Sõja ülevaade: 448. päev – lahingute arv on hakanud tõusma
Avaldatud: 17 mai, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. mai 2023:
lahingute arv on hakanud tasapisi tõusma, rindejoones mõned väikesed muutused, Kupiansk-Kreminna rindel kolmes lõigus vene poole rünnakud jätkuvad, vene pool jätkab tõsiseid pingutusi Bahmuti vallutamiseks ning vaikne pole ka Avdiivka ja Marinka juures, igapäevane Ukraina linnade pommitamine jätkub, kgb soovib rohkem õigusi toimetamaks nii venemaal kui okupeeritud aladel, pisu murest seoses peatse USA sõjalise abipaketi lubatud kogusumma täitumisega, Youtube hakkas wagnerit blokkima, Euroopa Nõukogu tippkohtumine ja Ukraina ühines Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskusega…
Ukraina õhuvägi teatas, et tulistas ööl vastu 16. maid venemaa raketirünnakus alla kuus Kinžali hüperhelikiirusega raketti. Kokku tulistas venemaa nende sõnul üle riigi 18 raketti (u 30 neid lasti). Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi ütles, et Ukrainat rünnati kuue hüperheliraketiga X-47M2 Kinzhal, üheksa tiibraketiga Kalibr ning kolme ballistilise raketiga S-400 ja Iskander-M+ droonid.
Väidetavalt suutis venemaa kahjustada Kiievi raketirünnaku käigus üht USA Patrioti õhutõrjesüsteemi, teatas CNN USA ametnikule viidates. Väljaande vestluskaaslane annab mõista, et süsteem ei hävinud täielikult. Tema sõnul hindab USA alles kahju ulatust. Peagi tehakse otsus, kas süsteem tuleb tagastada või saab Ukraina seda kohapeal parandada.
vene kaitseministeerium teatas varem, et Ameerika Patrioti kompleksi tabas Daggeri „Kinžal” rakett. Samal ajal keeldusid Ukraina sõjaväelased kommenteerimast vene rakettide tabamust Patrioti kompleksile. „Me ei kommenteeri venemaa allikaid,” ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja Serhi Ignat CNN-ile. Hetkel on Ukrainas kaks Patrioti süsteemi: ühe andis üle USA ning teise Saksamaa ja Holland. Milline neist kannatada sai, pole veel selge. Küll kasvab nii vene kui lääneriikide relvasüsteemide kasutamisega seonduv praktika (tehniline kirjeldus ei kipu alati olema piisav) ja nn testimine jookvalt võib tuua pisu ootamatuid tulemusi ja seni need kipuvad siiski (õnneks) kremli kahjuks enamasti olema.
Täna öösel õhuhäired enamuses idapoolsemates Ukraina linnades jätkusid. Varahommikuks tabamustest info puudus. Rindejoone lähedased linnad ikka (kuni 50 km) siiski tabamusi said. Piiriäärsete Ukraina külade tihe pommitamine. Kurdab ka vene pool, et nii Kurski, Brjanski kui Belgorodi oblastis õhutõrje sihtmärke alla laseb ja piirile lähemal Ukraina ikka „eramuid ja elektriliine” tabab. Küll olla enne piirini jõudmist kaks vene drooni alla kukkunud (arvatavalt Ukraina poole teel olles) ja võimalik, et enne piirini jõudmist Ukraina õhutõrje need alla tõi. Pigem koomiline, et moskva kandis asuv moskvitši tehas ka põlema läks (lada oma just põles).
Kupiansk-Kreminna: lahingud Kupianskist kirdes, Novoselivka juures (Svatove-Kupiansk maanteel) ja Kreminnast lõunas asuval metsaalal jätkusid, kuid rindejoones need muutusi ei toonud. Eriti tihe on vene kaudtuli piki Oskoli jõge kuni Kupianski linnani. Väidetavalt tõuseb vene poole droonide kasutus nii rinde põhja- kui lõunalõigus. Ressurssi suuremaks rünnakuks peal jaguma vene poolel kummaski lõigus. Pisu üllatusega selles rindelõigus kolm vene MLRS-i korraga ära lasti.
Siversk: Bilohorivka küla rünnakud algasid uuesti, aga siingi muutusi rindejoones ei tuvastanud. Kaudtuld tavapäraselt.
