Sõja ülevaade: 425. päev – pingeline olukord endiselt mitmes rindelõigus
Avaldatud: 24 aprill, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. aprill 2023:
suuremaid muutusi rindejoones polnud, pingelisem olukord endiselt Bahmuti, Avdiivka ja Marinka kandis, mingi sillapea suutis Ukraina luua Hersoni juures Dnepri idakaldal, „Hommik Anuga”, Hiina suursaadik…
Täna öösel idapoolsemates Ukraina linnades õhuhäire töötas. Hetkel teada vaid mõnedest tabamustest Nikopoli linna (asub Enerhodari tuumajaamast teisel pool Dnepri kaldal) pihta droonidega ning Slovjanski ja Hersoni tavapärane tihe pommitamine. Piiriäärsete Ukraina külade pommitamine saavutas uuesti oma varasema tiheduse, küll kasvas oluliselt vene poole kurtmine paljudes kohtades.
Kupiansk-Kreminna: rinde põhjalõigus üks väiksem vene poole rünnak Kupianski poole, Kreminna ümber suht rahulik ja põhilisest olid tegevuses kummagi poole kaudtuleüksused. Küll tõmbas paarsada meetrit mõne kilomeetrilisel lõigul Ukraina Kreminnast lõunas asuvas metsaalas end tagasi. Eile kasvas Kreminna suunal Ukraina kaudtuletegevus.
Siversk: Bilohorivka küla edutu ründamine ja hallis alas Spirne külast idas vene pool oma eesmisi possasid 500 m edasi lükkas.
Bahmut: karmid lahingud kummagi poole rünnakutega Hromove juures jätkuvad sealse Bahmuti ühendustee pärast. Tee peaks olema seni Ukraina kontrolli all (pisu vene poolt tagasi löödi) aga kuna Hromoves oleva silla suutis vene kaudtuli ära lasta, siis masinatel hetkel tee läbitav pole. Ka tavalise autoga oleks mujal tee raskelt läbitav. Pihta saanud Ukraina masinaid kahjuks teel jagub. Lisaks üritab vene pool põhjapoolsemat ümberpiiramise haru lääne poole lükata, aga seni edutult. Bahmuti linnas eile vene pool vaid ühe väiksema kvartali enda kontrolli alla sai idaküljel. Küll muutis pisu lahingute käiku linna lõunaosas üks Ukraina tank, mis nii edukalt kõrgeid kortermaju otselaskudega töötles, et mõned päevad tagasi saadud hoonetest vene pool pidi lahkuma. Ümberpiiramise lõunapoolsemas harus väiksem lahingutegevus rindejoones muutusi toomata. Kaudtuld vene poolelt jagus palju kõigile asustatud punktidele kuni 10 km rindest ja jätkub aktiivne Bahmuti linna pommitamine.
Donetsk: Avdiivka ümberpiiramise põhjapoolses harus rünnakuid jagus, aga edu need ei toonud. Lõunapoolses harus võimalik, et mõnisada meetrit siiski ühes lõigus eesmisi possasid põhja poole õnnestus nihutada, aga arvan, et need paari päeva jooksul maha jäetakse tänu Ukraina kaudtule töötlusele. Pervomaiske poole ja Nevelske küla surve all aga muutusi rindejoones ei tuvastanud. Marinka juures lahingud jätkusid ja no ei saada sealt peatänavalt kaugemale. Kogu rindele vene kaudtuld jagus tavapäraselt palju ja pisu kasvas Ukraina oma.
