Sõja ülevaade: 429. päev – suurem õhurünnak Ukraina linnade pihta
Avaldatud: 28 aprill, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. aprill 2023:
suurem õhurünnak Ukraina linnade pihta, vaid üks muutus rindejoones (Bahmut), tiheneb kaudtuleduell kogu rindejoonel, täna varahommikune suurem plahvatuste seeria Ukraina linnades, kehvast arstiabist vene sõjaväes koos numbritega, putini uus dekreet, droonid moskva lähistel, vene värbamiskampaaniast, vene kindralite vahetus ja Nordstreami torujuhtme juures oli enne plahvatust vene erilaev ning võib olla oluline uudis seoses korruptsiooni vastase võitlusega Ukrainas.
Kuni Ukraina keskosani täna varahommikul õhus miskit ringi lendas. Õhutõrje töötas Kiievis, alla tulistati Umani (kesk Ukraina) lähedal alla 2 õhuobjekti, kuid mitte kõiki, ja tabamusi sai vähemalt üks suurem kortermaja. Lisaks teatati Mõkolaivis, Poltava oblastis Krementšuki rajoonis, Dnipro linnas ja piirkonnas mitmetest plahvatustest. Olla vene pool hakanud oskuslikumalt oma droone ja rakette kasutama ning üritavat lennata madalamalt, kasutades ära pinna ja hoonestuse eripärasid. Sestap neid ka keerulisem tuvastada. Kahjustustest ja ohvritest veel andmed puuduvad. Piiriäärsete Ukraina külade tihe pommisadu jätkus ning juba üle nädala on tavapärasest kõrgem vene poole kurtmine, mis ulatus kuni belgorodi linnani.
Kupiansk-Kreminna: peamiselt luurekad mõlemalt poolelt, pisu oli survet vaid Kreminnast lõunas asuvas metsaalas. Kaudtuleduell vene poolelt tavapärane, aga oluliselt on kasvanud vene poole droonide kasutamine sihtmärkide tuvastamiseks ja kiputakse ära laskma ka Ukraina kõrge tasuvusega tehnikat. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Siversk: kaudtuleduell.
Bahmut: Hromove juures karmid lahingud jätkuvad ja vene pool pole seni siiski suure maanteeni saanud, kuigi vähemalt mõnedelt possadelt vene soldatitel silmside teega olemas. Rünnakuid teevad siin mõlemad pooled. Bahmuti linnas ühe õppehoonete kvartali vene pool eile vallutas. Kaudtuld linna ja selle ümbruse pihta mõlemapoolselt palju (Ukraina oma tõusuteel). Eile kasutati ka Bahmuti pommitamiseks HIMARS-e. Tundub, et öösel lasti üks kõrgem kortermaja (varasemalt mineeritud) koos suurema hulga vene soldatitega ära. Lõunapoolses ümberpiiramise harus pigem vähem intensiivsed lahingud ilma rindejoones muutusi toomata.
Donetsk: Avdiivka kummaski ümberpiiramise harus lahingud jätkusid ilma rindejoones muutusi toomata. Pervomaiske, Nevelske, Krasnohorivka (linn) ja Marinka ründamine ei lõpe kuid siingi rindejoone muutusi ei tuvastanud. Kaudtuleduell tiheneb mõlemapoolselt ja siingi on Ukraina oma tõusuteel. Nii siin kui lõuna ja Hersoni rindel tabab Ukraina oma kaudtulega vene seireseadmeid, mida vist jagub kogu rindele palju. Lisaks ikka vene kaudtuleüksused, laskemoonalaod, suuremad paiknemiskohad.
***
Lõunarinne: siingi pisu Ukraina kaudtulelöökide arv kasvas ning ulatuti Melitopoli ja Tokmakini. Küll tegi vene pool Enerhodaris asuva tuumajaama hoonete katustele laskepositsioonid Ukraina suurema pealetungi kartuses.
Herson: segane seis Dnepri jõe idakaldal jätkub. Küll on tihendanud Ukraina oma kaudtulelööke just jõe äärsetes linnades asuvate sõjaliste objektide pihta ning eile kadus Nova Kakhovkast vool.
Rohkem kui pooled Ukrainas hukkunud vene sõjaväelastest surid oskamatu arstiabi tõttu, ütles Kalašnikovi kontserni taktikalise meditsiini väljaõppekeskuse juht Artem Katulin intervjuus RIA Novostile. Samal põhjusel jäid paljud sõdurid invaliidideks, märkis ta.
