Sõja ülevaade: 456. päev – droonirünnakud Ukrainas jätkusid
Avaldatud: 25 mai, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. mai 2023:
1. Täna öösel droonirünnakud suurele osale Ukraina territooriumile jätkusid.
2. Pisu koomilised tegevused Belgorodi oblastis peale „terroritõrje” operatsiooni.
3. Kupiansk-Kreminna rindel jätkub pigem lokaalne lahingutegevus nii Kupianskist kirdes kui Kreminnast lõunas asuvas metsaalas.
4. Siversk: Bilohorivka küla ründamine küla kaguserval asuvast pumbajaamast edasi jätkub, aga paar päeva pole need täiendavat edenemist toonud.
5. Bahmut: peaks olema tänaseks täielikult vene poole kontrolli all ning Ukraina jätkab edenemist Bahmuti ümber.
6. Donetsk: vene poole rünnakud jätkusid tavapärastes suundades ilma rindejoones muutusi toomata.
7. Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell.
8. Ukraina ründas vene luurelaeva Mustal merel.
9. kremli tegelaste pisu ebaõnnestunud Hiina visiit ning oluline retoorika nüanss Xi kõnest.
10. venemaa pensionäridel on päris raske.
11. Lennunduse mured venemaal.
12. vene gaasi mured ja putini ebaõnnestunud Euroopa survestamine gaasiga ja lapsesuu medvedev samal teemal.
13. kremli ja putini populaarsus ei kahane vaid endistes liiduvabariikides.
14. Mõningad tähelepanekud seoses putini eilse tegevusega.
1. Täna öösel Kiievi oblastis tegutses õhutõrje ja alla lasti kõik Iraani droonid. Suuremas osa Lääne-Ukrainas töötas õhuhäire (ka droonid) ning õhutõrje oli väidetavalt aktiivne mitmes piirkonnas, sealhulgas Lvivis ja Ternopilis. Lisaks kostus plahvatusi nii Harkivis kui selle ümbruses. Rindelähedased linnad ja piiriäärsed Ukraina külad oma tavapärases pommisajus. Pisu rohkem pommitati nii Kupianskit kui Avdiivkat ning Hersoni suunal ikka neid 500 kg juhitavaid lennukipomme kasutatakse. Ukraina töötles eile pisu tõsisemalt kuni Belgorodi linnani välja. Kipub arvama, et „terroritõrjele” saabunud vene üksused pisu kannatada said.
2. Peale „terroritõrje” operatsiooni Belgorodi oblastis paigutati seitse territoriaalkaitse pataljoni (3000 inimest) Ukraina piirile, ütles kuberner Vjatšeslav Gladkov. Tema sõnul oli formeeringutel mõningane väljaõpe, kuid nad ei olnud relvastatud – neile anti ainult „vormiriietus ja varustus”. Samal ajal nimetas Gladkov kaitseüksusi „lahinguvalmis üksusteks”, kuna nad on treeninud alates novembrist. Nüüd otsivad piirkonna võimud võimalusi, kuidas neid relvadega varustada. „Vastavalt kehtivale seadusandlusele ei ole küsimus veel lahendatud. <…> Aga me otsime nüüd seaduslikku alust vaenlase tõrjumiseks professionaalselt, mitte amatöörlikult,” ütles kuberner. Riigiduuma kutsus üles „viivitamatult” piirialade elanikele relvi laiali jagama. Julgeolekukomitee esimese aseesimehe andri lugovoy sõnul hoiab see ära diversantide sissetungi Ukrainast. „Kõik küsivad: kus on meie omakaitse? Kas ta on relvastamata või mitte? Miks mitte piirialadel relvi inimestele jagada? Kohe on vaja välja anda väikerelvad, granaadid, käeshoitavad tankitõrje granaadiheitjad,” rääkis ta. Njah, pool aastat harjutamist ning pole isegi seni relvi… tundub, et suuremat harjutamist polnudki ning ei imesta, kui tegu oli kellelegi rahaliselt kasuliku projektiga.
