Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 27. aprill 2023:

vihmaperiood on vähendanud (arvatavalt) mitmes sektoris lahingute aktiivsust, Bahmutis jätkab tasapisi vene pool edenemist ning mõnesaja meetriste sammudega edeneb läänepoole Avdiivka ümberpiiramise põhjapoolne haru, küüditamine okupeeritud aladelt jätkub, venemaa majanduse murepilved ei taha taanduda, Poola arestis vene saatkonna kontod, Hiina sõnumid, mis rahule pühendatud jätaks nende „tühjuse” tõttu tähelepanuta, pisu USA-st ja mure Türgi presidendi valimistega (sealne opositsiooni kandidaat kipub väga venemeelne olevat).

Öised õhuhäired ida- ja lõunapoolsemates Ukraina suuremates linnades, tabamustest info vaid kuni 25 km rindejoonest. 5 drooni alla lasti. Piiriäärsete Ukraina külade suunal pommitamine kasvas oluliselt ning kasvas korduste arv. vene poole kurtmist jagus palju, enamasti ikka voolu kadumine, „eramute” hävinemine jne. Peterburi lennujaama lähistel oli öösel üks plahvatus, aga mis ja miks, on teadmata.

Kupiansk-Kreminna: enamuses luurekad ilma rindejoones muutusi toomata. Võimalik, et jätkuv vihmaperiood on mõjunud rindetegevusele pärssivalt. Sadu jätkub tihedalt kuni järgmise teisipäevani ja siis tuleb rohkem soojust ja päikest. Kaudtuld nagu varasemalt.

Siversk: vaid kaudtuleduell ja pisu tõuseb Ukraina oma.

Bahmut: karmid lahingud Bahmuti ühendustee blokkimise pärast Hromove juures jätkuvad ning rünnakuid teostavad mõlemad pooled. Ukraina on suutnud teest vene poole pisu kaugemale suruda, aga pideva kaudtule all on kogu maantee. Kõlakad, et tee on siiski pideva tule all masinatega sõidetav. Bahmuti linnas vene pool maja kaupa edeneb aga mõned päevad pole enam kvartalite kaupa edu saadud. Kindlat põhjust ei tea. Mingi kõlakas liigub, et siia on toodud teisi vene eraarmeede üksusi ja need kipuvad rivaalitsema ja ei toeta üksteist piisavalt, rääkimata ühisest tegevusest. Olla lausa omavahelisi relvadega arvete klaarimisi. Linna Ukraina kontrolli all olev osa pideva tugeva vene kaudtule all. Tundub, et Ukraina kaudtulelöökide arv kasvab, ju on lisandunud vaatlusdroone ning tihedam satipildi info käes. Ka ei lõpe sealt kandist droonidelt granaatide pillamiste videod.

Donetsk: Avdiivka ümberpiiramise põhjapoolne haru viimased päevad mõnesaja meetri kaupa edeneb. Siingi põhjust ei tea. Seni midagi ohtlikku pole. Võimalik, et Ukraina omadel ei jagu piisavalt isikkoosseisu. Küll ei tulevat need meetrid seal vene poolele odavalt. Opytne juures jätkub seni veel „väike Vuhledar”. Isegi otse Avdiivka peale proovisid. vene üksusi jagub siin veel piisavalt, et korralda samaaegselt rünnakuid mitmetes suundades. Surve Pervomaiske ja Nevelske küla suunal tugevneb ja hetkel teadamata, kas vene pool eile külani jõudis. Marinka juures ikka madin peatänaval ja selle kõrval. Vuhledari juures suuremaid rünnakuid polnud, pigem possadelt üksteise suunas tulistamine. Linna siiski vene pool tihedalt töötleb. Kaudtulemoona puudust seni vene poolel pole. Küll kasvas siingi lõigus tuntavalt Ukraina kaudtulelöökide arv. Ei sati ega drooni eest pole end lihtne peita.

***

Lõunarinne: kaudtuleduell muutus tasavägisemaks. Hetkel veel seda mingiks indikaatoriks ei tahaks pidada. Küll oli häid tabamusi rindest kuni 80 km. Krimmi silla raudtee osa pole seni veel valmis ja lubavad, et maikuus peaks korda saama, eks näis. Päris karmiks on läinud selle silla ületus ja turvakontrolli saba ikka tunde pikk. Krimmi ühelt suuremalt sõjatehnika platsilt on kadunud kogu tehnika ja kuhu rindelõiku see läks, on hetkel endal teadmata.