„Enam kui 30 protsenti amputatsioonidest [sõjapiirkonnas] on tingitud žguti ebaõigest paigaldamisest, enam kui 50 protsenti kõigist surmajuhtumitest ei põhjustanud eluohtlikud vigastused,” ütles Katulin. Tema sõnul on rindel meditsiinilise abi valdkonnas peamised probleemid esmaabi valdkonna väljaõppe tase ja suutlikkus haavatuid kiiresti haiglatesse toimetada. „On palju nüansse, milleks me valmis polnud. <…> Võrreldes varasemate konfliktidega, milles osalesid vene relvajõud, on palju muutunud: relvade kaliiber, sõduritele suunatud löögi ulatus. Oluline on ka ala, kus lahingud toimuvad – tegelikult on see üks tohutu kindlustatud ala,” selgitas Katulin. Ukrainas toimuvate lahingute käigus saavad vene sõjaväelased peamiselt miiniplahvatushaavu – neid on ligikaudu 70 protsenti koguarvust, ütles kaitseministeeriumi sõjaväemeditsiini osakonna juhataja Dmitri Triškin möödunud aasta detsembri keskel. Ligikaudu 10 protsenti sõjaväelastest satub haiglatesse haiguste, veel 10 protsenti tulistamishaavade ja veel 10 protsenti vigastuste tõttu. Triškini sõnul võetakse umbes 24 protsenti patsientidest vastu tõsiste ja üliraskete seisunditega. Umbes pooled haavatutest jõuavad arstide juurde keskmise raskusega, ülejäänud – kerges seisundis.
putin allkirjastas dekreedi, mis näeb ette Ukraina kodanike väljasaatmise annekteeritud aladelt, kui neid peetakse „julgeolekuohuks”. Dekreedi kohaselt tunnistatakse „välismaalasteks” isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide, samuti Hersoni ja Zaporožje oblastite elanikud, kellel ei ole venemaa kodakondsust ja nad peavad saama passi enne 1. juulit 2024. Kui nad seda ei tee, võidakse nad riigist välja saata (kuhu, pole seal kirjas, aga arvatavasti ikka kuhugi Siberi kanti).
moskva lennujaamade lähedusse hakkasid ilmuma tundmatud droonid. Ühte drooni nähti ohtlikult lähedal Šeremetjevost õhku tõusnud lennufirma Pobeda lennukile, kirjutab telegrammi kanal Shot piloodile viidates. Lennuki komandör täpsustas, et intsident oli 22. aprillil: droon lendas umbes 120 meetrit külje all, maapinnast 600 meetri kõrgusel. Piloot otsustas jätkata lendu Vladikavkazi, kus ta edukalt maandus. Sarnane juhtum oli Domodedovos. Lennujaamale lähenedes märkas NordStari Boeingu piloot valget drooni. Lennuk oli umbes 2000 meetri kõrgusel, droon lendas madalamalt. Komandör otsustas plaanipäraselt maanduda. Lend Ufa – Moskva maandus edukalt Domodedovos.
23. aprillil kukkus moskva oblastis Bogorodski rajooni Elektrougli linna lähistel alla 17 kg C-4 lõhkeainega täidetud Ukraina lennukitüüpi droon UJ-22 Airborn. Droon lendas kirdeküljelt poolkaares mööda moskvat, seejärel sai kütus otsa. vene õiguskaitseorganitele lähedane telegrammikanali VChK-OGPU allikas ütles, et pärast drooni allakukkumist moskva oblastis on droonidega teadete ja vahejuhtumite arv märgatavalt kasvanud. Tema sõnul nähti taevas suuri lennukitüüpi UAV-sid Stupini, Serpuhhovi, Puškini, Staraja Kupavna piirkonnas ja isegi moskva ringtee kohal. „Selline lennushow tundmatute ja ilmselt sõjaliste välismaiste UAV-dega saadab moskva „õhukilbi” eest vastutavad inimesed hüsteeriasse,” ütleb allikas. Samas märgib ta, et hädaolukordi tuleb ette ka kodumaiste droonidega. Nii leidsid tsiviilisikud 25. aprillil Mozhaiski linnapiirkonnast lennukitüüpi UAV. Töörühm tegi kindlaks, et tegemist oli kaitseministeeriumile kuuluva venemaa lähiõhuluure- ja seirekompleksiga Eleron-3, mis kukkus alla.
vene võimud loodavad selle aasta lõpuks värvata 415 000 lepingulist soldatit, kellest 115 000 saadetakse kohe rindele, et täiendada ja moodustada uusi üksusi. Hetkel hinnatakse vene armee sõdurite puudust rindel 50 tuhandele ja reservis 40 tuhandele inimesele, kirjutab Washington Post võrgustikku lekkinud CIA luureandmetele viidates. Saladokumendis öeldakse, et putini „poliitiline vastumeelsus” anda korraldus edasiseks mobilisatsiooniks Ukraina kaotuste korvamiseks sunnib kõrgeid ametnikke kaaluma teisi võimalusi personalipuuduse probleemi lahendamiseks. Nii toetas putin veebruari keskel sõjaväe ettepanekut 2023. aasta jooksul „vaikselt värvata” 400 000 kaitseväelast. Presidendi reitingu kaitsmiseks otsustati Ukrainas korraldada detsentraliseeritult grupi täiendamise kampaania, usaldades vabatahtlike värbamise piirkondlikele võimudele. Lisaks jätkus vangide värbamine kolooniates. Täiendavalt sellele eesmärgile loodab vene kaitseministeerium lepingu alusel värvata üle 415 tuhande sõjaväelase – samuti selle aasta lõpuks. Lepinguliste sõdurite värbamine peaks toimuma väljakuulutatud armeereformi raames, mille eesmärk on suurendada relvajõudude suurust 1,5 miljoni inimeseni. Plaani vastu seisavad aga mõned valitsuse majandusbloki ametnikud, kes tunnevad muret võimaliku tööjõupuuduse pärast, mis USA luure andmetel on jõudnud juba viimase 20 aasta rekordini.
putini ootamatu visiit aprillis Ukraina rindele kutsus esile tagasiastumislaine armee kõrgeimas juhtkonnas, teatasid neljapäeval korraga Z-publicid ja sõjaväekorrespondendid.
