselt „vastuvõetamatuks”.
Samal ajal ütles 5,2%, et tuumaargumenti saab kasutada „kui sõjalises operatsioonis on lüüasaamise oht”. Ja kaks korda rohkem – 10,5% – ütles, et tuumarelvi saab kasutada „igal juhul”.
Tuumalööki nimetavad vastuvõetavaks sagedamini mehed (20%) ja 30–44-aastased (18%), kõige suurem tuumasõja pooldajate osakaal oli aga kandidaatide ja teaduste doktorite seas: 27% teaduskraadiga vastajatest nimetas tuumarelvade kasutamist „vastuvõetavaks”.
Väikseim tuumasõja pooldajate osakaal osutus venemaa riigitelevisiooni eirajate hulgas – 11% vastajatest, kes saavad infot peamiselt „Interneti-meediast”.
11. venemaal läheb riigieelarvega järjest pingelisemaks: venemaa valitsus hakkas föderaaleelarve kulutusi drastiliselt vähendama pärast seda, kui tulud vähenesid poole võrra ja isegi nafta maksustamise mehhanismi muutmine ei suutnud neid tõsta.
Rahandusministeerium kulutas 27. mai seisuga 14,547 triljonit rubla (175 miljardit eurot) ehk 48% aasta plaanist, selgub elektroonilise eelarve süsteemi andmetest. Tulud ulatusid samal ajal 10,66 triljonini (128 miljardit eurot) ehk 40% plaanitust. Föderaalkassa puudujääk ulatus seega 3,886 triljoni rublani (47 miljardit eurot) ehk 134%-ni eelarveseaduses sisalduvast summast.
Rahandusministeerium võib juunikuu eelarve ametlikud andmed avaldada järgmisel nädalal. Nafta- ja gaasitulud vähenesid poole võrra 5,658-lt 2,853 triljonile rublale (67 miljardit eurolt 33,5 miljardi euroni) pärast seda, kui naftafirmad pidid India ja Hiina ostjatele kehtestama kahekohalisi allahindlusi ning gaasieksport Euroopa võtmeturule kukkus 1970ndate aastate tasemele.
Kulud kasvasid samal ajal 26%, 13,229 triljoni rublani, millest ligi kolmandik – 3,9 triljonit rubla – langes salaartiklitele. Föderaalkassa salajaste kulutuste maht hüppas Gaidari instituudi ekspertide sõnul 3,5 triljoni rubla võrra ehk peaaegu 10 korda.
Ajalooliselt läheb umbes 80% „salastatud” assigneeringutest armee ja riigikorra tagamise rahastamiseks (artikkel „riigikaitse”), märgib Saksamaa rahvusvaheliste julgeolekuprobleemide instituudi teadur Janis Kluge.
Seega võivad salajased sõjalised kulutused mai lõpuks ulatuda 3,1 triljoni rublani. Kogukulutused armeele ja relvade tootmisele ulatusid mai lõpuks peaaegu 4 triljoni rublani (48 miljardit eurot).
See on 38% rohkem kui föderaaleelarvest, mis on ette nähtud elanikkonna sotsiaalkindlustuseks (2,986 triljonit rubla), kolm korda rohkem kulutusi rahvamajanduse toetamiseks (1,269 triljonit rubla) ja peaaegu 6 korda rohkem kui eraldised haridusele ja tervishoiule (umbes igaüks 700 miljardit rubla).
12. Arreteeriti Ukrainas asuva vene vägede komandöri asetäitja kindral sergei surovikin. Selle teabe edastasid ajalehele The Moscow Times kaks kaitseministeeriumi aparaadile lähedal asuvat allikat. Ametlikult ministeerium seda infot kommenteerinud ei ole. Ilmselt valis surovikin wagneri mässu ajal poole. Hetkel on tema asukoht teadmata. Kuulujutud surovikini vahistamise kohta avaldas varem sõjaväeblogija Vladimir Romanov. Tema sõnul arreteeriti kindral 25. juunil, päev pärast wagneri mässu.
Ajalehe The Moscow Times allika sõnul pole päris selge, kas surovikin oli prigožini mässust teadlik. surovikin teadis ette prigožini plaanidest alustada relvastatud mässu vene sõjaväe juhtkonna vastu, teatas The New York Times varem luureteadmistega kursis olevatele USA ametnikele viidates. Loodan, et see pigem Ukrainale hea uudis, üks pisu kogenum kindral vene poolel vähem.
13. Lühiuudised:
„venemaal on võimatu loobuda ülesannetest, mis püstitati Ukraina erioperatsiooni raames,” ütles venemaa välisminister sergei lavrov oma avalduses.
Ameeriklaste seas on toetus Ukrainale relvade tarnimiseks järsult kasvanud mai 46%-lt praeguseks 65%-le, kirjutab Reuters. Sõjalise abi ülekandmist toetab 81% demokraatidest, 56% vabariiklastest ja 57% sõltumatutest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
