Sõja ülevaade: 450. päev – jätkuvad vene õhurünnakud
Avaldatud: 19 mai, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. mai 2023:
rindel juba nädal sarnased suundumused väikeste muutustega rindejoones, jätkuvad vene poole õhurünnakud suuremate Ukraina linnade pihta, USA pisu meeldivalt üllatas, Eesti Riigikogu jõudis Ukraina uudistesse ja päris olulisest suundumustest venemaal nende tulevikuteel, vene kodanike valuutahoiustega läheb järjest „valusamaks”, Hiina näitab enda nägu seoses rahukõnelustega ja valgevenest õige pisu.
Täna öösel töötasid õhuhäired nii Kiievi kandis kui läänepoolsetes ning rindejoone lähedastes Ukraina linnades. Hetkel on teada, et osa rünnakuist oli droonidega seotud. Õhutõrje töötas kõigis neis ja kostus plahvatusi, aga kas plahvatused olid õhus tänu ründeobjektide tabamisele või plahvatas miskit maapinnal oli varahommikuks veel teadmata. 16 Iraani drooni ja 3 Kalibr raketti vähemalt alla lasti. Kipub arvama, et pisu pead hetkel vene kaitseministeeriumis kratsitakse, sest ülihelikiirusega „tabamatu” rakett Kinžal polegi nii tabamatu ja mitu neist olla üleeilegi alla lastud. Piiräärsed Ukraina külad elavad oma tavapärases pommisajus ning vene poole kurtmine ei lõpe, et neilgi plahvatusi kostub.
Kupiansk-Kreminna: vene poole pisu intensiivsemad rünnakud nii kirdest Kupianski suunal, piki Svatove-Kupiansk maanteed Novoselivke küla juures ning Kreminnast nii lääne- kui edelasuunal. Hetkel need veel rindejoones muutusi toonud pole. Kaudtuld tavapäraselt kummaltki poolelt. Jätkuvalt suurem vene poole surve ootel Kreminna suunalt (seal vene poole üksusi selleks piisavalt palju).
Siversk: Bilohorivka küla edutu ründamine jätkub, mujal vaid pommitamine.
Bahmut: jätkuvalt mõlemapoolsete võimalustega rindelõik. Pisu üllatas Ukraina Sacco ja Vanzetti (see on üks küla) juures, mis asub Soledari linnast põhjasuunal ning suutis vene poole seal eesmistelt possadelt minema lüüa. Tundub, et ümberpiiramise mõlemas harus pisu kaudtulega töötluse järel või droonilt miskit pillamise järel on uute possade hõivamine ohutumaks Ukraina võitlejatele läinud. Kipub nägema mitmetes lõikudes päris kiiret possade maha jätmist. Lõunapoolsemas harus jätkub mõnesaja meetri kaupa Ukraina edenemine Klisiivka küla suunal. Küll olla vene pool toonud siia Avdiivka kandist appi ühe tankiüksuse (küll on suurus teadmata). Bahmuti linnas aga hoonekaupa siiski wagner edeneb. Kas nende kiitlemine, et suured kortermajad on neil nüüd kõik käes on õige, pole kinnitust mujalt saanud. Tundub, et viimase ruutkilomeetri langemine on päevade küsimus. Eks põhjuseks ikka lauspommitamine kõigist torudest vene poolel lisaks frontaalrünnakute jätkumisega wagneri poolt. Isegi lennuvägi pommitab Bahmuti Ukraina käes olevat osa. Jätkuvalt kipub arvama, et prigozin ootab hetke Bahmuti vallutamise ettekandmiseks ja siis wagneri hoog raugeb ning peaks tekkima ajaaken pisu suuremaks Ukraina surveks külgedelt edenemiseks soodustamaks vene poolel Bahmuti maha jätmist, mis oleks moraalselt neile veelgi hävitavam, sest pool aastat linna ründamist ja lõpuks selle vallutamine ja siis u nädala või paariga peavad linnast taanduma. Eks näis.
Donetsk: pisu on Avdiivka suunal rünnakusurve langenud ning jätkub surumine nii Pervomaiske kui Marinka juures. Tundub, et Pervomaiske juures on vene poole kaotused tõusuteel. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kaudtuld vene poolelt jagus kogu rindele ja pisu kasvas Ukraina kaudtulelöökide arv.
***
Lõunarinne: kaudtuleduell oli eile siingi pisu võrdsem ja Ukraina ulatus Tokmakini. Krimmi poolsaarel Simferoopol-Sevastoopol lõigul lasti raudteerööpad katki (keegi kohalikest sinna vist pommi pani) ja kaubarong seal välja sõitis.
Herson: suht võrdne kaudtuleduell jätkub.
Suures pildis siiski hetkel veel ootel, kuhu arengud liikuma võiksid hakata. Zelenski just moodustas Krimmi vabastamise nõukogu, aga hetkel sel teemal rohkem ei kommenteeriks. Vähemalt enamus vene blogijaid on arvamusel, et suurem Ukraina üksuste koondmine on põhiliselt lõunarindel ja arvatavaks suunaks Krimmi ära lõikamine. Kuna võimalusi siiski palju ning tundub, et otsust võib paljus mõjutada poliitiline tahe, siis „mõnusalt” edasised jõulisemad Ukraina tegevused on ettearvamatud.
