Sõja ülevaade: 433. päev – vene surve jätkub
Avaldatud: 2 mai, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. mai 2023:
rindejoone muutus vaid Bahmutis, surve Avdiivka ja Marinka juures jätkub, pisu retoorika muutust Hiinast, Bulgaaria peaprokuröri tapmiskatse (arvatavalt seoses tema tööga vene vastaste sanktsioonide mittejärgijate suunal) ja grusiinid soovivad küsitluste tulemusel NATO-sse.
Eile öises raketirünnakus lasid Ukraina väed alla 18 tiibraketist Kh-101 15. Kõlakas, et olla tabatud ka ühte Ukraina sõjaväeladu. Kaugeim raketitabamus oli Kiievist u 150 km lääne pool Žõtomõri kandis. vene poolel õnnestus tabada Pavlohradi lähedal asuvat keemiatehast, kus hoiti hävitamiseks mõeldud 38 tonni vana vene aegset raketikütust. Plahvatused kahjustasid lähedalasuvaid elamurajoone. Surma sai mitu rahulikku elanikku ning haavatuid u 40 kanti. Tundub, et sellised põhiliselt elanikkonda hävitavad raketirünnakud kallutavad pigem lääne toetuse kasvule, kuhu kipub lisanduma ka muid riike. Küll on tõusnud vene meedias uudislugude arv nendest rünnakutest kui olulistest võitudest Ukrainas. Piiriäärsete Ukraina külade tavapäraselt tihe pommitamine jätkus. Kahjuks sai surma ka lapsi. Õnneks ei lõpe ka vene poole hala. Pisu erandlikum oli Brjanski oblastis raudtee ära laskmine (väidetavalt kohalike aktivistide poolt, aga kindel selles pole), kuhu „õnnelikult” põhiliselt kütust vedav kaubarong koos kahe veduriga sisse sõitis ning ports vaguneidki rajalt maha sai. Lisaks lasti lõhkeainega peterburi oblastis (pihkva suunal) ära üks linnade vahelise kõrgepingeliini post.
Kupiansk-Kreminna: luurekad ja kaudtuleduell suuresti vene poole kasuks ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Siversk: kaudtuld põhiliselt vene poolelt nii Bilohorivka kui Spirne küla pihta.
Bahmut: vene pool jätkab rünnakuid mõlemas ümberpiiramise harus, otsides erinevates kohtades nõrkusi Ukraina kaitses. Kummagi Bahmuti ühendava maantee üle seni vene pool kanda maha pole saanud. Bahmuti linnas jätkub vene lauspommisadu. Lisaks on toodud linna rohkem tanke töötlemaks kõrgemaid hooneid (kortermajad, koolid jne) ja see „musta maa” taktika toob tasapisi tulemusi. Paar päeva tagasi Ukraina tagasi saadud hoonetest pidid Ukrainlased uuesti lahkuma, sest need lasti ikka väga „sõelapõhjaks”. Eile vene pool vaid mõnede hoonete vallutamisega piirduski. Valge Maja hindas 1. mail, et alates 2023. aasta jaanuarist on Bahmuti eest võideldes saanud vene poole sõdijatest 100 000 – 80 000 haavata ja 20 000 surma. USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby teatas, et pooled 20 000 hukkunust olid wagneri omad. Kirby hindas ka, et venemaa pealetung Bahmuti vastu on ebaõnnestunud. vene kaitseministeerium ja wagneri juht prigozin asusid suuremasse kirjavahetusse peale prigozini suht tühja ähvardust lahkuda rindelt oma üksustega, kui piisavalt kaudtulemoona ei saa. Selle peale saatis vene kaitseministeerium pika nimekirja relvastusest, mida nad sõja jooksul on saanud ja ennäe imet, prigozin teatas, et ta võib ka 1 miljonit soldatit relvastada… eks seda palli veeretamist jätkub kauemaks… kas ja kui palju see retoorika peegeldab jätkuvat vene kindralite väljavahetamist vastutavatelt kohtadelt, ei tea, aga pisu koostööna kremliga see tundub, sest vahetusse lähevad põhiliselt gerassimovi soosikud ja asemele tulevad putini uuemad (kes ka prigozini suuremad toetajad) soosikud. Kaudtuld vene poolelt palju ikka kuni 10 km rindejoonest.
