Sõja ülevaade: 484. päev – karmid lahingud jätkusid, aga rindejoonel suuri muutusi polnud
Avaldatud: 22 juuni, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. juuni 2023:
kuigi karmid lahingud jätkusid, siis suuri muutusi rindejoones polnud, vabandused, et venemaaga seotud infovoog liialt pikaks läks aga võib olla annab see rohkem aimu venemaal toimuvast.
1. Plahvatused Krivõi Rihis, Poltava oblastis, Harkivis, rindejoone ja vene piiri lähedusse.
2. Olla moskva lähistel mitu drooni alla lastud ja Kurski oblastis miskit plahvatas.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab kõvemate rünnakutega Kreminnast läänes.
4. Siversk: Bilohorivka küla ründamine, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: pisu on langenud rünnakute arv ja intensiivsus mida kompenseeritakse suurenenud kaudtulega, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: jätkub tihe vene poole rinde kompamine ja vene pool teatab mõnedest Ukraina vasturünnakutest, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: lahingud kolmes sektoris jätkusid, rünnakuid teostavad mõlemad pooled, njah, ei tea kas mingit osa prigozini jutust uskuda.
8. Herson: kaudtuleduell.
9. vene konstitutsioonikohus keeldus tühistamast artiklit venemaa relvajõudude „diskrediteerimisest”.
10. venemaal hakatakse üritama panna vange rohkem tööle päästmaks majandust.
11. venemaa kimpus oma välispartneritele väljastad laenude tagasimaksetega (nii põhiosa kui intressid) ja eelarve auk jätkab kasvamist.
12. Järjekordne vene sõjavastane aktivist tapeti arestimajas.
13. Ühe endise Hiina kindrali arvamus vene sõjaväe kohta ja Taiwani suunast.
14. Märtsis tegi enesetapu suurte kaotuste tõttu üks vene pataljoni ülem.
1. Täna öösel plahvatused Krivõi Rihis, Poltava oblastis, Harkivis, rindejoone ja vene piiri läheduses. Millega rünnati varahommikuks selge polnud. Seni on piiriäärsete Ukraina külade pommitamine piki piiri väga tihe ja egas ühtki päeva vahele ei jäeta. Ikka saadakse kätte mõni vene poole heaks luurav Ukraina kodanik, kes edastab sihtmärkide koordinaate erinevate objektide kohta Ukrainas.
2. Eile olla vene pool moskva lähistel lasknud alla 3 drooni elektrooniliste vahenditega. Kurski oblastis miskit plahvatas.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab pisu tugevama survega Kreminnast lääne suunal. vene pool küll kiitles, et Kreminnast edelas asuvas metsaalas mõned kõrgendikud vallutas (need seal siiski kõrged pole) ja sellega endale hea rünnaku eelduse loovat aga ei kipu seda uskuma, sest seal metsas ei anna need selleks erilist eelist. Ka ei suutnud tuvastada kogu rindel muutusi rindejoones. Üleeilne suurem vene rünnak Torske suunal oli toonud mitme ühiku soomuse hävingu ja soldateidki jäi kõvasti vähemaks.
4. Siversk: Bilohorivka küla rünnakud ning rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: pisu languses mõlema poole rünnakute arv ja intensiivsus. Ukraina jätkab survet kolmes lõigus, põhjast Soledari poole, Bahmutist loodes ja edelas. Eile rindejoone muutusi ei tuvastanud. Kaudtulemoona puudust vene poolel seni pole.
6. Donetsk: vene poole rünnakute arv eile langes, olla vene poole väidetel ka mitmes kohas Ukraina pool rünnanud. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Donetski linn oli tavapärasest suurema Ukraina kaudtuleüksuste ja droonide tähelepanu all.
7. Lõunarinne: lahingud jätkusid kõigis kolmes rindelõigus.
Velika Novosilka suunal väidab wagneri juht enda vene kaitseministeeriumi uues sõimuloos, et Ukraina väed on vallutanud Urozhaine küla. Kinnitust sellele seni leidnud pole. Rivnopili külas on tugev vene kaitse, sestap üritavad Ukraina üksused mööduda külast lõunapoolt. Tundub, et eilegi suutis Ukraina edukalt suure arvu vene tehnikat rivist välja viia. Lõunarindel häviva vene tehnika hulk päevas kipub lööma juba rekordeid.
