Sõja ülevaade: 443. päev – Ukraina surve kasvab
Avaldatud: 12 mai, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. mai 2023:
Kupiansk-Kreminna rindel pigem luurekad ja tihe kaudtuli, Bahmutis pingelised lahingud jätkuvad ja Ukraina surve tiibadel kasvab, Donetski suunal pisu kõvem vene üritus Avdiivka suunal ning lahingud jätkuvad Marinka pärast, lõunarindel võimalik üks Ukraina väike edenemine ja Hersoni suunal tõstis vene pool õhu- ja kaudtulelööke, viljalepingu katkemise oht, Ukraina sõnumid suurema vastupealetungi teemal, Storm Shadow…
Mõned suuremad rindelähedased Ukraina linnad said põhiliselt S-300 tabamusi, Hersoni suunal rünnati seitsme juhitava lennukilt lastava pommiga KAB-500. Ikka saab surma kohalikke. Juba igapäevaselt on vene pool hädas kuni piirist paarisaja kilomeetri kauguseni. Droonilt visati Rosneft Briansknefteprodukti naftabaasi kohal Klintsõs alla lõhkekeha, tulemus veel teadmata. Belgorodi linnas töötas õhutõrje, mitmes kohas kaebused, et enam pole voolu jne. Lisaks olla tabatud luureseireseadmeid ja mõnda vene kaudtuleüksust. vene inforuumis ringleb kõlakas, et Belgorodi oblasti piiri lähedal olla nähtud liikumas suuremat kogust uuemat lääne soomustehnikat ja kasvab paanika, et Ukraina võib avada „teise rinde”. Jätaks teema edasi kommenteerimata…
Kupiansk-Kreminna: pigem luureka tüüpi üritused nii rinde põhja- kui kesksosas. Kreminnast lõunas asuvas metsaalas siiski tugevamad kontaktid, aga rindejoones muutusi ei tuvastanud. Olla siin vene pool hakanud päeval põhiliselt pommitama ja üritab õhtul pimeduse saabumisega maa peal pisu aktiivsemaks minna. Võib olla loodetakse nii pisugi vältida droonivaatlusvõimekust lootuses, et Ukrainal ei jätku kõigile suundadele piisavalt termovaatluse võimekust. Kaudtule suhe peaks olema ikka 1:7-le vene poole kasuks. Jätkuvalt arvab, et siin (Kreminna) peaks olema piisavalt vene poolel ressurssi suurema surve avaldamiseks.
Siversk: eile piirduti Bilohorivka ja Spirne küla tiheda pommitamisega, appi võeti ka lennuvägi.
Bahmut: tundub, et paanikat ja rõõmuhõiskeid on rohkem kui asi väärt on. Täpsema infoga on siin jätkuvalt keeruline ja tundub nii: Bahmuti ümberpiiramise põhjapoolset harus suutis Ukraina tänu tihedale vasturünnakute lainele läänesuunalt kuni kilomeeter ida poole suruda ning suurest maanteest ka mõnisada meetrit põhja poole. Lõunapoolses ümberpiiramise harus jätkus edenemine mitmes lõigus (kuni Siverski Donetsi-Donbass kanalini) ja hetkel vene poole blogijatelt tulnud sõnumid, et Ukraina olla jõudnud otsaga Kurdjumivka külani. Lisaks olla mõnisada meetrit edenetud Majorski suunal rinde lõunaosas. Rinde läbimurdest siiski rääkida ei saa, hetkel tegu taktikalise eduga rindel, võttes endale suurema initsiatiivi. Kuna Ukraina poolel peaks päris täpselt teada olema, kes vastas on, siis võimalik, et surve tõustes kipubki esialgu vähemalt vene eesmine liin kokku kukkuma. Mõlemas ümberpiiramise harus olla kasvanud vene soldatite vangi langemine nii sunniga kui vabatahtlikult. wagneri juhi prigozini retoorika läheb järjest vanglapärasemaks ja pikemaks ning süüdistab kõiki Bahmuti peatses langemises Ukraina kätte. Bahmuti linnas siiski jätkub tugev wagneri surve, aga kipub arvama, et juba teine päev vene pool edeneda ei suutnud. wagneri juht prigozin nõudvat endale igapäevaselt 80 000 kaudtulemoona lasku (hm, kui tal kõik torud ööpäev läbi laseks, vist ka ei suudaks seda kogust läbi lasta) rääkimata vene riigi võimekusest sellist kogust üldse päevas toota. Kipub arvama, et prigozin lootis saada ajalooraamatusse end kirja suure Bahmuti vallutajana ja eks ta veel üritab sinna jõuda ja kasvõi korrakski kogu linn enda kontrolli alla saada. Kaudtuld kogu rindel mõlemapoolselt palju ja vene lennuväe pommilöögid ka tavapärasest tihedamad. Kuna ümberpiiramise harudes eesliinil palju kehva väljaõppe ja puuduliku koosseisuga vene üksusi, siis pisu mõtlema paneb, kuhu ja mida tegema sätivad vene elukutselised üksused ja neid siin suunal veel maha ei kannaks…
Donetsk: eile mitmelt suunalt üritas vene pool Avdiivka peale, et kuskiltki linna sisse saada. Juba jõudsid isegi uudiseid anda, et ongi linnas sees, aga õhtuks need lood vaibusid. Tundub, et vaid pisu (paarsada meetrit) põhjapoolne ümberpiiramise haru eesmisi possasid edasi lükkas. Kas Opytne juures ka paarsada meetrit edasi saadi, jääb homseks selgitada. Küll olla ka siin lõigus mõnes kohas Ukraina muutunud aktiivsemaks. Marinka juures karmid lahingud jätkuvad ilma rindejoones muutusi toomata. Juba mitmes päev käivad lahingud Novomikhailivka juures (Marinkast lõunas), aga siingi rinne seisab. Rinde läänelõigus vene pool tõstab kaudtulelöökide arvu ja enamuse neist saab Vuhledari kant.