Bahmut: vene pool kasvatab rünnakuid saamaks tagasi kummaski ümberpiiramise harus kaotatud possasid, aga tundub, et hoopis lõunapoolsemas neid hoopis juurde kaotas. Olla Ukraina loonud seal sillapea üle Siverski Donetsi-Donbass kanali. Bahmuti linnas seis pisu selguseta, sest on vastuolulist infot. Mitmed allikad väidavad, et kumbki pool võis mõned hooned vallutada, sestap jääb homseks täpsema seisu selgitamine. Kuna kremlil ja prigozinil on vähemalt ühte edulugu vaja kasvõi Pyrrhose võidu näol, siis surumine jätkub. Kaudtulemoona puudust vene poolel pole, aga eks neid moona vaheladusid ikka ära lastakse ja sellest mingeid auke kahurite/miinipildujate töös tule. Küll tuleb siit kandist enim vene soldatite vangi langemise videosid. Võimalused mõlemal poolel edenemiseks olemas ning pigem hetkel loeb rohkem Ukrainast, kui palju uut ja värsket ressurssi siia suunale pannakse.
Donetsk: lahingud Avdiivka ja Marinka juures jätkuvad ja võimalik, et u 100-300 m võis vene pool kummaski lõigus edeneda, aga siingi seis täpsemalt veel selge pole ja jääb homset päeva selle selgitamine ootama. Kaudtuld jagus mõlemapoolselt palju, kuid nagu enamuses lõikudes, siis see rohkuselt ikka vene poole kasuks. Siingi suurema vene poole rünnaku ootuses, sest Donetskist on vaja vene poolel rindejoon vähemalt 20-30 km kaugusele saada vähendamaks tavaliste (ka odava moonaga) kahurite mõju linnale.
***
Lõunarinne/Herson: tihe kaudtuleduell. Ukraina ulatus eile Musta mereni ja tabamusi ulatus Berdjanski sadamalinnani ning mingi tulekahju algas Mariupoli ühes kaubanduskeskuses (miks põlema läks, on teadmata). Jätkuvalt vene pool kurdab, et Ukraina omad toimetavad oma üksustega Dnepri idakaldal.
kgb (fsb) on välja töötanud juhendi julgeolekujõududele, mis lubab läbi otsida venelaste maju, kortereid ja sõidukeid ilma kohtuotsuseta. Dokument ilmus määruste eelnõude portaalis. Juhendis määratletakse juhud, mil eriteenistuste esindajad võivad „läbi viia toimingu”, mis piirab kodanike põhiseaduslikku õigust oma kodu puutumatusele.
Dokumendi kohaselt hõlmavad need olukordi, „millega on kiire ja võivad viia raske või eriti raske kuriteo toimepanemiseni”. Kirjutaja märkus: ka plaan arvamust avaldada Ukraina sõja kohta on piisav, kui see just kremli seisukohti ei toeta.
Samuti lubatakse volitamata läbiotsimisi, kui on tõendeid sündmuste ja tegude kohta, mis „loovad ohtu venemaa riigi-, sõjalise-, majandus-, info- või keskkonnajulgeolekule”. Pärast nendel põhjustel läbiotsimist peavad julgeolekujõud oma käitumisest kohut teavitama 24 tunni jooksul. Läbiotsimise alustamiseks peavad eriteenistuste esindajad aga saama otsuse ühelt julgeolekuasutuse juhilt – kgb direktori esimeselt asetäitjalt, osakonna või osakonna juhilt, nende asetäitjatelt või juhtidelt territoriaaljulgeoleku asutustest.
Kõigil muudel juhtudel tehakse läbiotsimisi ainult kohtuotsuse alusel ja andmete olemasolul kuriteo tunnuste, neid toime pannud isikute ja riigi julgeolekut ohustavate sündmuste kohta.
vene riigiduuma kavatseb legaliseerida kodanike sunniviisilise liikumise sõjaseisukorraga piirkondades. Kirjutaja kommentaar: hm, seni ei vajanud nad mingitki põhjendust, aga ju üritatakse võidelda võimalike läänesuunaliste sõjakuritegude süüdistustega.
