Sõja ülevaade: 436. päev – rünnakute surve langes, plahvatused venemaal
Avaldatud: 5 mai, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. mai 2023:
vaid üks paarisaja meetrine rindejoone muutus Avdiivka kandis, Bahmutis eile rünnakute surve langes ja arvatakse, et tegu on jõudude ümberkoondamisega enne tugevama surve jätkamist, venemaal plahvatused jätkuvad, droonid eilegi Ukraina taevas, Belgia tegi julge otsuse ja hädas ollakse EL-is külmutatud vene keskpanga reservide andmisega Ukrainale, sest õiguslikku alust ei leita.
Eile öösel oli suurem droonirünnak Odessa pihta ja 12 neist alla lasti. Tundub, et vist kõigile pihta saadi. Kiievi suunal eile ja täna öösel droonirünnakud, väidetavalt olla täna öösel kõik alla lastud. Õhuhäireid jagus idapoolsemates Ukraina linnades, tabamusi oli Izjumi lähistel ja Kramatorskis. Kokku lasti välja 24 Iraani drooni ja neist 18 alla lasti. Nii mõnelegi droonile oli peale kirjutatud moskva eest jne. Kipub arvama, et suurem õhurünnak siiski vene poolel veel plaanis on, sest miskit tuleb siseriiklikult ju „ära müüa”. Kas mingil hetkel minnakse suurema kaarega ja suurema koguse lõhkeainega rakettidele üle, näitab aeg, aga kipub arvama, et egas see aeg kaugel pole. Piiriäärsed Ukraina külad oma tavapärase pommirahe all. Küll jätkub plahvatuste seeria venemaal. Arvatavate droonirünnakute tagajärjel teatati tulekahjudest Krasnodari krais asuvas Iljinski rafineerimistehases (330km rindejoonest) ja Rostovi oblastis Novošahtinski naftatoodete tehases (170km rindejoonest). Miskit plahvatas Stavropoli naftabaasis (rindest 440km). Lisaks töötas Belgorodi linnas õhutõrje, Voroneži kandis langes Buturlinovka küla sõjaväeosa territooriumile droon (vene poole andmetel) ja tabamusi olla olnud ka Brjanski oblastis. Suuremate kütuseobjektide ründamine võib anda efekti, kui suudetakse sellega piisavalt mõjutada kütusetarnete jõudmist rindele. Eks venemaal asendust jagub palju kuid uue logistikaahela töösse rakendamine võtab pisu aega. Küll võib efekt saabuda mitmenädalase hilinemisega sest paras ports kütust on juba rindele lähemal.
Kupiansk-Kreminna: tavapärane rindepäev oma kaudtuleduelli ja luurekatega mõlemapoolselt, rindejoone muutusi ei tuvastanud. Suuremat rünnakutelaine algust ootab järgmisel nädalal. Kummalt poolelt, ei tea… võimalused mõlemal.
Siversk: Bilohorivka küla ründamise surve tõuseb, hetkel vaid vene poole väide, et küla servas asuva kompressorijaama olla nad hõivanud. Kaudtuld jagus ikka kummagi küla (ka Spirne) suunal. Tundub, et siit suunalt jätkub põhiliselt Kreminna ümbruse tihe pommisadu.
Bahmut: ümberpiiramise kummaski harus mitmetest suundadest üritatakse leida Ukraina kaitses nõrkusi, aga eilegi see edu ei toonud. Bahmuti linnas vene poole rünnakute surve oluliselt langes. Ukraina kinnitusel uusi hooneid ei kaotatud (eks vene pool ikka kiitleb, et miskit said). Mitmed blogijad arvavad, et tegu on vene poolel jõudude koondamisega enne suuremat pealetungi üritust vallutamaks Bahmut, kipub arvama, et 9. mai hommikuks peaks uus eesmärk olema, andmaks putini kõnele millegagi kiidelda. Kaudtule üksuste töö siiski vähenenud pole ja tuld jagus kuni Kramatorski linnani. Juba mitmeid päevi on kasvanud ka Ukraina kaudtuletöötlus.
Donetsk: Avdiivka ümberpiiramise põhjapoolse haru põhjaservas suutis vene pool u 100 m 500 m lõiku edasi lükata, aga ei miskit ohtlikku. Mingi üritus oli ka New Yorki poole, aga ja lihtsalt kombiti või prooviti tõsisemalt on endale hetkel teadmata, küll rindejoones see muutusi ei toonud. Opytne juures ja Pervomaiske suunal mingid üritused olid, aga need lõppesid rindejoones muutusi toomata. Nagu teistelgi rindelõikudel, siis enamuse kaotusi põhjustab kaudtuli (nii masinatele kui isikkoosseisule). Marinkaski rinne seisab kuigi lahingud jätkuvad. Novomyhkhailivka juures on hakanud vene poole surve kasvama. Vuhledari juures olla Ukraina teinud mingi tugevama rünnaku (vene poole sõnul) ja siis taandunud oma possadele tagasi.
