Sõja ülevaade: 446. päev – rindejoones muutused
Avaldatud: 15 mai, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. mai 2023:
Bahmutis ja selle ümber ning Avdiivka lähistel rindejoone muutused, vene poole õhurünnakud Ukraina linnade suunal jätkuvad, uute sanktsioonide ettevalmistamisest venemaa suunal ja suvel Vilniuses toimuva NATO uue tippkohtumise ettevalmistused ning Türgi presidendi valimised…
Õhuhäireid jagus täna öösel peaaegu Kiievini. Plahvatusi toimus rindejoonest kuni 60 km kaugusel asuvates linnades. Enamasti S-300 ja droonid. Tundub, et pisu on paranenud vene poole info kaugemal Ukraina tagalas asuvate sõjaliste sihtmärkide kohta. Eks neid infot edastavaid inimesi seal ka kätte saadakse, aga mitte kõiki. Lisaks ulatuvad vene luuredroonid päris kaugele. Tundub, et Ukraina peab ka kaugemal tagalas rohkem mulaažiga tegelema. Piiräärsete Ukraina külade tihe pommisadu jätkus. Siiani pole selge, kuidas neli vene sõjaväe õhusõidukit Brjanski oblastis alla lasti. Küll tuli kõlakas, et hävinud olla ka kolmas helikopter aga see vist maa peal olles põlema läks või plahvatas. Lisaks kurdab vene pool, et Belgorodii oblastis ikka vaid „eramud ja elektriliinid” pihta saavad.
Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakud kirde suunalt Kupianski poole jätkuvad, lisaks rünnakud Svatove-Kupiansk suunal piki maanteed ja sellest lõunas aga isegi vene poole blogijad kirjutavad, et need rünnakud on „loiud”. Tundub, et käib kompimine tuvastamaks Ukraina possasid, et neid siis kaudtulega töödelda. Kreminna kandis rünnakuid ei tuvastanud (mingid luurekad ikka metsas käivad). Kaudtuleduell ja paistab, et rindelähedastes külades on ka vene poolel keeruline, sest Ukraina omad puruks pommitatud hoonete keskelt vene poole tehnika lihtsalt üles leiavad. Jätkuvalt sel nädalal suurema surve kasvu vene poolelt kahjuks ootab. Rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Siversk: Bilohorivka, Verhokamianske ja Spirne pommitamine. Rindejoone muutusi polnud.
Bahmut: Bahmuti ümberpiiramise harudes jätkavad mõlemad pooled rünnakuid, aga eile kahes kohas põhjapoolsemas ümberpiiramise harus Ukraina vene possasid mitusada meetrit tagasi lükkas. Lõunapoolsemas harus suruti vene pool haru tipus olevast metsaalast välja ja Ukraina edenes u 1 km. Selles rindelõigus tundub olevat Ukraina kaudtuli kõige aktiivsem ja täpsem ning kui kaudtulega soomusele pihta ei saa, siis lastakse tankitõrjeraketiga õlalt see ikka ära. Tundub, et vene poole kaotuste arv pigem kasvab ja sama trend olla ka vangidega. Tulevahetused kaitsekraavide hõivamisel kisuvad isegi vaid mõnele meetrile. Küll pisu üllatusega näeb, et paljudes suurtes kaevikusüsteemides on vene soldateid vaid mõned. Kas on mindud samale taktikale nagu Ukraina, et eesmistel possadel ongi vaid mõned võitlejad või kipub inimressurssiga kohati kitsas olema? Bahmuti linnas siiski wagner eilegi edenes ja umbes 10 suuremat kortermaja tüüpi hoonet rinde keskmises osas kätte sai. Edeneti u 300 m aga suund pisu ebamugav Ukraina kaitsjatele, sest kipub juba poolitama Ukraina käes olevat linnaosa. Samas suunas jätkates ollakse 300 m pärast linna teises ääres väljas. Pisu üritab aktiivsema tankide kasutamisega Ukraina survet vähendada, aga eks vene poolelgi ole tankitõrje võimekust ja pikalt kohapeal olla masin ei saa. Jätkuvalt arvamusel, et prigozin pingutab, et deklareerida Bahmuti vallutamist (kasvõi üheks päevaks). Kaudtulemoona puudust vene poolel seni pole ja jagus kuni Kramatorskini. Pisu frustreeritud oli vene pool, kuidas kiirelt kaudtule tabamusest juhtimispunkti pihta Klisiivkas (üleeile) hukkunud kõrgemate ohvitseride nimed Ukraina omadeni jõudsid…
Donetsk: rünnakud Avdiivka kummaski ümberpiiramise suunas jätkusid ning pisu üllatusega vene pool end u 300 m Kruta Balka küla juures (Avdiivkast idas) end kahe järve vahelt tagasi tõmbas. Opytne juures „väike Vuhledar” jätkub. Marinka rünnakud ka ei edene. Väge nagu peaks vene poolel jaguma, aga ikka jätkatakse liialt väikeste koosseisudega torkimist. Hakkab tekkima tunne, et liialt riskida ei taheta ja pigem siis mõned soomukid ja tankid või jalaväerühm vaid rünnakule saadetakse, et päeva kirja saaks. Eks võimalik ka, et suuremat punti siiski ette valmistatakse. Kaudtulemoona puudust pole vene poolel siingi.
***
Lõunarinne-Herson: kaudtuleduell. Põhiliselt Hersoni suunal vene pool juhitavaid lennukipomme kasutab ning kohati ka süütemoona teele saadab. Ukraina ulatus eile Tokmakini.