Samuti lubavad muudatused selliste piirkondade elanikke kuni 30 päevaks kinni pidada putini määruste rikkumise eest. Nüüd on sõjaseisukord kehtestatud neljas annekteeritud Ukraina piirkonnas: Zaporožje, Hersoni oblastis, aga ka isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikides. Vajadusel on ametivõimudel võimalik kontrollida dokumente, läbi otsida kodanikke ja isiklikke asju, kodusid ja sõidukeid ning keeldude ja piirangute rikkumisel neid kuni 30 päeva kinni pidada, kuid ainult käesolevas seaduses loetletud alustel. Kirjutaja: sedagi on seni ilma põhjendamata tehtud.
Lisaks ei saa piirkonnas sõjaseisukorra ajal korraldada rahvahääletusi, samuti riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse valimisi. Nende muudatuste eesmärk olevat tagada kodanike turvalisus, „kaitsta nende elu ja tervist” ning „teostada nende hääleõigust”. Varem kirjutas putin alla dekreedile, mis näeb ette Ukraina kodanike väljasaatmise annekteeritud aladelt, kui neid peetakse „julgeolekuohuks”. Dokumendi kohaselt peavad nende piirkondade elanikud saama venemaa passi enne 1. juulit 2024. Kui nad seda ei tee, võidakse nad riigist välja saata.
USA-le on jäänud umbes 6 miljardit dollarit 48 miljardist dollarist, mille USA Kongress kiitis heaks abipaketina Ukrainale 2022. aasta detsembris. Praeguse kulumäära juures võivad need lõppeda juba juuli keskpaigas, mis tekitab mõnes seadusandjas muret, kirjutab Politico, viidates intervjueeritud kongresmenidele.
Valge Maja allika sõnul on president Joe Bideni administratsioon aga „täielikult pühendunud” Kiievi „pikaajalisele” toetamisele ja arutab sõjalise abi uue osa eraldamist. Kuid veel pole selge, kuidas võivad Ukraina vajadused eelseisva vastupealetungi ajal ja pärast seda muutuda, lisas allikas. Samal ajal on Bideni administratsioonil keerulisem pakkuda uut suurt abipaketti, kuna „vale kongress” kiidab selle heaks, märgib Politico. Ukrainale antava abi küsimust arutatakse USA riigivõla ülemmäära üle peetava debati taustal ja see võib kohtuda vabariiklaste rühma vastupanuga, „kes tahavad Ukraina kulutusi kärpida”.
Praegune 48 miljardi dollari suurune abipakett sisaldab umbes 36 miljardit dollarit Pentagonile, kes on selle raha abil tarninud miljoneid suurtükimürske Ukraina relvajõududele, rahastanud tankide, soomusmasinate ja täiustatud õhutõrjesüsteemide tarnimist. See võimaldas Ukraina poolel valmistuda vastupealetungiks, mis peaks tooma konflikti välja kaevikusõja ummikseisust. Kokku on Washington venemaa sissetungi algusest saati Kiievile sõjalist abi andnud üle 36 miljardi dollari. Samal ajal on USA võimud korduvalt rõhutanud, et nad aitavad Ukrainat nii palju kui vaja.
YouTube on alustanud venemaa erasõjaväeettevõtte wagneri videote eemaldamist, teatas Moscow Times. Youtube selgitas, et wagner on „kuritegelik ja terroristlik organisatsioon” ning seetõttu on selle kohta materjalide postitamine keelatud. „Erandi teeme ainult õppe-, dokumentaal-, kunsti- ja teadusvideotele, kui neile on lisatud sobiv kontekst ja nende avaldamine on põhjendatud,” seisis teavituses.
Jaanuari lõpus tunnistas USA wagneri PMC-d rahvusvaheliseks kuritegelikuks organisatsiooniks ja kehtestas sellega seotud struktuuride vastu sanktsioonid. Palgasõdurite rühmitus ise ja selle asutaja prigožin on olnud USA sanktsioonide all alates 2017. aastast. Lisaks hääletas Prantsuse parlament wagneri terroriorganisatsiooniks kuulutamise poolt. Resolutsioonis rõhutati, et rühmitus „osales Butša tsiviilisikute tapmises ja piinamises” ning selle tegevust võib kvalifitseerida sõjakuritegudeks.