20. aprilli dekreediga vabastas putin ametist armeekindrali Aleksandr Dvornikovi, kindralpolkovnik Aleksandr Žuravlevi ja Rustam Muradovi, ütles sõjaväeülem Juri Kotenok.
Ülevenemaalise riikliku televisiooni- ja raadioringhäälingu sõjaväekomandör Aleksandr Sladkov kinnitas üle poole aasta Bahmuti eest võidelnud armee talvise pealetungi läbi kukkunud kindralite tagasiastumist ning alates jaanuari algusest. „Vihased ja tegelikust olukorrast teadlikud ametnikud mõistsid ilmselgelt: see on nende võimalus edastada presidendile tegelikud probleemid ja üritades nüüd hägustada neid nüansse, mis paistavad nagu palgid silmas, mis on nii kaunilt maalitud päevaaruannetes üleval, oleks lihtsalt kuritegu vene sõduri vastu,” kirjutab Wargonzo (wagneri meediportaal). putini aprilli reis ja avalikult näidatud kohtumised Hersoni ja Luganski oblasti peakorteris olid vastuseks valevoogudele, mille kreml rindelt sai. putin soovis oma silmaga näha, mis sõjaväes toimub, ütles kaitseministeeriumile lähedalseisev allikas ajalehele The Moscow Times.
Tema sõnul soovis putin suhelda inimestega, kellel pole otsest ligipääsu temale, kuna nad alluvad kaitseminister Sergei Šoigule. Nii šoigu ise kui ka peastaabi juht gerassimov puudusid kremli väitel Putini peakorteris peetud koosolekutelt. „Kaitseministeerium toitis riigi juhtkonda desinformatsiooniga armee olukorra kohta,” ütles allikas ajalehele The Moscow Times. „Moonutatud teabe esitamise süsteem ehitati üles ülalt alla.”
vene erilaev SS-750, mille pardal oli miniallveelaev, viibis neli päeva enne sabotaaži Nord Streami gaasitorude plahvatuspaiga lähedal, kinnitas Taani kaitseministeerium, edastab Information. Laev on mõeldud operatsioonideks vee all ja selle pardal on „Priz” tüüpi süvamere sukelaparaat AS-26. Taani patrullkaater, mis oli 22. septembril 2022 Bornholmi saarest idas, tegi alusest 26 fotot. Samal ajal keeldus kaitseministeerium pilte näitamast, kuna need „on luureloomulised” ja „on osa luuretööst”.
Täna tutvustab Ukraina kaitseminister Alexey Reznikov Kaitseministeeriumi värskelt moodustatud organeid – Korruptsioonivastane Nõukogu ja Muutuste Toetuse Amet.
Kaitseministeeriumis toimub ministri ja kahe nimetatud riigivälise struktuuri esindajate pressikonverents. Mõlema riigivälise struktuuri eesmärk on arendada kaitsesfääri ning tagada läbipaistvus ja kodanikuühiskonna kaasamine meie riigi kaitseprotsesside parandamisse.
Pisu arvamust „Slava Ukraini” korruptsiooni teemal. Enamus lääne väärtustega inimesi ei tunneta, kui sügav on Ukrainas korruptsiooni tase. Tegelikkus on seal väga karm, ühtpidi on jooksvalt väga palju abi vaja ja seda ka tuleb, aga kui kogu seda voogu oleks üritatud 100% alates eelmise aasta veebruarist täpselt kontrollida, siis arvatavalt oleks enamus abist jäänudki kuhugi kontrolli ootama. Kannatajateks oleks olnud ikka tavalised Ukraina inimesed ja sõdurid. Arvan, et see hind, et osa läks korruptsiooni ohvriks oli paratamatus, kuid loodan, et väärtus, mis jõudis abivajajateni, oli kordades olulisem. Kui ikka maja põleb, siis võtad vee sealt kust saad ja hiljem klatid, kas sa võisid. Jah, tänaseks peaks olema enamus abisaadetisi parema kontrolli all. Pisu kivi saab visata ka meite väga õhukeseks lihvitud riigile, sest meil puudub piisav võimekus kriisis suuta panna välja täiendavaid ressursse ja nii oleks pidanud rohkem üritama aidata (mitte lämmatama) vabatahtlike abistajaid Ukraina suunal, sest tahet neil oli, aga pisu bürokraatia ja korruptsiooniohuga toime tulevat asjalikku ametnike nõu oleks rohkem vaja läinud…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