3. Kupiansk-Kreminna: lahingutegevus Kupianskist kirdes Masjutivka küla juures jätkub aga rindejoones muutusi ei tuvastanud. Lisaks käib lahingutegevus Kreminnast lõunas asuvas metsaalas ning tundub, et ka Ukraina on tõstnud siin suunal pisu aktiivsust. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Jätkuvalt on tihedam vene kaudtuli vene piirist kuni Kupianski linnani. Arvatavalt on vene pool hakanud linnas tabama olulisi sõjalisi sihtmärke, sestap alustas Ukraina tihedamat elanike kontrolli ning kontrollitakse ka infot mobiiltelefonides. Jätkuvalt siin rindel suurema vene surve ootel.
4. Siversk: Bilohorivka küla ründamine küla kaguserval asuvast pumbajaamast edasi jätkub, aga paar päeva pole need täiendavat edenemist toonud. Võimalik, et paar päeva tagasi Spirne küla juures suutis vene pool mõnisada meetrit oma eesmisi possasid ühes kohas edasi nihutada. Jätkuvalt on siin päris suur segu erinevatest vene poole üksustest.
5. Bahmut: ümberpiiramise mõlemas harus suutis eile Ukraina mõnesaja meetriste sammudega edenemist jätkata. Mõlemas lõigus oli tegu metsatukkadega, kus suudeti possadel olevaid vene üksusi üllatada (eks seda vangide vahetusfondi lisandumist jätkub). Bahmuti linnas tundub, et Ukraina on kõigist hoonetest lahkunud ning lahingutegevus jätkub linna serval. Küll on oluliselt langenud selle intensiivsus ja arv. Isegi vene poole surve mõlemas ümberpiiramise harus langes. Hetkel kõlakas, et Bahmuti linna hakkasid sisenema Donetski üksused, võtmaks üle Bahmuti haldamist. Kaudtuleduell päris tihe. Küll on tõusnud vene milblogijate arvamus, et siit võib ka oodata suuremat Ukraina pealetungi. Päris suur kaklus käib vene sotsmeedias, kellele peaks jaguma enamus Bahmuti vallutamise au. „Tänu” wagneri juhi prigozini üleeilsele pikale intervjuule, kus ta tõi välja oma kaotused (10 000 vangi ja 10 000 palgalist) läks vene inforuumis suuremaks aruteluks kaotuste üle Ukraina sõjas. Küll toodi välja, et prigozini numbrid ei klapi ning kuskil „õhus ripub” u 14 000 vangi.
6. Donetsk: Avdiivka pommitamine ja rünnakutesurve tasapisi tõuseb nii põhja- kui lõunasuunalt. Seni veel edutult. Pervomaiske suunal kaotab vene pool igapäevaselt soomust ja isikkoosseisu aga edasi ei saa. Tundub, et Marinka juures näitab vene pool pisu väsimuse märke ja kurdab, et Ukraina vahetas värskemate üksuste vastu senised kaitsjad. Muutusi rindejoones Donetski suunal ei tuvastanud. Kaudtuld jagus vene poolelt tihedalt kogu rindelõigule ja Ukraina põhiliselt Donetski ümbrust ja linna töötleb.
7. Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell ja vene pool jätkab kaitserajatiste ehitamisega ning ootab siit suunalt Ukraina suuremat pealetungi. Kasvanud on vene lahingutehnika arv Vuhledaris asuvas tuumajaamas.
8. Ukraina relvajõud üritasid eile hommikul Türgi majandusvööndis kolme mehitamata paadiga rünnata Musta mere laevastiku luurelaeva Ivan Khurs, teatas venemaa kaitseministeerium. Põhjuseks miks laev seal asus toodi, et laev tagab Turkish Streami ja Blue Streami gaasitorude ohutuse. Nende teatel katse ebaõnnestus: kõik paadid hävisid Bosporuse väinast 140 kilomeetrit kirdes asuva vene laeva standardrelvade tules. „Ivan Khurs” jätkab antud ülesannete täitmist, lisas konašenkov. Ivan Khurs on luurelaev, mis asus Musta mere laevastiku teenistusse 2018. aastal. See on mõeldud side, laevastiku haldamise, elektroonilise sõjapidamise, raketitõrjesüsteemide jälgimise ja eriülesannete lahendamiseks. Mõned allikad aga räägivad, et kuigi kaks drooni hävis, suutis kolmas laeva kahjustada. Tõenäoliselt ei tunne venemaa Musta mere laevastik end Mustal merel enam turvaliselt.