USA presidendi administratsioon pisu üllatas oma teatega, et võivad siiski anda Ukrainale F-16 lennukeid ja väljaõppeprogramm peaks lenduritele (pluss toetusmeeskond) saama hakkama 4 kuuga (ikka eelnevalt lendur peab olema). Kasvab kaugemale ulatuva ning kaalukama tehnika lisandumine Ukrainale ning loodan, et summade lisandumine nn laskemoonafondi ei too rahade pärast suurt kisklemist.
Ukraina uudistesse jõudis Eesti Riigikogu oma otsusega toetada konkreetse Ukraina NATO-ga liitumise tegevuskava paika panemist Vilniuses NATO tippkohtumisel.
Üks väga oluline uuring seoses venemaa üliõpilastega küsitlemisega kaasamõtlemiseks ilma enda kommentaarideta (neid lihtsalt pole siia juurde vaja): sõda Ukrainaga paiskas venemaa kaosesse ja kriipsutas läbi võimaluse edukaks eluks riigis, selgub venemaa föderatsiooni presidendi administratsiooni ja valitsuse tellitud üliõpilaste küsitlusest, sai teada „Olulised lood”.
Vastajatelt küsiti, kas nad toetavad nn erioperatsiooni, mis viitab Ukraina sissetungile; kas on oht, et rünnatakse venemaad; milliseid emotsioone nad kogevad oma riigile mõeldes; kas nad tahavad lahkuda.
Emotsioonidest õpilaste seas domineerivad ärevus ja hirm – 36% ütles seda, umbes 20% tunneb nördimust ja pettumust ning 25% säilitab endiselt lootuse. venemaa üle tunneb uhkust vaid 12-14% vastanutest.
Samuti paluti õpilastel valida üks või mitu sõna, mis kirjeldavad venemaa hetkeolukorda kõige paremini. Kõige populaarsemad olid „kriis” (44%) – see vastusevariant on kõigis ülikoolides esikohal – ja „langus” (32%). „Elavnemine” ja „stabiilsus” valiti ainult vastavalt 16% ja 8% juhtudest.
Kolmandik õpilastest avaldas soovi emigreeruda. Enamikus ülikoolides jääb see näitaja vahemikku 14% kuni 24% ja Kõrgemas Majanduskoolis on selliste meeleoludega 58% üliõpilastest.
Samuti paluti vastajatel valida enda jaoks kõige olulisemad mõisted. Rohkem kui pooled omistasid neile „armastuse, suhted ja perekonna”, samuti „eneseteostuse ja mitmekülgse arengu”, 47% – materiaalset heaolu. Kõige vähem tunneb õpilasi muret „venemaa elus osalemise ja riigi toetamise” pärast – 10%. Samuti saavutas vaid 19% „austuse riigi, selle ajaloo ja traditsiooniliste väärtuste vastu”, mida putin nii väga kaitseb.
Küsimusele, mille eest peaks venemaa juhtkond ennekõike hoolitsema, vastas 69% õpilastest: „majanduse arendamine, kodanike heaolu tagamine, elukvaliteedi tõstmine”. Ainult 13% usub, et „riigi tugevus, sõjaline jõud ja mõju rahvusvahelistele protsessidele” peaks olema võimude prioriteet.
Uuring viidi läbi enam kui 500 ülikoolis.
Üliõpilastele pakutakse luba võtta akadeemilist puhkust, et minna Ukrainasse sõtta. Selle algatuse tegi vene riigiduuma hariduskomisjoni esimene aseesimees yana lantratova.
Hetkel antakse üliõpilastele puhkust tervislikel, perekondlikel ja muudel põhjustel mitte rohkem kui kaheks aastaks. Selline sõnastus tekitab raskusi Ukrainasse minna soovivatele üliõpilastele. lantrarova soovitas puhkuse saamise ühe põhjusena eraldi välja tuua sõjast osavõtt. Lisaks tegi saadik ettepaneku muuta sõtta mineku tõttu akadeemilisel puhkusel olemine tähtajatuks kuni selle lõpuni. Njah, hetkel lubatakse u 2500 euro suurust palka vabatahtlikele, mis jätkuvalt enim ahvatleb just vaesemate piirkondade mehi.
Veel üks oluline uudis arengutest venemaal ilma enda kommentaarideta: samal ajal kui venemaa võimud deklareerivad vajadust saavutada tehnoloogiline suveräänsus, kaotab venemaa jätkuvalt kiiresti oma teadusliku potentsiaali. Viimase viie aasta jooksul on riik kaotanud 50 000 teadlast, ütles venemaa Teaduste Akadeemia asepresident, venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna esimees Valentin Parmon.
„Peamine probleem venemaal on järgmine: viimase viie aasta jooksul on ainult venemaa – ükski teine riik pole kaotanud teadusvaldkonnas nii palju töötajaid – ja venemaa on kaotanud 50 000 inimest,” ütles Parmon osakonna üldkoosolekul (tsiteeris Interfax).