Donetsk: Avdiivka mõlemas ümberpiiramise suunas lahingud jätkusid ilma muutusi rindejoones toomata. Pervomaiske suund ka ei edenenud ning Marinka „palju kiidetud suur läbimurre” siiski piirduski vaid 5 kvartaliga (põhja-lõunasuunalised ehk siis läänepoole saadi vaid üks kvartal). Eile siin rindejoone muutusi ei tuvastanud. Mujal suuremaid rünnakuid ei tuvastanud. Kaudtuld vene poolelt jagus kogu rindele ja pisu tõusis Ukraina oma Mariupoli suunal.
***
Lõunarinne ja Herson: kaudtuleduell. Krimmi poolsaarel ärevust jätkub. Eile olla alla lastud Ukraina droone nii Sevastoopolis kui Jevpatorija lähistel. Hetkel mõned kõlakad kohalikelt, et olla siiski plahvatusi kostnud, aga täpsemat infot pole. Hersoni suunal on vene pool juba mitu päeva suutnud pisu rohkem kaudtuletöötlust üle jõe teha. Lisaks kurdab vene pool, et Ukraina jätkab dessante üle Dnepri jõe ja et neil endil ei jaguvat piisavalt paate dessantide tegemiseks.
Kevadvihmad selleks korraks läbi ja edasi põhiliselt päikesepaiste. Sooja päeval peaaegu 20 kraadi ligi ja öösel alla 10. Ilm peaks juba ülejärgmisel nädalal soodustama suuremaid toimetamisi põldudel (arvan, nii kaua seal siiski põldude tahenemisega läheb, kuigi mitmes kohas kannatas see üksikuid tanke). Ilm soodustab ka lennuväe kasutamist ning igatsugu vaatlustingimused läksid heaks. Osa blogijaid arvab, et vene pool võib koondada rohkem lennuväge Ukraina vastupealetungi tagasilöömiseks. Juba pikka aega pole näinud Ukraina toimetamisi ATV-dega ja kipub arvama, et neidki suurema kiiruse ja hea läbitavusega uuesti üritatakse vastase üllatamiseks kasutada. Suured ja tugevad kaitseliinid pole lihtsalt nende kinnipidamiseks mõeldud…
Hiina on otsustanud loobuda erapooletuks jäämise praktikast ÜROs venemaa sissetungi Ukrainasse puudutavate tugeva sõnastusega dokumentide hääletamisel. Hiina delegatsioon hääletas peaassamblee resolutsiooni poolt, kus venemaad nimetatakse „agressoriks”, selgub Islandi esinduse avaldatud andmetest ÜRO-s. Dokument A/77/L.65 „ÜRO ja Euroopa Nõukogu koostöö” viitab „enneolematutele väljakutsetele”, millega Euroopa silmitsi seisab „pärast vene föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu ja enne seda Gruusia vastu”. Ühtlasi kutsutakse resolutsioonis üles „kahju heastama”, mis on tekitatud venemaa sõjalise agressiooni ohvritele, ja „viima kohtu ette kõik need, kes on süüdi rahvusvahelise õiguse normide rikkumises”. Lisaks Hiinale hääletasid dokumendi poolt Kasahstan ja kõik teised postsovetlikud vabariigid, välja arvatud Tadžikistan ja Usbekistan (kes jätsid hääletamata), samuti riigid, mida venemaa võimud nimetavad „sõbralikeks”. Nende hulgas olid deklaratsiooni poolt India, Brasiilia ja Türgi. Üldse hääletasid selle vastu 5 riiki (vene, valgevene, Kuuba, Nicaragua, Kongo ja Süüria) ning 18 riiki jätsid hääletamata. venemaa diplomaadid püüdsid resolutsioonist eemaldada agressiooni sõnastust, kuid see ei õnnestunud, ütles Ukraina alaline esindaja ÜRO juures Serhi Kislitsa. venemaa alalise esinduse ametlikus teates öeldakse, et vastav lõik „ei ole resolutsiooni küsimustega kuidagi seotud ja on ka äärmiselt politiseeritud”.