9. copy uudisest ilma kommentaarideta: venemaa valitsusdelegatsiooni pompoosselt lavastatud visiit Hiinasse, mille ülesandeks on otsida Pekingilt tihedamaid majandussidemeid ja uut abi, et võidelda Lääne sanktsioonidega, on muutunud peaminister mihhail mišustini ja tema ministrite jaoks külmaks dušiks. Vedomosti sõnul keeldusid Hiina valitsuse tippametnikud ja Hiina suurimate ettevõtete tippjuhid kohtumast venemaa ametnike ja riigiettevõtete juhtidega, kellest peaaegu kõik Lääne sanktsioonide nimekirjades süüdistatavad. moskvast lendas Shanghaisse muljetavaldav delegatsioon: neli asepeaministrit (dmitri grigorenko, dmitri tšernõšenko, deniss manturov, aleksandr novak), mitmed ministrid, sealhulgas dmitri patrušev (põllumajandusministeerium) ja vitali saveliev (transpordiministeerium). Nendega olid kaasas Sberbanki ja VTB juhid german gref ja andrey kostin, miljardärid aleksei mordašov (Severstal) ja andrey guryev (Phosagro). Kuid vastastikust Hiina viisakust ei olnud.
mishustini kolleeg, riiginõukogu esimees Li Qiang keeldus vene-Hiina foorumil osalemast ja saatis selle asemel ettelugemiseks asepeaministri He Lifeni tervitusraporti.
„Hiinlased on soojad, kuid kardavad sanktsioone väga,” selgitab foorumi korraldajatele lähedane Vedomosti allikas. „Isegi need suurärimehed, kes tahtsid ja olid valmis avalikult rääkima, ei tohtinud võimude poolt kohtuda – nad ei taha vähimatki riski võtta.”
Väljaande teise vestluskaaslase sõnul on hiinlaste ettevaatlikkus sanktsioonide täitmisel saavutanud sellised mõõtmed, et ühel venelasel keelduti kohalikus vahetuspunktis 100 dollarit jüaaniks vahetamast. Ta oli sanktsioneeritud ärimehe nimekaim. „Nad isegi ei võrrelnud initsiaale,” on Vedomosti allikas nördinud.
Pealtnäha tundus mishustini visiit pidulik. Shanghai lennujaama punasel vaibal kõndides kohtus ta Hiina presidendi Xi Jinpingiga, keda ta „tervitas” putinil poolt ja teatas moskva ja Pekingi lähenemisviiside „ühtsusest” „kõikides võtmeküsimustes”.
moskva ja Pekingi suhted on mishustini sõnul enneolematult kõrgel tasemel: ligi 70% piiriülestest arveldustest venemaa ja Hiina vahel toimub jüaanides ja rublades ning aasta lõpuks ületab kaubavahetuse käive 200 miljardi dollari piiri.
Autori kommentaar (see on oluline sõnum): Xi vastas venemaa peaministrile vaoshoitumalt. „Hiina on valmis jätkuvalt seisma kindlalt venemaa kõrval küsimustes, mis puudutavad mõlema poole põhihuve,” ütles ta.
„venemaa põllumehed on valmis oluliselt suurendama oma toodangu eksporti Hiina turule ja laiendama tarnitavate kaupade valikut,” soovitas mishustin. Kuid Xi Jinping ei andnud avalikku vastust.
Hiinlastega on äärmiselt raske läbi rääkida, kurtis vestluses Vedomostiga venemaa suurärile lähedane vestluskaaslane. „Hiinlased on traditsiooniliselt delikaatsed, kuid ilmselgelt ei peeta läbirääkimisi peer-to-peer formaadis (võrdsetel tingimustel). Seni tegutseb venemaa kahjuks rohkem noorempartnerina,” tõdes ta.