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell lõunarindel enamuses vene poole domineerimisel. Midagi on toimumas Hersoni lähistel. Juba üle kuu on siin Ukraina kaudtuletöötlus kas võrdne vene omaga või ületab seda. Kuna seetõttu on arvatavalt vene pool suuremad üksused Dneprist kaugemale nihutanud, siis olla Ukraina mõned saared Dnepri deltas saanud enda kontrolli alla ja mõned päevad tagasi olla kand maha saadud ka Dnepri idakaldal Hersoni lähistel. Hetkel vaid kõlakad, et miskit ressurssi sinna Ukraina juurde toob. Suuremat pealetungi seni veel siit suunalt ei usu ja võimalik, et pigem vene poole tähelepanu tõmbamine sellele suunale toimub ning põhjuseks võib olla pisu eksitamist, kuna jõgi on seal lai, silla parandamine pole väga lihtne ja suuta vaid laevade/praamidega piisavalt varustada suuremaks rünnakuks sillapead kipub pisu keeruline olevat. Aga mine sa Ukrainlasi tea… kuhugi palju saadud sillatehnikat Ukrainas „ära kadunud” on. Eile oli pisu ärevam Krimmi poolsaarel. Õhutõrje olevat töötanud Kertsi silla juures ja töötas see ka Sevastoopolis vene sõjalaevastiku sadamas. Ei saanudki aru, et kas sadamat öösel rünnati meredroonidega või merepinna kohal lendavate droonidega. Tulemusi veel ei tea. Õhutõrje olevat töötanud ka mujal. Melitopilis vene pool kurtis, et miskit raudteeinfrat partisanide poolt olla ära lastud.
Seni arvamusel, et võimalused suuremaks pealetungiks olemas kummalgi poolel. Küll peaks hetkel olema Ukrainal suurem edulootus, sest neil peaks suuremate üksuste juhtimisvõimekus ja motiveeritus palju kõrgem olema.
Eilne „Hommik Anuga” saade ETV-s, kus vestluspartneriks oli meite Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem jõudis Ukraina uudistesse ning hakkas levima sealses sotsiaalmeedias. Kõigil on võimalik seda järelvaadata või lugeda ERR portaalist tekstina, sestap siia kokkuvõtet ei tee…
Hiina suursaadik Prantsusmaal Liu Shaye ütles, et pärast NSV Liidu lagunemist tekkinud riikidel puudub rahvusvahelise õiguse mõttes „tõhus” suveräänne staatus. Ta rääkis sellest Prantsuse telekanali LCI eetris. „Rahvusvahelise õiguse järgi ei ole isegi neil endise NSVL riikidel, kuidas ma ütlen, rahvusvahelises õiguses kehtivat staatust, sest puudub rahvusvaheline leping, mis täpsustaks nende staatust suveräänse riigina,” ütles Liu Shaye. Nii reageeris ta saatejuhi väitele, et Krimm on Ukraina territoorium. Samas ei vastanud Hiina suursaadik üheselt küsimusele, kellele kuulub Krimm. Tema sõnul oli poolsaar algselt venemaa, kuni NSVLi peasekretär Nikita Hruštšov selle Ukrainale üle andis. „See sõltub probleemi tajumisest. On lugu: Krimm oli algselt venemaa. Hruštšov andis Krimmi nõukogude ajal Ukrainale,” ütles Liu Shaye.
Hiina suursaadiku sõnad tekitasid Ukrainas, Balti riikides ja Prantsusmaal nördimust. Leedu, Läti ja Eesti välisministeeriumid kutsusid selgituste saamiseks välja Hiina suursaadikud. Kipub arvama, et osa teemat on seotud Taiwaniga, mida Hiina enda omaks peab ja vist kipub selliselt ka vene ikke alt vabanud riike sarnasteks. Eks näis, kas täna Hiina suunalt miskit täiendavat selgitust tuleb.
Loodan, et G7 ja EL leiavad endas rohkem jõudu, et teha karmimad sanktsioonid venemaa suunal. Njah, need oleks pidanud tegema kohe sõja alguses.
Kuidas venemaal „vabatahtliku” värbamisega läheb on seni täpselt teadmata (vähemalt minul). Küll kipub arvama, et kui selliselt vene poole kaotuste seeria jätkub, siis ilma teise mobilisatsioonilaineta nad ei pääse. Võimekust selle paremaks läbiviimiseks tehakse ühtlustades andmebaase ja muutes seadusi. Küll on kasvanud ajateenistusest kõrvale hoidmine ja eks neid siis vene miilits mööda venemaad taga ajab.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