***
Lõunarinne: tihe kaudtuleduell ja hetkel vaid paar kõlakat, et Ukraina olla teinud väiksema dessandi ja ületasid Šaitanka jõe Novodonetske lähedal (12 km Velyka Novosilkast kagus). Enerhodaris asuva tuumajaama töötajaid olla hakatud järjest enam venemaale küüditama (enamus peresid vist juba teel). Krimmis hakati rüüstama Ukraina õigeusu kirikuid.
Herson: eile tõstis vene pool mõnekordselt senist kaudtule ja õhulöökide arvu. Lisaks kasvasid lahingud Dnepri delta saartel. Seni pole kumbki pool täit kontrolli saarestiku üle saanud.
Ukraina jätkab sotsiaalmeedias (mida pingsalt jälgivad nii vene kindralid kui soldatid rääkimata tavalistest venemaa elanikest) suure vastupealetungi ootust ning ikka suuri väeüksusi kuskil Ukrainas videomaterjalidelt näeb. Lisaks võimendatakse vene poole paanilisi sõnumeid (vahelt võetud) mitmest rindelõigust, et Ukraina pealetung algas, taganevad, on palju haavatuid, surnuid ning vangilangenuid.
venemaa ametnikud ähvardavad ja püüavad manipuleerida rahvusvaheliste humanitaarabi püüdlustega, ähvardades laiali saata Musta mere teravilja algatuse, mis peaks aeguma 18. mail. venemaa ja Ukraina ametnikud ei jõudnud pärast kaks päeva kestnud läbirääkimisi kokkuleppele teraviljalepingu pikendamises Istanbulis Türgis. venemaa asevälisminister sergei veršinin väitis 11. mail, et venemaa ei jätka teraviljatehingut, kui Lääs lükkab tagasi tema nõudmised, mis hõlmavad venemaa teravilja- ja väetiseekspordi piirangute kaotamist ning venemaa riikliku põllumajanduspanga Rosselkhozbank taasühendamist SWIFT-pangandussüsteemiga.
Tõenäoliselt üritab venemaa teraviljalepingut mitte pikendades ka Ukraina ja Kesk-Euroopa riikide vahelisi lõhesid süvendada. Euroopa Liit (EL) tühistas tariifid ja kvoodid Ukrainast pärit toiduainete ekspordile 2022. aasta juunis pärast seda, kui venemaa väed blokeerisid põllumeestel teravilja ja muude kaupade meritsi vedamise. Meede võimaldas Ukraina põllumeestel edukalt transportida Euroopasse teravilja raudteel ja veoautodega võimalikult madalate kuludega, tekitades Kesk-Euroopa põllumeeste kaebusi. Poola valitsus teatas Ukraina toiduainete impordi keelustamisest, et kaitsta kodumaist põllumajandusturgu. Ungari ja Slovakkia kehtestasid samad meetmed aprilli keskel. Tõenäoliselt eeldab venemaa, et Lääs jätkab venemaa nõudmistele mitte allumist ka järgmisel läbirääkimiste voorul ja võib loota, et kasvavad veelgi pinged Ukraina ja EL-i riikide vahel seoses Ukraina põllumajandustoodete ekspordiga, et nõrgestada laiemalt NATO allianssi.
Ukraina vajab vastupealetungi ettevalmistamiseks rohkem aega ja täiendavat sõjalist abi läänelt, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Tema sõnul on Ukraina relvajõudude brigaadid juba pealetungiks valmis, kuid neil puuduvad lubatud soomusmasinad, kuna seda „tuleb partiidena”. „[Sellega, mis meil on], saame edasi minna ja edu saavutada. Kuid me kaotaksime palju inimesi. Minu arvates on see vastuvõetamatu. Seetõttu peame ootama. Vajame veel veidi aega,” ütles Ukraina liider BBC-le antud intervjuus.