10. venemaa pensionärid tulevad vaevu ots-otsaga kokku: peaaegu kolmandik (32%) on sunnitud pidevalt säästma, veel 33,5% piisab vaid esmavajalikuks, järgnes YouDo ja hh.ru teenuste 2023. aasta talvel läbi viidud küsitlusest. Samas enamus (77%) vanemaealisi ei arvesta pensioni ja riigiga, mistõttu püütakse endale täiendavaid sissetulekuallikaid kindlustada, kuid vanust arvestades on seda üsna raske teha. Vaid 12% pensionäridest leidis pensioniks osalise tööajaga töö. Püsiv töökoht oli 17% vastanutest.
Jaanuaris lükkas riigiduuma taas tagasi töötavate pensionäride pensionide indekseerimise eelnõu. Ka valitsus on selle meetme vastu. Ministrite kabinet viitas, et indekseerimiseks läheb vaja 538 miljardit rubla (6,46 miljardit eurot). Meenub, et sellest summast rohkem kasvasid nii venemaa „riigikaitse” kui ka sisejulgeoleku kulud.
2022. aasta lõpus vähenes pensionäride arv venemaal 232 000 võrra 41,78 miljoni inimeseni, teatas veneföderatsiooni Sotsiaalfond. Samuti vähenes töötavate pensionäride arv 600 000 võrra 7,9 miljoni inimeseni. See on miinimum alates 2004. aastast. Arvata võib, et pensioniealiste arvu suur langus on tingitud nii covidi järellainetusest kui üha halvenevast suure alarahastusega meditsiini valdkonnast. Keskmine pension venemaal oli eelmisel aastal 20,6 tuhat rubla (247 eurot). Kuna järgmine aasta on putini tagasi valimise aasta, siis kipub arvama, et nn indekseerimine ehk siis peansionide tõstmine toimub pisu enne neid „valimisi” nagu varasemalt tavaks on saanud.
11. venemaa lennunduses kasvavad mured. Ära jäetakse ida-Euroopa suurim lennundusnäitus moskvas, mis toimus iga kahe aasta tagant alates 1990. aastast (pidi toimuma selle aasta juulis). Lisaks olla kästud kõigil lennunduses töötavatel inimestel varjata lennukite tehnilisi probleeme, mistõttu on kasvamas venemaal kas edasi lükatud või ärajäetud lendude arv. Lääne lennukeid saab hetkel kasutada vaid siselendudel, sest mujal need arestitaks. Mõned nädalad tagasi võeti vahi alla USA-s vene rahvusest inimesed, kes sadade miljonite eest vahendasid sanktsioone rikkudes lennukiosasid venemaale.
12. Energiakriis Euroopas, mis tekkis pärast Ukraina sõja algust ja venemaa gaasitarnete järsku vähendamist, jäi toimumata, tunnistas venemaa president putin. „Seal oli kriis,” ütles putin Euraasia majandusfoorumi plenaaristungil esinedes. „[Aga] nüüd on sealsed hinnad, jumal tänatud, lähenemas majanduslikult tasuvatele energiahindadele.”
Eelmise aasta märtsis nõudis kreml gaasi eest tasumist „rublades” ja katkestas järjekindlalt enamiku Euroopa riikide tarned ning aasta lõpus pumpas Euroopa turule viimastest aastatest minimaalse koguse gaasi alates NSV Liidust lõpust.
Eelmise aasta augustis hüppeliselt 3600 dollarini 1000 kuupmeetri kohta tõusnud hinnad langesid aga kriisi tipphetkedelt enam kui 10 korda: kolmapäeval olid Hollandi TTF-i gaasifutuurid väärt 317 dollarit 1000 kuupmeetri kohta kauplemise lõpus. Tänu soojale talvele ja LNG impordi järsule kasvule on gaasi hind alates 2021. aastast rekordmadal – umbes 350 dollarit tuhande kuupmeetri kohta.
„venemaa ei ole Euroopa gaasikriisis süüdi,” ütles Putin kolmapäeval. „Nord Stream 1 lasti õhku, Nord Stream 2 ei avatud. Jamali-Euroopa gaasitee läbi Poola suleti. Kas oleme sulgenud?” küsis ta ja vastas ise. – „Nad on selle kinni pannud. Kaks Ukrainat läbiva gaasijuhet – Ukraina sulges ühe neist. Me ei teinud seda”. putini sõnul täidab venemaa kõik oma kohustused „täielikult” ja teeb seda ka edaspidi (tsitaadid Interfaxist).