Tema sõnul tunneb riik puudust neist, kes aitaksid saavutada „tehnoloogilist suveräänsust” ja töötaksid kõrgtehnoloogiate kallal. Parmon ütles, et võimekate inimeste uuesti teadusesse kaasamiseks ja tehnoloogiliselt arenenud riikide „vähemalt ligikaudu keskmise tasemeni” jõudmiseks peab riik teadusuuringute rahastamist „ligikaudu kolmekordistama”.
„Loomulikult on tegemist teadlaste palgadiskrimineerimisega piirkondades ja megalinnades, sest 200% keskmisest palgast ei ole tõsiseltvõetav, teadus on igal pool teadus,” lisas SB RASi esimees.
Varem Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Instituut. S.A. Khristianovitš SB RAS avaldas ametivõimudele avaliku kirja seoses kolme tema teadlase vahistamisega kahtlustatuna riigireetmises. „Me lihtsalt ei saa aru, kuidas oma tööd jätkata. […] Näeme, et iga artikkel või raport võib viia süüdistusteni riigireetmises,” märkisid nad.
Teadlased pöörasid tähelepanu ka sellele, kuidas loodud õhkkond mõjutab teadusnoort. „Juba praegu keelduvad parimad tudengid meile tööle tulemast ja meie parimad noored töötajad lahkuvad teadusest. Mitmed teadusvaldkonnad on lihtsalt suletud, kuna töötajad kardavad selliste uurimistöödega tegeleda,” kirjutasid teadlased.
Varem on moskva Riikliku Ülikooli rektor Viktor Sadovnitši öelnud, et viimase kümne aastaga on alla 30-aastaste teadlaste arv venemaal vähenenud 25%. „Vormi 2-Science of Rosstat andmetel väheneb alla 30-aastaste noorte teadlaste koguarv venemaal – 2010. aastal oli neid 71 tuhat, sealhulgas 4350 akadeemilise kraadiga inimest ja 2021. aastal 53 tuhat inimest. neist, sealhulgas kraadiga 1750,” ütles Sadovnitši venemaa rektorite liidu laiendatud koosolekul.
Samal ajal langes teadlaste koguarv venemaal 2021. aasta lõpus ajaloolise miinimumini – 340,1 tuhande inimeseni, selgub ISSEK HSE arvutustest. Teadlaste arv riigis on pidevalt vähenenud alates 2014. aastast, mil venemaa annekteeris Krimmi. Aastatel 2014–2021 vähenes teadlaste arv 10,5% ehk 76 tuhande inimese võrra.
Samal ajal oli NSV Liidu lagunemise ajal venemaal 992 tuhat teadlast ja riik oli teadustöötajate arvu poolest maailmas esikohal. Ukraina sõja ja mobilisatsiooni taustal on ajude äravool kiirenenud.
venemaa maaklerid loobuvad jätkuvalt „ebasõbralikest” valuutadest ja hakati sunniviisiliselt konverteerima oma klientide kontodel olevaid dollareid ja eurosid rubladeks.
Pakutakse mingeid alternatiivseid variante aga tundub, et raha põletamisega saaks vist sama palju kasu. Lisaks tõstetakse valuuta konto haldamise tasu ja kipub see sinna u 10% (pigem mõni protsent isegi rohkem) kanti aastas kontol olevast summast. Lisaks kasvavad tehingu vahendamise summad mitmele protsendile. Algeselt mõjutas see vaid kliente, kel kontol üle 20 000 dollari aga nüüd laineb see kõigini.
Hiina „rahu” läbirääkimiste vahendamine ei kipu edenema, sest see soosib relvakonflikti alustamist hõivamaks uusi territooriume. Eks seda ole ka Hiinal vaja, sest Taiwani teema on jätkuvalt õhus. Ei imesta, kui Hiinal on veel huvisid erinevate piirnevate territooriumite vastu. Lisaks pole mõtet usalda putinit, kes kipub olema sõnamurdmise ja valetamise maailmameister. Eks nad kemplevad sel teemal Põhja-Korea diktaatoriga, kumb parem on. Lisaks kahtlustab täiesti põhjendatult Ukraina, et läbirääkimiste pausi ajal sõjalise konflikti külmutamine annab vene poolele võimaluse end koondada uueks suuremaks pealetungiks või siis jääbki nn ajutine rindejoon piiriks.
Valgevene ja Ukraina piirile tekkisid kaitsekindlustused. „Valgevene Gayuni” andmetel märgati „draakoni hambaid” 10 km kaugusel Gomelist. Lisaks ehitatakse „draakoni hammaste” rajamise kohast mitte kaugel oletatavasti kindlustusi, märgib leht. Kalinino külast väljasõidul märkasid nad erivarustust. Tundub, et lukasenka on pisu paranenud, sest ta osales suuremal üritusel ja tundub, et kogu retoorika on ikka suunatud vingerdamisele, sest peab tegema „palju ettevalmistusi ning harjutama”, peaasi, et ei peaks minema aktiivsesse faasi Ukrainaga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