Selle aasta märtsis tegi sarnase otsuse Leedu Seim ning seejärel lisas Euroopa Liit wagneri sanktsioonide nimekirja „aktiivse osalemise eest venemaa sõjalises agressioonis Ukraina vastu”. Umbes nädal tagasi sai teatavaks, et ka Ühendkuningriik kavatseb tunnistada wagneri terroriorganisatsiooniks. Aprillis pöördus Ukraina kultuuri- ja teabepoliitika minister Oleksandr Tkatšenko YouTube’i juhtkonna poole palvega „võtta konkreetsed meetmed”, et tuvastada wagneri rühmitust reklaamivad videod. „vene hübriidsõja sellised ilmingud tuleb demokraatliku maailma stabiilsuse huvides võimalikult kiiresti peatada,” ütles ta. Samal päeval märkis Tkatšenko, et ettevõte vastas palvele „välgukiirusel, eemaldades enam kui 1 miljoni vaatamisega wagneri videod ja neid videoid levitanud kanalid”.
Eelmise aasta oktoobris nõudis prigožin venemaa peaprokuratuurilt YouTube’i blokeerimist, süüdistades platvormi „võltsuudiste” levitamises, mis nõuavad valitsuse kukutamist, „russofoobse” ja hävitava sisu avaldamist. Samuti palus ta tunnustada Google’i „soovimatut” tegevust.
Teisipäeval kahepäevasele Euroopa Nõukogu tippkohtumisele kogunenud 46 riigi liidrid kavatsevad luua süsteemi, mis paneks venemaa vastutama sõjakuritegude ja hävitamise eest Ukrainas. Reykjavikis toimuva kohtumise lõpuks soovivad sellel osalejad sõnastada kahe vastava registri pidamise aluspõhimõtted, teatab Associated Press. Euroopa peamise inimõigusorganisatsiooni tippkohtumise peaeesmärgiks on seadusandlike ja õiguslike mehhanismide väljatöötamine, mille abil venemaa peaks vastutama vallutussõja vallandamise ja selle tegevuse tagajärgede eest. Euroopa loodab, et USA, kes on tippkohtumisel vaatlejana, toetab seda algatust. Ühte registrisse jäävad kõik venemaa poolt Ukrainale tekitatud kahjujuhtumid, et edaspidi oleks võimalik esitada moskvale rahalise hüvitise nõudeid. 2023. aasta veebruari seisuga on ainuüksi taristu kadu hinnanguliselt 143,8 miljardit dollarit. Lisaks kandis vähemalt 109 suurt ja keskmise suurusega ettevõtet 2022. aasta sissetungi tagajärjel otsest kahju 13 miljardit dollarit.
Lisaks peaks see pidama sõjakuritegude arvestust (sellega tegelevad juba aktiivselt mitmesugused organisatsioonid – Ukrainast ÜRO ja Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtuni). See on vajalik tribunali jaoks, mille loomist arutatakse tippkohtumisel. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „Annan endast parima, et toetada eritribunali loomist, et anda venemaa agressioonikuritegude eest vastutusele”.
Von der Leyen teatas möödunud aasta lõpus ettevalmistustest ÜRO egiidi all oleva tribunali loomiseks, mis hakkaks uurima venemaa sõjakuritegusid. Ja veebruaris kuulutati Haagis välja rahvusvaheline keskus, mis koordineerib tõendite kogumist venemaa kohtu alla andmiseks agressioonikuriteo eest.
Spetsiaalset tribunali on vaja selleks, et panna kõrged vene ametnikud vastutama sõja puhkemise (nn agressioonikuritegu) eest, mitte ainult konkreetsete vaenutegevuse käigus toime pandud kuritegude eest.
Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) 15. sünnipäeval liitus keskusega neli uut riiki: Iirimaa, Island, Jaapan ja Ukraina.
Tasapisi kasvab USA seadusandjate soov kuulutada venemaa terroristlikuks riigiks. Belgial ja Hollandil on mingid plaanid F-16-tega Ukraina suunal ja kasvab tasapisi lääneriikide soov anda pikema ulatusega relvi Ukrainale. Väga pingsalt jälgivad kõike toimuvat ka vene milblogijad ja pisu nad enam mures on…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