G7 ja Euroopa Liidu riigid loodetavasti keelavad venemaa vastaste 11. sanktsioonide paketi raames venemaa torugaasi tarnimise marsruutidel, mille kaudu moskva on varem eksporti vähendanud või lõpetanud, vahendas Financial Times pühapäeval. Ajaleht jõudis tutvuda otsuse eelnõuga, mille G7 juhid peaksid vastu võtma järgmisel nädalal Hiroshimas toimuval tippkohtumisel. Avalduse eelnõu kohaselt vähendab rühm riike veelgi oma venemaa energiaallikate kasutamist, „sealhulgas takistab varem suletud liinide taasavamist”, mis takistab venemaa gaasijuhtmegaasi ekspordi jätkumist sellistesse riikidesse nagu Poola ja Saksamaa (moskva katkestas eelmisel aastal tarned, kutsudes sellega esile energiakriisi).
Pisu NATO teemal seoses Ukrainaga: NATO riigid kavatsevad juulis Vilniuses toimuval tippkohtumisel Ukrainale pakkuda kohest abi, kuid mitte liitumist alliansiga, kirjutab The Wall Street Journal (WSJ) viidates läbirääkimistega kursis olevatele allikatele. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles varem, et tippkohtumise üheks teemaks on julgeolekugarantiid Ukrainale. Ajalehe teatel töötavad NATO diplomaadid ja ametnikud praegu lahenduse kallal, mis näitab Kiievi valmisolekut tulevikus Ukrainat alliansi liikmeks võtta. Lisaks teatab blokk viivitamatust abist Ukrainale. Milles see abi seisneb, väljaanne ei täpsusta.
Mõned alliansi võtmeliikmed, nagu USA ja Suurbritannia teatasid WSJ teatel oma valmisolekust võtta Ukraina NATO liikmeks pärast sõja algust. Saksamaa oli aga vastu. Väljaande teatel kardavad Saksa ametiisikud, et Ukraina kaasamine organisatsiooni toob kaasa vastasseisu Põhja-Atlandi alliansi ja venemaa vahel. Enamik bloki liikmeid on vastu Ukraina lähiajal NATO-sse astumisele, kirjutas Financial Times aprilli alguses, viidates neljale kõnelustega seotud ametnikule. Veelgi enam, väljaande andmetel olid USA, Saksamaa ja Ungari vastu selgele avaldusele Ukraina liitumise kohta tulevikus.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles aga hiljem aprillis, et Ukrainast saab kindlasti bloki liige. „Ukraina õige koht on Euro-Atlandi perekonnas. Ukraina õige koht on NATO-s ja aja jooksul tänu meie toetusele see eesmärk saavutatakse,” ütles ta Kiievis pressikonverentsil (tsiteerib Interfax). Eelseisva Vilniuse tippkohtumise üks võtmeteemasid on Ukraina julgeolekugarantiid, ütles ta siis.
President Volodymyr Zelensky ütles, et tõlgendab seda sündmust „märgina, et allianss on valmis alustama suhetes Ukrainaga uut peatükki – ambitsioonikate otsuste peatükki”. Sellest hoolimata tunnistas ta hiljem, et Ukraina saab NATO-ga liituda alles pärast sõja lõppu venemaaga. „Oleme realistid, mõistame, et sõja jätkudes me NATO-ga ei liitu. Kuid juba sõja ajal tahame kuulda selget signaali, et oleme pärast sõda NATO-s,” ütles Ukraina riigipea (tsitaat Euroopa Pravdast). WSJ teatel tõstatas Ukraina NATO-sse vastuvõtmise küsimuse esmakordselt president George W. Bushi administratsioon 2008. aastal. Seejärel pani Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ettepanekule veto ja Prantsusmaa toetas seda.
Türgi presidendi valimistel vist tuleb teine voor, kuna ei Tayyip Erdogan ega tema vastaskandidaat Kemal Kılıçdaroğlu ei ületanud võiduks vajalikku 50 protsendi künnist.
Valimistele eelnenud arvamusküsitlused näitasid väga tihedat võidujooksu, kuid andsid Kılıçdaroğlule väikese eelise. Peaaegu 91% häältest loetud häältega juhtis Erdoğan 49,86% häältega, Kılıçdaroğlu aga 44,38%, teatab riikliku uudisteagentuur Anadolu.
putini ühe olulisema liitlase Erdoğani lüüasaamine häirib tõenäoliselt kremlit, kuid rahustab USA administratsiooni, aga ka paljusid Euroopa ja Lähis-Ida liidreid, kellel on olnud Erdoğaniga keerulised suhted. Kiire elukalliduse tõus ja inflatsiooni on muutnud ta valijate viha ohvriks. Tema valitsuse aeglane reaktsioon Türgi kaguosa laastavale maavärinale, milles hukkus üle 50 000 inimese, suurendas valijate ärevust.
Kılıçdaroğlu lubas suunata Türgi uuele kursile, taastades demokraatia pärast aastaid kestnud riiklikke repressioone, naastes traditsioonilise majanduspoliitika juurde ning tugevdades Erdoğani tugeva haarde all autonoomia kaotanud institutsioone ja luues uuesti üles haprad sidemed läänega. Opositsiooni võidu korral võidakse vabastada tuhandeid poliitvange ja aktiviste. Kriitikud kardavad, et tema võidu korral valitseb Erdoğan veelgi autoritaarsemalt. 69-aastane president ütleb, et austab demokraatiat ja eitab, et on diktaator. Hetkel on ainuke kõhklus, et senistes sõnavõttudes on opositsiooni kandidaat veelgi venemeelsem.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