Orihivist lõunas Robotine küla suunas Ukraina surve jätkub, siingi lõigus ütles wagneri juht prigožin, et Robotyne’ist põhja pool on Ukraina saavutanud märkimisväärset territoriaalset edu. Võimalik, et laiendati oma kontrolli alla olevat ala põhja-lõunasuunalisest maanteest idapool (vähemalt paar kaarti seda näitab).
Lobkove suunal Pjatikhatki küla juures lahingud jätkusid. vene pool üritab küla tagasi saada ja kiitlesid, et enamus küla enda kontrolli alla said aga seda ei kipu uskuma. Kuna ründavad aktiivselt mõlemad pooled, siis eks see rindejoon pisu kõikuv ole. Mitmes lõunarinde lõigus üritab vene pool kaitsta kõrgendike ja Ukraina neid kätte saada domineerimaks avatud alal. Ukraina president Zelenski küll teatas oma eilses intervjuus BBC-le, et pealetungiga on probleeme ja ei lähe nii kiiresti kui loodeti. Hetkel veel ise suuri probleeme ei näe, sest vene üksuste kulumine on päris suur. Kahjuks ei tea Ukraina kaotusi. Lisaks kasvavad vene poole kurtmised, et moonaga on probleeme (ei jõua piisavalt kiiresti ja vajaminevas koguses rindeüksusteni). Ikka lisandub videosid vangi langevatesst vene soldatitest ja kätte saadud vene sõjatehnikast ning moonast. Pisu liigub ka vene milblogijate kriitikat, et ikka on vene üksusi liialt suurtes kogumites Ukraina kaudtule ulatuses ja see ulatub kuni Musta mereni. Krimmi poolsaarel jälle silla poole viiv raudtee ära lasti.
8. Herson: kaudtuleduell, läks kuidagi tihedamaks vene torude töö.
9. vene konstitutsioonikohus keeldus tühistamast artiklit venemaa relvajõudude „diskrediteerimisest”. putin kehtestas haldusvastutuse armee „diskrediteerimise” eest 4. märtsil, kaheksa päeva pärast Ukraina sõja algust. Artikli 20.3.3 kohane karistus näeb ette rahatrahvi 30 000 kuni 50 000 rubla (360-600 eurot). Teine samalaadne, aasta jooksul toime pandud tegu ähvardab reaaltähtajaga kuni viis aastat.
Kaebajad märkisid, et see norm on vastuolus enam kui kümne põhiseaduse artikliga, sealhulgas sõna- ja kogunemisvabadusega ning igasuguse ideoloogia kehtestamise keeluga. Samuti juhtisid nad tähelepanu sellele, et trahvid on ainult sõjavastase kriitika eest. Kohus otsustas aga, et sõjalise operatsiooni ajal ei saa see artikkel tekitada kahtlusi põhiseaduslikkuse seisukohalt, kuna sõjaliste operatsioonide eesmärk on „kaitsta vene Föderatsiooni ja selle kodanike huve ning säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek”.
Kahelda, et „SVO eesmärgid” just need on, keelas kohus ka, viidates samas, et riik on „põhiseaduslik väärtus”, Ukraina sõja toetamine aga „põhiseaduslik põhimõte”. Kohtu hinnangul võivad avalikud negatiivsed hinnangud sõjaväe tegevusele negatiivselt mõjutada sõjaväelaste tulemuslikkust ja motivatsiooni. Seega aitavad sõda kritiseerivad inimesed „venemaa vastu seisvaid jõude”, usub konstitutsioonikohus.
Kohus lubas sõjaväe ja ametivõimude tegevuse kohta arvamust avaldada, „sealhulgas puuduste olemasolule viidata” vaid juhul, kui „kui sellega ei kaasne SVO põhiseadusega ettemääratud olemuse, eesmärkide ja eesmärkide meelevaldne eitamine” ning põhineb „avatud usaldusväärsel teabel”. Kohus ei esitanud usaldusväärsuse kriteeriume. Lisaks märgitakse kohtu otsuses, et artikkel „ei riku üksikisiku vabadust omada teatud veendumusi”, kuna selline vabadus ei eelda isiku poolt süütegude toimepanemist.
