Sõja ülevaade: 482. päev – kas mängu tulevad sääsed?
Avaldatud: 20 juuni, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. juuni 2023:
1. Jagus nii rakette kui droone Ukraina suuremate linnade suunas.
2. Pisu tõusis venemaal plahvatuste arv kolmes oblastis.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool hakkas survet tõstma nii Kupianskist kirdes kui Kreminnast läänes.
4. Siversk: Bilohorivka ja Spirne küla ründamine, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: veelgi mõlema poole rünnakute arv langes ja ikka samm haaval jätkab Ukraina edenemist.
6. Donetsk: tundub, et vene pool on hakanud aktiivsemalt rinnet kompima ning Marinkast lõunas Pobieda küla juures ühe olulise kõrgendiku kätte sai.
7. Lõunarinne: lahingud kolmes sektoris jätkuvad ja vene pool väidab, et Pjatikhatki küla käest kätte käib, ise rindejoone muutusi eile ei tuvastanud.
8. Hersonis kaudtuleduell ja kasvab vene poole kartus, et siitki suurem rünnak võib tulla.
9. USA teatas, et seni Hiina venemaale sõjalist abi ei anna.
10. Lockheed teatas, et võib aidata Ukrainat seoses F-16 lennukitega.
11. kremliga seotud venemaa tehnikagigandil Yandex-il on muresid.
12. Sääsed, vene kaitseministeerium ja USA, njah, biolaboritest Ukrainas jäi veel väheks.
13. Soome uus valitsus kavatseb keelduda abistamast Aafrika riike, kes toetavad venemaad sõjas Ukraina vastu.
14. Ühendkuningriigi valitsus on esitanud parlamendile seaduseelnõu, millega keelatakse venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamine seni, kuni riik on Ukrainale reparatsioone maksnud
15. venemaa suurim lennufirma Aeroflot kärpis eelmisel aastal lennukite remondikulusid 5 korda.
1. Eile öösel lasi Ukraina alla kõik 4 Kalibr raketti ja 4 Iraani drooni. Täna öösel töötas õhutõrje Lvivi, Kiievi, Zaporižžja ja plahvatusi kostus Hmelnitski oblastis. Enamus Iraani droone ja tiibrakette alla lasti. Piiriäärsed Ukraina külad ikka tabamusi saavad ja eile oli pommitamist pisu tavapärasest rohkem.
2. vene pool jätkab kurtmist, et kolme Ukrainaga piirnevat oblastit Ukraina pommitab. Vähemalt 9 erinevat kohta olla tabamusi saanud. Ikka jätkab vene pool „terroristliku” Ukraina süüdistamist rahumeelse naabri pommitamises.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool hakkas rohkem survet tõstma Kupianskist kirdes ja Kreminnast läänes. Kupianskist kirdes asuvas Vilshana külast olla osa saanud vene pool enda kontrolli alla. Kreminna ümbruses kasvasid vene poole rünnakute arv ja intensiivsus aga eile see neile veel edu ei toonud. Jätkuvalt siit suunalt suurema vene poole surve ootel. Kaudtuld jagus põhiliselt vene poolelt ja moona puudust seni pole. Küll on juba mitmeid nädalaid mitmetes rindelõikudes kurdetud, et kaudtulemoona kvaliteet olla oluliselt langenud. Ju kas olnud hoiutingimused ladudes liialt niisked või on ka uus toodang kiirustades tehtud. Kasvatab vene poolgi droonivaatlusvõimekust sihtmärkide tuvastamiseks, aga mingi kemplus käib, et paljudes üksustes ei lubata abina saadud droonide kasutamist. Olla vene kaitseministeeriumi korraldus. Seda küll polevat põhjendatud, aga võib olla kardetakse vene üksuste lihtsamat avastamist tsiviildroonide kasutamisega vene üksuste poolt.
4. Siversk: Bilohorivka ja Spirne küla rünnakud ning rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: veelgi rünnakute arv langes kummaltki poolt. Küll suutis Ukraina Bahmutist loodes ühed uued vene eesmised possad kätte saada ja seda isegi vene blogijad tunnistasid. Kuna vene pool pole siin vaatamata oma rünnakutele juba mitu nädalat ise meetritki edeneda suutnud ja kartus, et kuskil võib siiski peituda ka siin suunal rohkem Ukraina väge, siis siiagi mitmest rindelõigust üksusi juurde toodavat.