Mai alguses ütles Zelenski, et „meil on varsti ründavad tegevused”. Kuid nagu riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (NSDC) sekretär Oleksi Danilov 10. mail märkis, arutab Ukraina presidendi kantselei endiselt rünnaku „otsust ajastuse ja suuna osas”.
Ukraina relvajõududel on vastupealetungiks mitu võimalust, kuid need kõik on töös, rõhutas Danilov. „Ja kui keegi hakkab millestki rääkima, kasvõi lääne lugupeetud institutsioonidest, siis uskuge mind: pole inimesi, kes teaksid täpselt kõiki meie tänaseid plaane. Sest lõplikud plaanid pole veel kinnitatud,” rääkis Danilov. Ukraina eelseisev vastupealetung ei jää viimaseks, hoiatas välisminister Dmitri Kuleba. Tema sõnul võib see lõppeda ebaõnnestumisega ja siis peavad Ukraina relvajõud valmistuma järjekordseks pealetungioperatsiooniks. „Meie vasturünnaku kampaania ootused on maailmas ülehinnatud. Enamik inimesi… ootab midagi suurt,” ütles Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov intervjuus ajalehele Washington Post. Ta hoiatas, et inimeste ootused võivad viia „emotsionaalse frustratsioonini”.
Zelenski omakorda rõhutas, et peab iga Ukraina territooriumi tagastamist Kiievi kontrolli alla õnnestunuks.
Ühendkuningriik on vasturünnakuks tarninud Ukrainale kaugmaa ballistilisi rakette Storm Shadow, mis suudavad tabada sihtmärke kogu Krimmis. Sellest teatas CNN, viidates lääne kõrgetele ametnikele. „Briti valitsus on selgelt öelnud, et see on vastus venemaa tahtlikele rünnakutele riikliku tsiviilinfrastruktuuri vastu,” ütles üks vestluspartneritest.
Hiljem kinnitas Briti kaitseminister Ben Wallace, et Storm Shadow saadeti Ukrainasse. Tema sõnul lubavad raketid Ukrainal vene vägesid tagasi tõrjuda. „Oleme näinud, milleks ukrainlased on võimelised, kui neil on õiged võimalused,” ütles minister parlamendi alamkojas peetud kõnes. Samas hoiatas Wallace, et Briti rakettide võimekus on venemaa omadega võrreldes piiratud. Ta lisas, et mõnel moskva raketil on palju pikem laskekaugus.
Storm Shadow raketid on Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa ühine arendus. Need on õhust käivitatavad ja võivad tabada sihtmärke, mis asuvad üle 250 km kaugusel. Seega jääb Storm Shadow vaid pisut alla Ameerika ATACMS-tüüpi rakettidele, mida Kiiev on juba pikka aega küsinud, kuid Washington keeldub. Storm Shadow kaalub 1300 kg, selle maksimaalne kere läbimõõt on 48 cm ja tiibade siruulatus 3 m. Briti Storm Shadow lubab Ukrainal rünnata sihtmärke kogu Krimmis. Kui eeldame, et raketid lastakse välja Hersonist, siis suudavad need katta peaaegu kogu poolsaare, ulatudes peaaegu Jaltani (Hersonist Jaltasse sirgjooneliselt 267 km).
Teoreetiliselt võimaldab Storm Shadow Ukraina armeel löögi anda mitte ainult Ukraina ja Krimmi okupeeritud territooriumile, vaid ka paljudele venemaa linnadele – löögi võivad saada Brjansk, Klintsõ, Orel, Kursk, Stari Oskol, Voronež ja Belgorod. Briti valitsus sai aga Ukrainalt kinnituse, et rakette kasutatakse ainult Ukraina okupeeritud alade tabamiseks, ütles CNN-i allikas. Sellest hoolimata on Briti ametiisikud korduvalt teatanud, et peavad Krimmi venemaa poolt annekteeritud Ukraina suveräänseks territooriumiks. Raketid Storm Shadow on rindel „mängu muutja” ja annavad Ukrainale võimed, mida ta on nõudnud alates täieliku sõja algusest, ütles CNN-i allikas.
Ühendkuningriigi kaugmaarakettide tarnimine nõuab venemaa sõjaväelt adekvaatset vastust, ütles venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov.
Suurbritanniast sai esimene riik, kes pikamaarakette Ukrainale tarnis. USA nõustus saatma Kiievile ainult GLSDB rakette, mille lennuulatus on kuni 150 km. See ei ole esimene kord, kui Suurbritannia on Ukrainale uusima sõjavarustuse tarnimisel „pioneer”. Just London teatas teistest varem tankide andmisest Kiievile. Ja veebruaris ütles peaminister Rishi Sunak, et ta kaalub hävitajate tarnimist Ukrainale.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