Euroopa gaasiimportijad pole aga nõus venemaa presidendiga, kes esitavad üksteise järel Gazpromi vastu hagisid, nõudes lepingute rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Eelmisel nädalal teatasid Poola võimud vahekohtumenetluse alustamisest ja 1,45 miljardi dollari suurusest nõuetest. Gazpromi Saksa kliendid Uniper ja RWE esitasid hagid vastavalt 12,5 ja 1 miljard dollarit. 1,3 miljardit dollarit nõuab Prantsuse Engie ja nõuete kogusumma ületab 17 miljardit dollarit.
„Eurooplastel on kodudes kõva külm,” ja gaas hakkab maksma 5000 eurot tuhande kuupmeetri eest, lubas vene föderatsiooni julgeolekunõukogu asejuht medvedev mullu suvel. Kuid kütteperioodi lõpu seisuga on EL-i hoidlad 61,4% täis ja LNG-d on nii palju, et sadamatesse tekivad ummikud. Bloombergi hinnangul oli mai alguses Euroopa ranniku lähedal 36 LNG tankerit, mis ei saanud lossida kauem kui 20 päeva.
Kaotajate hulgas oli Gazprom, kes kaotas oma ainsa suure müügituru ja müüb tänavu riiginõukogu komisjoni prognoosi kohaselt välismaale vaid 50 miljardit kuupmeetrit gaasi – see on minimaalne maht alates 1970ndate aastate lõpust.
2022. aasta lõpus kaotas Gazprom 20% ärikasumist, 41% aktsionäridele kuuluvast puhaskasumist ning tema vaba rahavoog (kontode laekumiste ja kulude vahe) kukkus peaaegu nullini. Raha ja raha ekvivalentide jääk ettevõtte raamatupidamises on vähenenud peaaegu poole võrra – IFRS-i aruande järgi 2-lt 1,1 triljonile rublale.
13. venemaa juhtkond põhjendab soovi pidada lähivälismaad oma mõjutsooniks sageli vajadusega kaitsta venelasi, vene keelt ja kultuuri. putin ja tema kaaslased on valmis võitlema „vene maailma” eest, hävitades isegi vennasrahvast, nagu võib näha Ukraina invasiooni näitel. Selline „mure” ei meeldi endiste NSV Liidu riikide elanikele, sealhulgas seal elavatele etnilistele venelastele, näitavad rahvusvahelise Gallupi küsitluse tulemused.
venemaa juhtkonna heakskiidu tase 2022. aastal on võrreldes 2021. aastaga langenud kõigis 11 endises liiduvabariigis, kus uuring läbi viidi, samas kui pahakspanu on järsult tõusnud. Üle 50% elanikkonnast suhtub venemaasse positiivselt vaid Kõrgõzstanis ja Usbekistanis, kuid ka seal on tema toetus märgatavalt vähenenud. Ja vastupidi, ainult nendes kahes riigis ja ka Aserbaidžaanis ei kiida kremli poliitikat heaks alla poole vastanutest, kõigis teistes riikides ületab see näitaja 50%. (Kasahstanis oli see 50%, kasvades 2021. aasta 20%-lt ja heakskiitmise protsent langes 55%-lt 29%-le.)
„Riikides, mis on viimastel aastakümnetel olnud venemaa juhtkonna suhtes üldiselt skeptilised (Ukraina, Gruusia ja Balti riigid), on lõhe heakskiitjate ja taunijate vahel muutunud kuristikuks,” kirjutab Gallup ajakirjas The Decline of Empire? venemaa on kaotamas oma naabrite toetust. – Ja neljas riigis, kus venemaa juhtkonda on ajalooliselt suhtutud sümpaatiaga – Armeenias, Moldovas, Kasahstanis ja Aserbaidžaanis, ületab taunijate osa praegu heakskiitjate osa. Näiteks Armeenias langes heakskiidu tase 13 protsendipunkti (45 protsendilt 32 protsendile), halvakspanu aga kasvas 20 protsendipunkti (38 protsendilt 58 protsendile).