Kaebuse üks autoreid, advokaat Hryhoriy Vaypan nimetas otsust „kogu kolmekümneaastase konstitutsioonikohtu pärandile sõna- ja kogunemisvabaduse ning inimõiguste kaitse valdkonnas läbikriipsutamiseks”. „Konstitutsioonikohtu otsuse tekst on isegi tänapäeva mõõdupuu järgi tavapärasest erinev. Kogu põhiseadus on pea peale pööratud: riik, mitte üksikisik, on kuulutatud „põhiseaduslikuks väärtuseks” ja kodanikel pole õigust valitsuse otsuseid kahtluse alla seada,” ütles ta.
Alates 2022. aasta märtsi algusest on kohtutesse jõudnud 7182 haldusasja sõjaväe „diskrediteerimise” kohta, vahendab Mediazona Pravosudie GAS süsteemi andmeid.
10. venemaa võimudel soovitati suurendada riigis tööjõudu, saates eraettevõtluse ja riigiasutuste huvides sunnitööle 150-185 tuhat vangi ehk umbes 43% kõigist vanglas karistust kandvatest isikutest. Vastav idee tuli valitsuse alluvuses oleva finantsülikooli professorilt Aleksandr Safonovilt ja tema kaasautorilt moskva finants- ja õigusülikoolist (MFYuA) Sergei Peskovilt.
„Süüdimõistetute tööjõu kasutamise reaalne potentsiaal jääb vahemikku 150-185 tuhat inimest, mis loomulikult ei suuda katta demograafiliste ja muude tegurite tõttu tööjõu lahkumist. Need ressursid on aga olemas ja neid tuleb tõhusalt kasutada,” kirjutavad nad artiklis „Süüdimõistetute hulgast reservtööjõu allikate moodustamine”, mis ilmus ülevenemaalises ajakirjas „Sotsiaal- ja tööuuringud”. Tööuuringute instituut (RBC juhtis sellele tähelepanu). Nad selgitasid vangide kaasamise vajadust tööjõuressursi probleemiga riigis, mis on nende hinnangul süvenenud sündimuse ja ülisuremuse vähenemise tõttu pandeemia ajal. „Nendel tingimustel saavad tööjõu välisränne ja reservtööjõu kasutamine, eelkõige süüdimõistetute tööjõupotentsiaal, tõelisteks suundadeks tööjõu arvu suurendamisel venemaal,” märkisid Safronov ja Peskov.
Föderaalse karistusteenistuse andmetel oli 2022. aastal venemaa paranduskolooniates ja kinnipidamisasutustes vangide arv 433 tuhat inimest. wagner värbas kolooniatest sõjaks 50 000 inimest. Pärast teda asus vangide värbamisele vene kaitseministeerium.
Varem kaalus riiklik korporatsioon Rostec võimalust rakendada vange oma ettevõtetes „kohe mitmes suunas”, kirjutas Kommersant informeeritud allikale viidates. Enne seda töötas riigi suurimas tankitehases Uralvagonzavod (UVZ) 250 süüdimõistetud puurijat, treialit, freesi, lihvijat, elektrikeevitajat, mehhaanilise montaaži paigaldajat ja kraanaoperaatorit. Samuti meelitas venemaa Raudtee idapolügooni ehitusele 86 inimest. „See projekt ei ole saanud massilist kordamist, kuna venemaa Raudtee peab meelitama kõrgelt kvalifitseeritud ja kõrgelt spetsialiseerunud töötajaid,” teatas ettevõte.
Tänavu kevadel hindas tööministeerium venemaal tööstuses, töötlevas tööstuses ja põllumajanduses täitmata töökohtade arvuks 560 tuhat. Töötajate puudus jõudis 25 aasta rekordini, näitas keskpanga uuring. Pärast mobilisatsiooni 2022. aasta sügisel teatas majandusarengu ministeerium venemaal tööjõu vähenemisest 600 tuhande inimese võrra. Lisaks 300 000 töövõimelisele mehele, kelle võimud saatsid Ukraina rindele, lahkus riigist sõja ja ajateenistuse eest põgenedes umbes miljon venelast.