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell. Eilegi töötas Belbeki lennuvälja (Sevestoopoli lähedal, Krimm) juures õhutõrje. Tulemusi kahjuks ei tea. Selline plahvatuste laine kaugemal venemaal ja okupeeritud aladel võib olla indikaator, et miskit suuremat Ukrainal plaanis on. Eks videosid neist suurematest isikkoosseisu ja tehnika sülemitest liigub ja ikka paiknemiskohad teadmata.
Jätaks suurema tähelepanuta kiirkorras korraldatud tuumarelvadega seotud õppuse Kaliningradis ning kremli säutsumised ähvardustega nii Ukraina kui USA suunal. Ei miskit uut. Ei kipu uskuma USA luure arvamust, et putin on juba leppinud, et uut territooriumi Ukrainas juurde ei saada. Ajaloo õpikus paistaks see piisavalt halb välja ning siseriiklikult peaks see pigem tõstma rahulolematust riigis sest välja öeldud eesmärgid on tegelikult täitmata. Lisaks näitaks see putinit nõrga ja saamatu juhina…
Üks uudislugu copyna värbamisest venemaal kaasamõtlemiseks: Peterburi ettevõtted on sunnitud agiteerima töötajaid, et nad registreeruksid vabatahtlikena Ukraina sõtta. Fontanka sõnul toimus 4. mail Peterburi Viiburi rajooni administratsioonil nõupidamine ettevõtete esindajatega. Ringkonnaülem polunin seadis kohalikele ettevõtetele ülesandeks populariseerida lepingulist teenimist vene sõjaväes.
Samal kohtumisel rääkis sõjaväekomissar bazhimov, et mõni nädal tagasi kohtuti Peterburi kuberneri begloviga. Sellel „langetasid” piirkondade võimud rindele värbamise „sihtnäitajaid”. Nüüd nõuab kaitseministeerium poolteist korda rohkem lepingulisi sõdureid kui mobilisatsiooni ajal. Kohtumisel kuberneriga „heideti” Peterburi võimudele ette olukorda Moskvas, kus väidetavalt sõlmib iga päev lepinguid 100 inimest. „Need ettevõtted, kes siin on ja kes meile poolel teel vastu tulevad, palun igal ettevõttel veenda viis inimest lepingu kohta. <…> Ülesanne, mille kuberner meile on seadnud, tuleb ikkagi täita,” ütles ta. bazhimov ei öelnud, mis ähvardab neid ettevõtteid, kes keelduvad võimudega koostööst. Sõjaväe registreerimis- ja värbamisbürood kontrollivad tema sõnul aga ettevõtteid, mis pole sõjaväes registreeritud, maksuandmete abil. Kohtumisel Viiburi rajooni administratsiooniga jagati ettevõtete esindajatele brošüürid, mis sisaldavad teavet lepingujärgsete teenistustingimuste, sealhulgas palkade ja muude maksete kohta. Aprilli lõpus teatas The Washington Post viitega Pentagoni dokumentidele, et venemaa võimud plaanivad aasta lõpuks värvata 415 000 vabatahtlikku. Neist 115 tuhat saadetakse rindele ja ülejäänud 300 tuhat hoitakse reservis.
Belgia annetas riigis külmutatud venemaa varade tuludest Ukrainale 200 miljonit eurot sõjalist abi. Seda ütles Belgia peaminister Alexander De Croo. „Oleme saanud Belgias külmutatud venemaa varadest ligikaudu 200 miljonit eurot tulu ja kasutame neid vahendeid ainult Ukraina sõjaliste jõupingutuste ja Belgias viibivate Ukraina põgenike toetamiseks,” ütles Belgia valitsusjuht ühisel pressikonverentsil. De Croo avaldas ka lootust, et Belgia suudab Ukrainale üle kanda kõik riigis külmutatud venemaa keskpanga reservid – üle 180 miljardi euro. Nüüd arutab kuningriik sellist võimalust Euroopa Komisjoniga (EK), ütles ta.
„venemaa varade kasutamine Ukraina jaoks on majanduslikust ja moraalsest seisukohast igati õigustatud,” rõhutas De Croo. Ta kutsus üles „ründama venemaad nutikalt ja tõhusalt”. Kokku sai Belgia külmutatud venemaa reservidest 625 miljonit eurot tulu, kirjutas Belgia väljaanne Soir aprilli alguses, viitega riigikassale.
venemaa varad välismaal külmutati osana sanktsioonidest, mis kehtestati pärast venemaa sissetungi Ukrainasse. Üldiselt on lääs blokeerinud u 300 miljardi euro ulatuses keskpanga reserve. Euroopa Komisjoni (EK) juht Ursula von der Leyen kutsus eelmisel aastal üles looma mehhanismi nende varade üleandmiseks Ukraina taastamiseks. EK-l ei õnnestunud aga leida seaduslikku alust venemaa varade konfiskeerimiseks. Euroopa Komisjon jõudis järeldusele, et venemaa keskpanga külmutatud varad tuleb pärast Ukraina sõja lõppu tagastada, kirjutas ajaleht Die Welt viidates EK-i sisedokumendile. Sellegipoolest leidsid euroametnikud võimaluse kasutada venemaa reserve Ukraina abistamiseks. Eelkõige tegid nad ettepaneku investeerida venemaa varad Euroopa valitsuste võlakirjadesse ja kanda intressid üle Ukraina taastamiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