Veelgi enam, Kasahstanis, Eestis ja Lätis, suurima vene elanikkonna osakaaluga riikides, on vähem nende esindajaid, kes on valmis venemaa juhtkonnale toetust avaldama.
Eelmisel aastal oli esimest korda pärast selliste andmete kogumise algust 2005. aastast kremli tegevust taunivaid etnilisi venelasi Eestis ja Lätis rohkem kui heakskiitjaid: vastavalt 53% versus 14% ja 49% versus 14%. Kasahstanis on heakskiitjaid endiselt rohkem (47% versus 37% ei kiida), kuid aastaga on meeleolu kardinaalselt muutunud: kui 2021. aastal oli vahe nende vahel 42 protsenti, siis 2022. aastal on see vaid 10 protsenti.
Lisaks kahanevad vene diasporaad ise, sest nende esindajad ei taha end enam venelasteks nimetada. Aastatel 2007-2009 Kasahstanis nimetas end venelasteks 33%, Lätis – 30% ja Eestis – 29%. 2022. aastal oli neid vastavalt 15%, 19% ja 21%. Autori kommentaar: just tõuseb ka trend, et vene rahvusest inimesed järjest enam eestistavad enda nimesid.
Inimeste tunnetuse/arvamuse muutus endistes NSV Liidu riikides vastab üldjoontes maailma jõudude vahekorrale. Sõja vallandamisega Ukrainas on venemaa määrinud oma mainet kõigi piirkondade esindajate silmis, välja arvatud Sahara-tagune Aafrika (aga ka seal on see tuhmunud). Esimest korda 15 aastat kestnud küsitluste jooksul suhtumise kohta maailma liidritesse mõistis enamik Maa elanikke putini ja tema režiimi hukka, teatas Gallup aprilli lõpus. Samal ajal kui venemaa on kaotamas sümpaatiat ja mõju naaberriikides, liiguvad temast läänes asuvad aktiivselt Euroopa ja USA ning lõunapoolsed Hiina poole. Viimane pidas eelmisel nädalal esimese silmast silma tippkohtumise viie Kesk-Aasia riigi liidritega. „Tagamaks rahu piirkonnas”, on Peking lubanud oma naabritele kaitse- ja julgeolekuabi, vürtsitades oma ettepanekuid kavaga eraldada 26 miljardit jüaani (3,6 miljardit dollarit) rahaliseks toetuseks ja „tasuta abiks”. moskva „oli praktiliselt nõus, et nad ei saa [selles piirkonnas] sellel tasemel konkureerida,” ütles Singapuri kaitse- ja strateegiliste uuringute instituudi vanemteadur Raffaello Pantucci The Wall Street Journalile. Kesk-Aasia riigid omakorda soovivad saada rohkem võimalusi rahvusvaheliseks koostööks, ütles ta: „Huvitav on see, kui avalikult ja millise sooviga nad Hiina asukohta otsivad.”
14. putin kõneles eile moskvas toimunud julgeolekuküsimuste kõrgete esindajate 11. rahvusvahelisel kohtumisel osalejatega. Kõne oli suht räige retoorikaga, milles ta süüdistas läänt globaalse ebastabiilsuse tekitamises ning kutsutakse Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riike üles looma multipolaarset maailma. Hiljem osales putin moskvas Euraasia majandusfoorumil koos valgevene presidendi lukašenka, Kasahstani presidendi Kassõm-Jomart Tokajevi, Kõrgõzstani presidendi Sadõr Japarovi ja Armeenia asepeaministri Mher Grigorjaniga. Suht märgiline oli, et samal ajal, kui Kasahstani president pidas kõnet surusid putin ja lukasenka kätt ning tegid mingeid üleolevaid naeratusi esile kutsuvaid kommentaare. Lisaks putin kohtus ka Serblaste Vabariigi (Serbia poliitiline üksus Bosnia ja Hertsegoviinas) presidendi Milorad Dodikiga ning Dodik toetas demonstratiivselt venemaa narratiivi Ukraina sõjast, väites, et venemaa on sunnitud käivitama „sõjalise erioperatsiooni” ja et sõda on kokkupõrge lääne vastu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