6. Donetsk: Eile tõusis vene poole rünnakute arv ja põhiliselt aktiivne kompamine leidmaks nõrkusi Ukraina kaitses. Eile olla suudetud ära vallutada oluline kõrgendik Marinkast lõunas Pobieda küla juures. Kui nad seda hoida suudavad, siis Marinka asula töötlemine lihtsam.
7. Lõunarinne: lahingud jätkusid kõigis kolmes rindelõigus. Velika Novosilka suunal jätkuvad lahingud Urozhaine külani lähedal aga eile siin rindejoones muutusi ei tuvastanud. Ka peab seni vastu vene kaitse Rivnopili külas. Orihivist lõunas Robotine küla suunas Ukraina surve jätkub aga siingi rindejoone muutusi ei tuvastanud. Pjatikhatki küla juures lahingud jätkusid, küll teatas vene pool, et sai väidetavalt mitu korda käest kätte käinud küla ööseks jälle enda kätte, aga ei kipu seda uskuma. Huvitaval kombel väidab vene pool, et ründavad Ukraina üksused olla kehva väljaõppega mobiliseeritud ja kaotused olla neil mega suured. Njah, isegi enamus vene milblogijaid varjab vene poole enda suuri kaotusi. Seni siia suunale vene pool uusi üksusi juurde toob. Kuhu siiski Ukraina pealöögi suund tuleb, on seni teadmata. Kuna siin kasvab vene vägede konsentratsioon, siis pigem arvan, et jääbki pisu aktiivsem Ukraina surve ja üritatakse pigem kaudtule ja droonidega võimalikult palju vastast hävitada ning lootust on, et mingis rindelõigus mujal kriitiliselt väheks vene üksusi jääb tegemaks läbimurret, sest Ukrainal on suuremat üllatust vaja.
8. Herson: kaudtuleduell ja vene pool väidab, et tõusnud on Ukraina reidide arv üle Dnepri jõe ja uuesti hakkas tõusma mõnede blogijate hirm, et siit siiski Ukraina võib üle Dnepri deltas asuvate saarte ning Kinburni sääre kaudu üritada rünnakut. Küll ei lasta Dnepri idakaldale appi rahvusvahelist humanitaarabi. Isegi osa vene soldateid olla uppumissurmast hoopis Ukraina üksused ära päästnud.
9. USA välisminister Antony Blinken teatas, et Hiina valitsus kordas, et ei anna venemaale surmavat abi Ukrainas kasutamiseks. Blinken teatas 19. juunil, et Ameerika Ühendriigid ei ole näinud tõendeid, mis oleksid vastuolus Pekingi väidetega. Blinken väljendas muret, et Hiina ettevõtted võivad pakkuda venemaale tehnoloogiat, mida ta saab kasutada sõjas Ukraina vastu.
10. USA kaitsetööstuse tootja Lockheed Martin teatas, et on valmis aitama Ukrainal lennata ja hooldada Lockheedi F-16 hävitajaid, kui NATO riigid nõustuvad need Ukrainasse saatma. Ajaleht Financial Times tsiteeris Lockheed Martini operatiivjuhti (COO) Frank St. Johni, et Lockheed on valmis ehitama uusi F-16; muutma olemasolevaid lennukeid ning pakkuma F-16 alast väljaõpet, varustust ja süsteemituge, kui NATO nõustub varustama Ukrainat F-16-tega. USA ja teised lääne liitlased on hiljuti andnud märku suurenenud valmisolekust varustada Ukrainat F-16-tega.