11. Seistes silmitsi nafta- ja gaasitulude suure langusega, üksikisiku tulumaksu laekumise kahekohalise arvu vähenemisega ja sanktsioonide all kannatavate ettevõtete tulumaksu puudujäägiga, on venemaa eelarve saanud järjekordse „peavalu”. Välisvõlglased (erinevad riigid ja ettevõtted) venemaa valitsusele vähendasid drastiliselt oma laenuteenindus- ja tagasimakseid. Laenude kogumaht oli enne sõja algust u 49 miljardi dollarit. RBC andmetel, viidates valitsuse materjalidele 2022. aasta eelarve täitmise seaduse kohta, sai venemaa eelmisel aastal välisriikidele ja juriidilistele isikutele väljastatud laenude makseid vaid 33,8 miljardit rubla (405 miljonit eurot).
Võrreldes 2021. aastaga vähenesid tulud 3,3 korda ning nende kogumaht oli madalaim alates 2012. aastast. Võlgade tagasimaksmise plaan (138,5 miljardit rubla) täitus samal ajal vaid 24% ulatuses – teisisõnu kolmveerand summast ehk üle 100 miljardi rubla ei jõudnud eelarvesse. Veelgi vähem – umbes 22% plaanist – laekus rahandusministeeriumile väljastatud riikidevaheliste laenude intressimakseid: 48,68 miljardist rublast laekus tegelikult vaid 11,13 miljardit.
Suutmatus tagastada lojaalsetele riikidele või venemaa välisprojektide jaoks varem laenuna väljastatud rahalisi vahendeid vene Föderatsiooni rahandusministeeriumile, vene Föderatsiooni keskpangale, valitsusele ja kõigile suurtele riigipankadele olla kehtestatud sanktsioonide tagajärg. Osa viivitusi võib tema sõnul olla seotud ka venemaa laenuvõtjate olukorra halvenemisega, näiteks valgevene, mis moodustas 2022. aasta alguses 17% võlast venemaale. Eelmise aasta mais sai Minsk õiguse mitte maksta rohkem kui miljard dollarit intresse oma võlalt venemaale.
Lisaks valgevenele on venemaa suuremad võlglased Bangladesh (4,4 miljardit dollarit), India (3,3 miljardit dollarit), Vietnam (1,5 miljardit dollarit) ja Jeemen (umbes 1,2 miljardit dollarit).
12. Juurdluskomitee alustas uurimist sõjavastase aktivisti Anatoli Berezikovi surma kohta Doni-äärses Rostovi kinnipidamiskeskuses. Amet algatas kriminaalasja inimese enesetapu viimise kohta ähvarduste ja väärkohtlemise teel (kriminaalkoodeksi 110. osa 1), teatab esimene osakond. Berezikov suri 14. juuni hommikul „mehaanilisse lämbumise tõttu” ehk poos end oma kambris üles, selgub otsusest, mis osutus inimõiguslaste käsutusse. Järgmisel päeval pidi aktivist arestimajast lahkuma. Varem teatas Berezikovi surmast advokaat Irina Gak. Naise sõnul võidi mees piinamise käigus tappa. Advokaat tuli oma kaitsealusega kohtuma 14. juunil, kuid talle öeldi arestimajas, et aktivisti hoones ei viibi. Naine nägi hoovis meditsiinisõidukit, millesse toodi kliendi surnukeha.
Aktivist ise ütles advokaadiga kohtudes korduvalt, et ei kavatse enesetappu teha, kuid kardab pidevate piinamiste ja ähvarduste pärast oma elu pärast. Berezikov rääkis kaitsjale ka, et ta viidi metsa ja piinati uimastusega, ähvardades eluaegse vanglakaristusega. „Ta kaebas mulle eile, et teda ähvardati. Ta kartis, et ta tapetakse,” ütles Gak 15. juunil. Advokaat jäädvustas oma kliendilt šokirelvaga löökide jäljed. Berezikovi tagakiusamine algas mais. Nagu aktivist ise ütles, murti 11. päeval tema üürikorteris uksest sisse, misjärel jooksis tuppa kuus inimest mustades balaklavades. Midagi selgitamata viskasid nad Berezikovi põrandale ja hakkasid teda jalaga peksma. Hiljem viidi mees kööki ning jätkati peksmist ja ülekuulamist, kuni otsiti läbi teisi ruume. Samas ei vormistatud ühtegi menetlusdokumenti ja läbiotsimisel ei viibinud ka tunnistajaid. Seejärel viidi aktivist kuuendasse politseijaoskonda, koostati protokoll ja saadeti kohtusse. Sellest ajast saadik on ta vahi all, kuigi tema suhtes pole kriminaalmenetlust alustatud. Üle kuu hoiti meest eriarestimajas, mis pikendas tema vahistamist uute haldusasjade osas. Teda ähvardas ka riigireetmise kriminaalasi.
13. vene armee, millele kreml on viimase 10 aasta jooksul kulutanud 20 triljonit rubla ja mille ta on positsioneerinud maailmas „tugevuselt teiseks”, osutus oodatust palju nõrgemaks. Selle hinnangu andis The Wall Street Journali andmetel Hiina Rahvavabastusarmee kolonel Zhou Bo, kes läks hiljuti pensionile. „venemaa sõjaväeline maine ja usaldusväärsus on kokku varisenud,” ütles Zhou, kes on praegu Pekingi Tsinghua ülikooli vanemteadur. Võiduka välksõja asemel, millele kreml lootis, oli Ukrainat vallutama visatud armee sunnitud esmalt Kiievist taanduma, seejärel loovutama Harkovi oblasti ja Hersoni ning sissetungi teise aasta alguseks kaotanud enam kui pooled esimestel kuudel vallutatud territooriumidest. Soldatite, sealhulgas hukkunute ja haavatute kaotus ületas Lääne hinnangul 200 000 inimese piiri, sealhulgas 100 000 viimase kuue kuu jooksul.
Zhou sõnul osutusid venemaa sõjalised plaanid tegelikkusest kaugeks. „Sellest sai sõda, mida nad ei oodanud,” ütles ta ja lisas, et Venemaa olukord on „raske”. „putin ei saa endale lubada sõja kaotamist. Kuidas muidu saab ta seletada, miks kõik need inimesed surid. Ta vajab midagi, et seda kõike õigustada,”ütleb Zhou. Kuid vaatamata probleemidele pole vene vägede olukord rindel tema hinnangul lootusetu. Zhou usub, et putinil on endiselt rohkem koosseisu ja riiklikku toetust, samas kui Lääne valmisolek Kiievit relvadega varustada ei pruugi olla lõputu. „Kuidas jätkub lääne toetus, kui sõda venib?” küsib ta.
Hiina sõjavägi uurib tähelepanelikult venemaa kogemusi Ukrainas, arvestades Xi Jinpingi ambitsiooni Taiwan annekteerida ja kahe riigi sõjaliste doktriinide ajaloolist lähedust, ütlevad lääne kõrged ametnikud The Wall Street Journalile. Üks strateegilisi õppetunde, mille Peking võis õppida, on see, et putin määras end lüüasaamisele liiga väheste jõududega invasiooni käivitamisega, väidavad ametnikud: venemaa president ootas kohest allaandmist, kuid sai ägeda vastupanu. See tähendab, et kui Hiina otsustab sõjalise operatsiooni kasuks Taiwani vastu, alustab ta seda massiivse šokilöögiga, valmistab ette palju suuremad jõud ja võib-olla kasutab tuumaähvardusi, usuvad WSJ allikad.
Zhou sõnul on Hiina sõjaväelased õppinud venemaa ebaõnnestumistest Ukrainas. Taktikalisel tasandil on need, et PLA peab parandama side taset ja turvalisust, omama rohkem täppisjuhitavaid rakette ja droone. Pekingis on aga seda tüüpi relvi juba kogustes, mis ületavad oluliselt vene Föderatsiooni omasid, märgib WSJ.
14. Enesetapu sooritanud 247. kaardiväe „kasakate” õhudessantrügemendi pataljoniülem Dmitri Lissitzky ei suutnud leppida suurte kaotustega kaassõdurite seas Ukrainas, kirjutab BBC viidates kolonelleitnandi kolleegidele. Lissitzky tulistas end 2023. aasta märtsis oma korteris Stavropolis. Väljaande vestluskaaslaste sõnul püüdis ta mõni aeg enne seda president putinile ja kaitseminister šoigule tuua infot selle kohta, kes oli süüdi 247. rügemendi lüüasaamises, saates presidendi administratsioonile ja sõjaväeosakonnale memosid.