Herson: kahetine infovool Dnepri idakaldal toimetavatest Ukraina üksustest jätkub. Kindel vaid tihe kaudtuleduell, kus juba pikka aega Ukraina ületab vene oma.

venemaa jätkab Ukraina okupeeritud aladel rahvastiku „välja vahetamist”, et hõlbustada Ukraina alade taasrahvastamist venelastega. Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas 26. aprillil, et venemaa püüab muuta Ukraina etnilist koosseisu, viies aktiivselt läbi inimeste ulatuslikku ümberasustamist peamiselt venemaa vaesematest ja kaugematest piirkondadest Ukrainasse. Malyar märkis, et kõige intensiivsemad jõupingutused on käimas okupeeritud Luganski oblastis ja märkis, et venemaa küüditab ka ukrainlasi ja asustab neid venemaale sunniviisiliselt ümber. Kõige edukamalt see protsess siiski ei lähe ja enamasti kasutavad tühjaks jäänuid maju vene soldatid.

venemaa võimud varjavad majanduse võtmesektorite statistikat jätkuvalt saladuse templiga. Kolmapäeval avaldas Rosstat igakuise tööstustoodangu aruande, mis esimest korda ei sisaldanud andmeid riigi naftatootmise kohta. Statistikast, mis annab andmeid enam kui 130 majanduse olulisema kauba toodangu kohta, jäeti välja üks suurimaid majandusharusid, mis annab kuni poole majanduse ekspordi kogutulust. Teised toorainetööstused – gaasi, kivisöe, metallide ja „muude maavarade” kaevandamine – jäid statistikasse. Rosstat keeldus olukorda kommenteerimast, märgib Interfax.

Viimane kättesaadav ametlik naftastatistika – jaanuari-veebruari kohta – näitas toodangu langust aasta arvestuses 0,2 protsenti 88,1 miljoni tonnini. Varem salastas venemaa majandusarengu ministeerium kõik jooksva aasta uuendatud makroprognoosis sisalduvad naftahinnangud. Andmed selle kohta, kui palju nafta valitsuse hinnangul maksma hakkab ning mis mahus seda toodetakse ja eksporditakse, viidi üle suletud juurdepääsule. Dokumendi aruteluga kursis olev allikas selgitas Interfaxile, et otsus tehti „sanktsioonidele vastuseisu silmas pidades”, lisades, et prognooside avaldamine „võib kahjustada kütuse- ja energiakompleksi tegevust”. Rosstati märtsikuu andmed pidid näitama toodangu langust, millest venemaa valitsus teatas aasta alguses, lubades toorainet ja töödeldud tooteid mitte müüa „hinnalaega” liitunud riikidele. Võimud teatasid naftatootmise vähendamisest 500 000 barreli võrra päevas, kuid ekspordimahud ei muutunud: tankerid eksportisid meresadamatest regulaarselt 3-3,5 miljonit barrelit päevas. OPEC-i riikide nafta tarnete mahu vähendamise otsus siiski maailmas nafta hinda ei tõstnud, sest maailmamajanduse jahtumise jätkumine hoiab siiski hinna u 80 dollari juures barreli eest ja see ei toeta enam piisavalt venemaa eelarvet ning on lootus, et hind veelgi langeb vähemalt 10 dollarit barreli eest ja siis on lootust, et Uurali nafta hind langeb isegi 40-45 dollarini barrell eest. Sellise hinnaga ollakse suht lähedal omahinnale ja venemaa eelarve miinus peaks kiirelt kasvama. Ahjaa, turgu mõjutab ka järjest enam elektriautode arvu kasv ning taastuvelektrijaamade (päike ja tuul) toodangu kasv.

venemaa välisminister ütles, et tema riik ei andesta kunagi USA-le riigi räiget keeldumist ajakirjanikele viisasid andmast. lavrov saabus New Yorki ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekule, kuid tema kahjuks ei antud enamikule tema propagandaajakirjanikest viisat. Lisaks teatas lavrov pressikonverentsil, et kui isegi Ukraina teeb mingi vastupealetungi, siis mingeid läbirääkimisi ikkagi ei tule. Njah, küll juba jõudis kremli kõneisik maria zahharova säutsuda, et tervitab Hiina rahuläbirääkimisi Ukraina teemal ja hurjutas Ukrainat, et need Hiina plaaniga nõus pole… ehk siis ei miskit uut. Samaaegselt karmistab venemaa seadusi igatsugu paragarahvidega teisitimõtlejate ja tegutsejate suhtes.