11. kremliga seotud venemaa tehnikagigant Yandex väitis, et venemaa-vastased rahvusvahelised sanktsioonid takistasid ettevõttel venemaa julgeolekuseaduse kohaselt venemaa Föderaalsele Julgeolekuteenistusele (kgb) kasutajate andmeid edastamast, mille tulemuseks oli märkimisväärne trahv. moskva kohus määras Yandexile 18. juunil kahe miljoni rubla (umbes 23 795 dollari) trahvi selle eest, et ta ei esitanud kgb-le riikliku julgeoleku kaalutlustel täpsustamata kasutajaandmeid. Yandexi esindaja väitis, et Yandex ei kavatsenud venemaa seadusi rikkuda, vaid et rahvusvahelised sanktsioonid takistavad Yandexil osta, installida ja seadistada välismaist riist- ja tarkvara, mis on vajalik seaduse järgimiseks. Varem määras moskva kohus Yandexile sama rikkumise eest 2022. aastal 400 000 rubla (umbes 4759 dollarit) trahvi.
12. venemaa kaitseministeerium väidab, et USA kavatseb vabastada sääski, kasutades vaenlase vägede nakatamiseks UAV-sid. „USA kõrgest tehnilisest valmisolekust nakatunud vektorite kasutamiseks annab tunnistust patent mehitamata õhusõidukile, mis on mõeldud nakatunud sääskede hajutamiseks õhus. Kirjelduse kohaselt peab droon toimetama antud alale konteineri putukatega ning hammustades võivad sääsed nakatada sõjaväelasi ohtliku nakkusega, näiteks malaariaga,” ütles kindralleitnant Ihor Kyrylov. Njah, varsti on ka võililled ründamas…
13. Soome uus valitsus kavatseb keelduda abistamast Aafrika riike, kes toetavad venemaad sõjas Ukraina vastu. Nii ütles tulevane väliskaubandus- ja arenguminister Ville Tavio, vahendab Yle ringhääling. „Mõned Aafrika riigid avaldasid venemaale toetust. Me jälgime neid,” ütles ta ja lisas, et üldiselt plaanib valitsus arengumaadele antavat finantsabi umbes miljardi euro võrra kärpida. Uus valitsuskabinet alustab tööd 20. juunil.
Soome eraldab rahvusvaheliste programmide ja organisatsioonide kaudu igal aastal mitu miljardit eurot arengumaade abistamiseks. Varem on Helsingi võtnud kohustuse tõsta humanitaarabi vastavalt ÜRO soovitustele 0,7 protsendini SKTst, kuid praktikas seda eesmärki ei saavutatud. Vahepeal on Soome juba lõpetanud raha eraldamise mõne Aafrika ja Kesk-Ameerika riigi arendamiseks. Näiteks 2019. aastal võttis ta tuvastatud kuritarvituste tõttu ära otserahastamise Sambialt, mida ta oli aidanud 45 aastat. 2012. aastal lõppes kehtestatud diktatuuri tulemusena abi Nicaraguale ning 2007. aastal Egiptuse ja Namiibia toetamine.
Pärast venemaa sõja algust Ukrainas ei toetanud ligi pooled Aafrika riigid ÜRO invasiooni hukkamõistvat resolutsiooni: 25 jättis hääletamata või puudus ning Eritrea asus üldse moskva poolele. Hiljuti nimetas Alžeeria president Abdelmajid Tebboun Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil putinit „kogu inimkonna sõbraks”. Tema oli aga ainus maailma liider, kes nõustus sellel üritusel venemaa presidendi kõrval istuma.
14. Ühendkuningriigi valitsus on esitanud parlamendile seaduseelnõu, millega keelatakse venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamine seni, kuni riik on Ukrainale reparatsioone maksnud. Sellest teatab Reuters. Seadus „garanteerib, et venemaa maksab riigi ülesehitamise eest, mida ta hoolimatult rünnanud”, ütles Briti välisminister James Cleverley. Ukraina vajadused on pärast sõja lõppu „tohutud”, lisas ta.
Samuti saavad sanktsioonide alla sattunud venelased erimehhanismi kaudu külmutatud vara üle anda Ukraina taastamiseks. Samas ei anna see garantiid piirangute kaotamiseks.
„See on vabatahtlik protsess, mille käigus saavad sanktsioonide all olevad isikud taotleda raha Ukraina taastamise ja ülesehitamise toetamiseks,” selgitas valitsuskabinet. Lisaks peavad uute reeglite kohaselt Ühendkuningriigi sanktsioonide nimekirjadesse kantud isikud avalikustama kõik Briti varad.
Alates sõja algusest Ukrainas on Suurbritannia kehtestanud sanktsioonid enam kui 1550 venemaa kodanikule ja külmutanud üle 18 miljardi naela (23 miljardi dollari) vara. 21. ja 22. juunil toimub Ühendkuningriigis Ukraina taastamise konverents. Peaminister Rishi Sunaki väljakuulutatud ürituse eesmärk on meelitada Briti rahvusvahelisi investoreid investeerima sõjast räsitud riigi ülesehitusse. Ukraina taastamine nõuab Maailmapanga ja ÜRO andmetel üle 400 miljardi dollari. See summa kasvab pidevalt.
Päev varem keeldus vene miljardär Roman Abramovitš Inglismaa jalgpalliklubi Chelsea müügist saadud raha Ukrainale üle kandmast, nagu ta varem plaanis. Daily Maili teatel ei pane ärimees vajalikele dokumentidele allkirja: ta tahab, et raha jagataks sõjas kannatada saanud ukrainlaste ja venelaste vahel. Abramovitš sai klubi müügist 2,3 miljardit naela (2,95 miljardit dollarit), kuid sanktsioonide tõttu ei saa ta seda raha kasutada. Piirangud ärimehe suhtes kehtestati mullu märtsis, kuna ta on seotud kremli ja putiniga.
15. venemaa suurim lennufirma Aeroflot kärpis eelmisel aastal lennukite remondikulusid 5 korda, vahendab Aviatorštšina. Kui 2021. aastal kulutas vedaja laevade ja lennukimootorite hooldamisele 19,77 miljardit rubla, siis 2022. aastal – vaid 3,86 miljardit rubla, selgub ettevõtte raamatupidamise aastaaruande selgitusest. Aeroflot selgitas kulude vähenemist tootmisnäitajate langusega sanktsioonide taustal. Dokumendist tuleneb ka, et 2022. aastal langesid Aerofloti lennutunnid kogu lennukipargis 8,8%, lendude arv 15,4% ja reisijateveo arv 4,1%.
Pärast sõja algust Ukrainas kehtestasid lääneriigid venemaa lennutööstuse vastu sanktsioonid. venemaalt pärit lennukitele suleti taeva EL-is, Suurbritannias ja USA-s. Lääne ettevõtetel keelati teenindada venemaa lennufirmade lennukeid ja varustada neid varuosadega. Seetõttu pidi Aeroflot saatma „kannabaliseerimisele” vähemalt 25 oma lennukit: neilt eemaldati töökõlblikud osad, et neid venemaaga koostööst keeldunud tootjate varuosade asemel teistele lennukitele ümber paigutada.
Lisaks pidi lennufirma tagastama liisitud Boeingu ja Airbusi lennukid. Kokku oli Aeroflotil 1. aprilli seisuga 178 sellist alust, selgub lennuettevõtja kodulehelt. Lennufirma keeldus lennukeid tagastamast, registreeris riigis välismaised lennukid ja jätkas nende kasutamist. Samal ajal arestiti välismaal 13 Aerofloti lennukit, ütles ettevõtte peadirektor Sergei Aleksandrovski. Aeroflot ei avaldanud ametlikult 2022. aasta finantsaruandeid. »Arusaadavatel põhjustel ei taha me oma partnereid, aktsionäre ega investoreid suure volatiilsuse tõttu ehmatada,” ütles Aleksandrovski intervjuus RBC-le.
Valitsus pidi Aerofloti rahaprobleemidest päästma, eraldades eelarvest üle 52 miljardi rubla. Tõenäoliselt ei saanud lennuettevõtja 2022. aasta lõpus kasumit, märkisid Tinkoff Investmentsi analüütikud. Nende hinnangul langes eelmisel aastal reisijatevedu ja kuluefektiivsemate rahvusvaheliste lendude arv. Kui vedaja teenis kasumit, polnud see märkimisväärne ja valitsuse toetusi saav ettevõte seda tõenäoliselt ei jaga, kirjutasid analüütikud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