Sõja alguses saatis rügement Hersoni ja Nikolajevi tormile kindral Arkadi Marzojevi, kes oli kindralstaabi ülema lähedal. Peterburist pärit vabatahtliku Jegor Guzenko, kes juhib kolmeteistkümnendat telegrammikanalit, sõnul suri sissetungi esimestel päevadel „Marzojevi tõttu umbes 1500 meest”. Guzenko sõnul saatis kindral 24. veebruaril 2022 247. rügemendi langevarjurid Hersoni poole, kinnitades ohvitseridele, et luure on läbi viidud ja tee linna on vaba, kuid selle asemel varitsesid sõjaväelasi Ukraina relvajõud. Kaks päeva hiljem olukord kordus, ainult et seekord üritasid langevarjurid Nikolajevi lennuväljale tormi tungida. „Vaid kahe päevaga kaotas 247. õhudessantrügement 76 hukkunut ja umbes 140 haavatut, 9 lahingumasinat hävitati,” kirjutas Guzenko.
Kaks endist Lissitzky alluvat kinnitavad, et rügement kandis kriitilisi kaotusi – sealhulgas suri üksuse ülem kolonelleitnant Konstantin Zizevski. Lissitzky, väidavad tema kolleegid, suutis mitte ainult oma pataljoni Nikolajevi lennujaama ümbrusest ilma kaotusteta välja viia, vaid korraldas ka kaitset Inguletsi jõe ääres, mida armee pidas seni, kuni kindral Sergei Surovikin otsustas Hersonist ja kogu õigust lahkuda.
„Ta elas rügemendis. <…> Ma ei suutnud rügemendi kaotust taluda,” ütles Timur Khaziakhmetov, kes teenis 13 aastat tagasi Lissitzky alluvuses. „See kõik juhtus Hersoni sündmuste taustal,” kinnitas teine kolonelleitnandi endine alluv. Dmitri Lissitzky teenis Stavropoli 247. õhudessantrügemendis 30 aastat. „Kõik, kes teda tunnevad, olid väga lugupeetud. Ta läks ühes üksuses reamehest kolonelleitnandiks ja teadis kogu sõduri elu mitte kelleltki, vaid sellepärast, et ta ise oli tavaline sõdur,” rääkis Khaziakhmetov.
venemaa ebaõnnestunud pealetungi Nikolajevile 2022. aastal juhtis kindral Arkadi Marzoev, kes oli peastaabi juhi gerasimovi lähedane. Ja kuigi operatsiooni ei krooninud edu, ei takistanud see teda edutamast: 2022. aasta detsembris sai kindralmajorist kindralleitnant. Arkadi Marzoev oli gerasimovi sõbra Stanislav Marzoevi noorem vend, kes hukkus 3. novembril 2002 helikopteriõnnetuses, mille tšetšeeni võitlejad alla tulistasid.
Lissitzky kolleegid rääkisid VChK-OGPU Telegrami kanalile, et sõjaväelaste emotsionaalne seisund halvenes pärast 2022. aasta septembrit – siis õnnestus tal pataljon välja tuua Harkovist, kus Ukraina relvajõudude vastupealetungi ajal juhtus „tõeline põrgu”. Ukraina luure peadirektoraadi teatel hävis õhudessantvägede 237. eliitrügement ning vene väed kandsid logistika puudumise ja käsuvigade tõttu suuri kaotusi. Kanali vestluskaaslased väidavad, et nad tahtsid Lisitskile teist korda kinkida võitlejate elude päästmise eest venemaa kangelase, kuid siis otsustati teda taganemise tõttu mitte esitada. Infot, et kolonelleitnandile lubati teist Kuldtähte, kinnitasid ka BBC allikad. Kuid selle asemel saadeti Lissitzky pärast konflikti kindral Marzoeviga puhkusele ja ravile oma sünnimaale Stavropoli, kuna mõlemad jalad said vigastada. 26. märtsil 2023 sai teatavaks, et putin autasustas Arkadi Marzoevit Aleksander Nevski ordeniga. Samal päeval lasi Dmitri Lissitzky end maha.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