Bulgaaria peaprokuröri Ivan Geševi korteeži tabas pomm. Nagu ütles peaprokuröri asetäitja Borislav Sarafov Bulgaaria riiklikule televisioonile, õnnestus ohvreid vältida tänu õnnelikule juhusele. Safarovi sõnul pandi Sofia ja Samokovi linna vahelisele maanteele lõhkekeha, see sisaldas umbes 3 kg trotüüli. Plahvatuse kohas tekkis umbes 3 m läbimõõduga ja umbes 40 cm sügavusega kraater. Peaprokuröri mõrvakatset peeti terroriaktiks. Gešev nõudis enne reisi valitsusametnikelt aru, kuidas riik EL-i venemaa-vastaseid sanktsioone rakendab. „Prokuratuur küsib valitsuselt ja kõigilt venemaa sanktsioonide koordineerimisrühma töös osalevatelt ministeeriumitelt ja osakondadelt teavet selle kohta, milliseid konkreetseid meetmeid ja tegevusi on rakendatud, milliseid otsuseid on seoses määratud karistustega tehtud,” tsiteerib Euractiv prokuratuuri avaldust. Nagu uudisteagentuur juba veebruaris teatas, ei kehtestanud Bulgaaria võimud venemaa kodanike ja EL-i sanktsioonide nimekirja kantud ettevõtete suhtes mingeid piiravaid meetmeid. Samas on nimekirjas juba ligi 1400 venelast ja üle 170 ettevõtte ning nendega seotud sugulased ja juriidilised isikud. 2022. aasta aprillis osutasid uurimisprojekti Bird.bg ajakirjanikud ELi „mustadesse nimekirjadesse” kuuluvatele isikutele, kes omavad Bulgaaria kinnisvara. Nende hulgas on Rosteci peadirektori ja ühtse venemaa ülemnõukogu büroo liikme sergei tšemezovi sugulased; varem valitsuses erinevatel ametikohtadel töötanud riigiduuma saadik maxim topilin; lisaks mitmed riigiduuma saadikud ühtsest venemaast (sanktsioonid kehtestati nende vastu juba 2014. aastal).
Valdav enamus Gruusia kodanikest peab venemaad oma riigi suurimaks poliitiliseks ohuks. Seda arvamust jagab 87 protsenti Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi uuringus osalenutest, mille andmeid tsiteerib Novaja Gazeta Europe. 76 protsenti vastanutest näeb majandusohtu venemaalt. Poliitilist ohtu kujutavateks riikideks loeti ka USA ja Türgi (mõlemad 8%), Iraan (4%), Armeenia, Aserbaidžaan ja EL riigid (kumbki 3%), Ukraina ja Hiina (mõlemad 2%) ning samuti Iisrael, Ungari ja Ühendkuningriik (kumbki 1%).
Võrreldes 2022. aasta sügisel läbi viidud sarnase küsitlusega on venemaaga edasise dialoogi toetajate arv langenud 59%-lt 53%-le. Pooled vastanutest (20% osaliselt ja 30% täielikult) hindavad Gruusia valitsuse suhteid venemaaga negatiivselt, 40% (10% täielikult ja 30% osaliselt) aga positiivselt. Veidi üle poole vastanutest – 54% (39% osaliselt, 15% täielikult) – tunneb end Gruusias elades turvaliselt, mis on 5% rohkem kui septembrikuu uuringus. 44% (33% osaliselt, 11% täielikult) kodanikest tunneb aga end ohustatuna.
Lisaks usub 76% vastanutest, et venemaa agressioon Gruusia vastu jätkub, samas kui vaid 5% usub, et agressioon on möödas ja see on ebatõenäoline. Veel 17% on kindlad, et agressioon on möödas, kuid suure tõenäosusega see jätkub. Üha enam Gruusia kodanikke toetab NATO liikmelisuse ideed kui võimalust oma riigi julgeoleku tagamiseks. 89% vastanutest pooldas Gruusia EL-i liikmesust, 80% oli NATO liikmelisuse poolt. Samal ajal nõuab 77% vastanutest Gruusia liitumist ELiga, isegi kui see toob kaasa kaubavahetuse peatamise venemaaga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