Poola prokuratuur arestis raha vene föderatsiooni saatkonna ja kaubandusesinduse kontodelt, ütles venemaa diplomaatilise esinduse juht Sergei Andrejev. „Saime teate, et Santanderi panga saatkonna ja kaubandusesinduse kontodelt laekunud raha kanti prokuratuuri kontodele,” ütles ta (tsiteerib RIA Novosti). Pärast seda teatas Santander saatkonnaga koostöö lõpetamisest ja sulges kontod, lisas Andrejev, täpsustades, et jutt on „olulistest vahenditest” USA dollarites ja Poola zlottides. Kontod külmutati pärast venemaa sissetungi Ukrainasse ettekäändel, et neid võidakse kasutada „rahapesuks või terrorismi rahastamiseks”. Ajalehe Rzeczpospolita andmetel oli see umbes 912 tuhat dollarit ja 800 tuhat zlotti (umbes 180 tuhat dollarit). Samal ajal saadeti spionaažis süüdistatuna Poolast välja 45 Vene diplomaati.

Hiina president Xi Jinping rääkis Hiina uudisteagentuuri Xinhua teatel telefoni teel Ukraina presidendi Zelenskiga. Tegemist on esimese dialoogiga kahe riigi juhtide vahel pärast venemaa sissetungi algust. Vaatamata poolte kinnitustele heast koostööst selles siiski kindel pole. Hiina pole kordagi kritiseerinud venemaad Ukrainas sõja alustamise pärast. Lisaks ei usu Hiina väiteid, et nad on päriselt objektiivsed rahu vahendajad, sest nende enda tegevus Taiwani suunal kinnitab (aga ka mujal) hoopis teist elu filosoofiat…

USA Esindajatekoda kavatseb kaaluda resolutsiooni, mis nõuab Ukrainale territooriumi taastamist 1991. aasta piirideni. Sellest teatas üks algatuse autoreid, vabariiklaste partei liige Joe Wilson. Lisaks nõutakse dokumendis Ukraina liitumist NATO-ga ning samuti nõutakse venemaalt reparatsioonide maksmist.

Türgi praeguse presidendi Recep Tayyip Erdogani peamine rivaal, opositsiooniliider Kemal Kilicdaroglu on lubanud säilitada venemaaga terved suhted, kui ta valimised võidab. Sellest kirjutab RBC viitega poliitiku pöördumisele moskvas ekspertkohtumisel osalejatele.

Türgi opositsiooniliider nimetas oma välispoliitika prioriteediks Ukraina sõja lahendamist ja teraviljatehingu pikendamist. „Jätkame oma kahe naabri vaheliste erimeelsuste lahendamisel vahendaja rolli,” ütles Kılıçdaroğlu. Poliitik juhtis tähelepanu asjaolule, et maailma meedia ootab vene-Türgi suhetes muutusi, kui opositsioon võidab valimised. „Meie valitsuses kaitseme alati Türgi huve. Seetõttu on Türgi huvides, et Türgi-vene suhted püsiksid terved ja väärikad,” sõnas ta. Kılıçdaroglu märkis, et peab teiste riikide venemaa-vastast lähenemist valeks. Kui temast saab president, arenevad Türgi-vene suhted „ennustamatult, väärikalt ja lugupidavalt”, lisas opositsioonikandidaat.

Türgis toimuvad valimised 14. mail. Ametis oleva presidendi populaarsus on viimastel aastatel riigi majandusprobleemide tõttu langenud. Erdoğani jaoks niigi keeruline olukord muutus keerulisemaks pärast viimaste aastakümnete suurimat maavärinat riigi lõunaosas (viimastel andmetel hukkus üle 50 tuhande inimese). Opositsioon kasutas ära riigipea langevat reitingut. Kuus suurimat parteid ühinesid „Rahvusliidus”, mis otsis mitu kuud ideaalset kandidaati Erdoğani vastu. Selle tulemusena ühines opositsioon 74-aastase Kemal Kılıçdaroğlu, hüüdnimega Türgi Gandhi ümber. Nüüd juhib ta küsitlusi väikese vahega. Varem kritiseeris opositsionäär venemaa projekte Türgis. Ta ütles, et Ankara muutus energiaküsimuses moskvast sõltuvaks. „Kui muutute energiapoliitikast sõltuvaks, ei saa te järgida iseseisvat majanduspoliitikat,” ütles Kılıçdaroğlu. Eelkõige kritiseeris ta Erdogani selle eest, et president kasutab Rosatomi poolt rajatavat Akkuyu tuumajaama enda rikastamiseks. Opositsioon oli rahulolematu, et venemaa riiklik korporatsioon tuumatehnoloogiat ei jaga.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised