Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Pilt: Ukraina kaitseministeerium

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 20. aprill 2023:

pingeline olukord Kreminna, Siverski, Bahmuti, Avdiivka, Marinka juures jätkub ning pisu tõuseb luurekate arv lõunarindel. venemaa eelarve seis prognoositus palju kehvemas seisus, puhastus miilitsa ridades, jätkub venemaa ajaloost Ukraina eemaldamine ja kirgiisid tahavad loobuda kirillitsast.

Ukraina õhutõrje tulistas eile öösel Odessa piirkonnas alla 12 Iraani droonist 10. Inimohvreid polnud. Täna öösel töötasid õhuhäired Kiievi, Harkivi ja Poltava oblastis ning õhutõrje töötas Dnipro linnas. Kiievis õnneks oli õhuhäire vaid NASA satelliidi alla kukkumise tõttu, mis põles ära piisavalt kõrgel aga oli kuulda plahvatust ning silmalegi oli see nähtav. Piiriäärsete Ukraina külade tavapärane pommitamispäev.

vene poolgi kurtis mõne tabamuse üle ja üks droon tulistati alla Belgorodi oblastis Dragunskoe küla lähedal.

Kupiansk-Kreminna: rinde põhjalõigul tegi vene pool paar rünnakut ning õige pisu (mõned sajad meetrid kahes kohas Kupianskist kirdes) edenes. Uued possad saadi hallis alas. Rinde keskmises osas ja Kreminnast loodes olla vene poole sõnul Ukraina mingeid vasturünnakuid proovinud. Kreminna juures jätkab vene pool surumist linnast lõunas asuvas metsaalas, aga eile rindejoone muutusi ei tuvastanud. Küll kasvab siit kandist tulevate videode hulk, kust tabatakse vene üksusi kaudtulega ja kuskil metsavahel mõni granaat õhust pudeneb. Kaudtuld jagus vene poolelt põhiliselt rinde põhjalõigule ja oli isegi tavapärasest tihedam piki Oskoli jõge vene piirist kuni Kupianski linnani. Kreminna lähistel põhiliselt rindest kuni 10 km kaugusele kõiki külasid pommitati. Pisu kasvas Kreminna ja Rubizne kandi töötlemine Ukraina poolt. Terve nädal peaks seal sadama ja soojust päeval pisu üle 10 ja öösel 6-8, sestap pisu maastiku läbitavusele see mõju avaldab ja lennukite töögi häiritud. vene väge suuremaks pealetungiks jagub põhiliselt Kreminna juures.

Siversk: Bilohorivka külast lõunas ja Spirne külast põhjas vene pool üritab saada kiilu sisse Ukraina kaitsesse. Kui isegi esimese rünnakuga see saadakse, siis seni pidama jääda pole suudetud. Ukraina töötleb uusi saadud possasid piisavalt ja tundub, et seejärel teeb jalavägi nn järelnoppimise. Bilohorivka küla kagu nurgas olevad tööstushooned on jäänud halli allasse. vene pool jõudis juba kiidelda, et vallutasid Spirne küla ja kasutasid selleks vanu videosid ehk siis pisu unistasid…

Bahmut: rünnakute surve mitmes uues lõigus kummaski Bahmuti ümberpiiramise harus. Proovitakse järjest suuremate üksustega põhiliselt lääne poole. Eile need veel edu ei toonud, aga kuna rinne pikk, siis kuskilt võib ikka käriseda. Bahmuti linnas vähemalt üks vallutatud kvartal lisandus ja usakate hinnangul olla vene poole käes 88 protsenti linnast. Jätkub linna lauspommitamine kõige käepärasega, mis vene väel võtta on. Kaudtuld kogu rindele vene poolelt jagub kuni 10 km kaugusele ning Ukraina on tõstnud endagi tulelööke. Ka on hakanud tulema droonidelt granaatide pillamisi Bahmuti linnas.

Avdiivka: tugev surve mõlemas Avdiivka ümberpiiramise harus jätkub ning prooviti edelesuunalt ka otse linna peale, aga edutult. Ikka nii soomust kui isikkoosseisu vene pool siin kaotab. Ukraina kaudtuli, tankitõrjerelvad ja miinid koostöös ja oskuslikus kasutamises annavad head efekti. Siingi vene poolel seni ressursi nappust pole ning suudetaks rünnata Pervomaiske, Nevelske, Marinka ja Pobieda poole kuid seni edutult. Njah, vene pool pidas eile eduks tanki edasi-tagasi liikumist Marinka põhja-lõunasuunalisel peatänaval, mis seni hallis alas ja no ei saada lääne poole. Juba kasvab vene milblogijate arutelu, et mis sel vene kaudtuletöötlusel viga on, et see piisavalt seal kandis mõju ei avalda. Vuhledari juures mingid tegevused toimusid ja kummagi poole sõnumid pisu erinevad, võimalik, et luurekad kummaltki poolelt. Vuhledarist paarkümmend kilomeetrit lääne pool mingi vene poole ebaõnnestunud üritus oli. Kaudtuld jagus vene poolelt tervele rindele ja Donetski ümbrus ikka Ukraina mõju all.

***

Lõunarinne/Herson: eile vene poole rünnakud pisu edu tõid ja kahes lõigus üle põldude u 500m edasi saadi Dorožnyyankast põhja pool ja Marfopoli datšade piirkonnas sama palju. Kas siit nüüd rohkem vene pool suruma hakkab, ei oska arvata, aga põldusid siin jagub. Küll soodustab kaitset mõnede kilomeetrite pärast algav kõrgendikuvöönd ja pisu ka ühest jõest abi on. vene poole sõnul olla lõunarindel kasvanud Ukraina luurekate arv ja tugevus. Kaudtuld jagus vene poolel tavapäraselt palju ning vaid Hersoni suunal on duell suht võrdne.

Seni arvamusel, et suuremaks vastupealetungiks on võimalused mõlemal poolel. Võimalik, et vene poolt piirab suutmatus kiirelt piisavalt suuri jõudusid ümber paigutada, rääkimata tekkinud väekogumi ühtsest juhtimisest/kordineerimisest, aga saata mass lääne poole minema pole keeruline. Ukraina tundub, et suudab hoida oma mitmete brigaadide suurust reservi väljaõppes saavutamaks just suuremat juhitavust/koordineerimist suuremates üksustes.

Pole eriti kirjutanud meite liitlaste abist Ukrainale. Tuleb seda nn igapäevaselt ja väga laias valikus. Pisu kaugemale ulatuvaid torusid ja droone oleks vaja ning Ukraina kurdab, et õhutõrjerelvade moonaga olla päris kitsas käes ja peale piisavalt ei tule. Eks terve riigi kaitsmiseks neid olema ei hakkagi piisavalt. Iisrael peaks olema oma riigi õhukaitse kilbiga nr 1 aga sealtki pidevalt miskit läbi lipsab. Kas õhutõrje vahendeid suure vasturünnaku toetuseks jagub, võib küll Ukrainlastel mureks olla. Seni on enam-vähem suudetud rindel hoida vene sõjalennukite tegevust ohjes. Ka pole vene pool veel kogu oma õhuväe võimekust töösse pannud. USA just teatas uuest sõjalise abi paketist summas 325 miljonit dollarit, kus olla sees ka HIMARS-e.

venemaa valitsus jätkab eelarvekulude kiiret suurendamist, vaatamata nafta ja gaasi maksutulude kahekordsele kokkuvarisemisele. Aasta algusest kuni 19. aprillini kulutas venemaa rahandusministeerium elektroonilise eelarve süsteemi andmetel 10,144 triljonit rubla (121 miljardit eurot). Riigikassa tulud ulatusid samaks kuupäevaks 5,373 triljoni rublani (63 miljardit eurot). Seega jäi peaaegu iga teine valitsuse kulutatud rubla maksutuluta ning puudujääk ulatus 4,77 triljoni rublani (57 miljardit eurot), mis on kogu 2023 aasta plaanist 1,6 korda suurem. Kuu vähem kui kolme nädalaga kulutas rahandusministeerium 2,1 triljonit rubla – peaaegu sama palju kui kogu märtsis (2,3 triljonit). Samas, kui jaanuaris ja veebruaris kulutati eelarvele umbes 100 miljardit rubla päevas, siis märtsis aeglustus see 75 miljardile, siis aprillis hüppas see summa 122 miljardi rublani. venemaa peaminister mihhail mishustin selgitas märtsis riigiduumas esinedes kulutuste kasvu „ettefinantseerimisega”. Tema sõnul otsustati „osa kuludest” lükata aasta algusesse, et „lepingute sõlmimine ei jääks seisma”. Njah, tegelikkus aga on teine, 2023. aasta eelarves on sõjaväe ja õiguskaitseorganite rahastamiseks ette nähtud rekordilised 10 triljonit rubla (120 miljardit eurot) ehk kolmandik kõigist kulutustest. Kardetakse, et kreml võib hakata vähendama nii sotsiaalkulusid kui kubermangude jne eelarveid. Meditsiini kulutuste kärbe oli juba 2022 aastal küll ainult mõne protsendine, aga tundub, et sel aastal see oluliselt kasvab. Muideks, seal on meditsiin kohalik (krai, oblast jne) eelarverida.

Juba kaks nädalat toimuvat põhiliselt moskvas politsei ja vene rahvuskaardi ridades suur puhastuslaine. Üheks põhjuseks olla osade töötajate info jagamine Ukraina kodanikele aga käivat ka ebasoovitavate isikute eemaldamine ehk siis kgb-l käed jalad tööd täis.

kreml jätkab ajaloo ümberkirjutamist, kaotamaks venemaa tekkeloost Ukraina osa ja sõna Kiiev kipub ka keelu alla minema. Algkoolilastele mõeldud õpikute uues väljaandes on viited Kiievile viidud miinimumini. Sellele juhiti Mediazona tähelepanu. Kõigist Kiievi-vene ajaloole pühendatud peatükkidest eemaldati viited Ukraina pealinnale. Näiteks kirjutasid nad selles 2021. aasta õpikus, et kroonika „Möödunud aastate lugu” on kirjutanud Kiievi-Petšerski kloostri munk Nestor. Uues versioonis esitleti Nestorit lihtsalt mungana, mainimata, millises kloostris ta elas. Õpiku eelmise väljaande vene ristimist käsitlevas lõigus öeldi, et vürst Vladimir ristis kõik Kiievi inimesed, uues – „pealinnas”. Mujal muudeti väljend „Pärast Olegi surma asus Kiievis valitsema prints Igor” sõnadega „Pärast Olegi surma hakkas venemaad valitsema prints Igor”. Õpiku täiendatud versioon on juba trükki saadetud, peagi jõuab see müügile. Väljastamiseks valmistatakse ette ka metoodilisi materjale õpetajatele, mis selgitavad Kiievi rolli venemaa ajaloos. Mediazona allikas kooliõpikuid välja andvas kirjastuses Prosveštšenie ütleb, et uued raamatud jõuavad koolidesse kevade lõpuks. Tema sõnul hakatakse neid kasutama alates septembrist.

Veelgi enam, 6. klassi õpilastele mõeldud ajalooõpikus muudeti venemaa riigi asutamise kuupäeva. Õpiku 2016. aasta versioonis kirjutasid nad, et „882, mil Oleg ühendas Novgorodi ja Kiievi, nimetavad paljud ajaloolased Vana-vene riigi moodustamise tinglikuks kuupäevaks”. Uues väljaandes öeldakse: „Tasapisi omandas suurima tähtsuse vürstide dünastia, kes ehitas oma perekonna Rurikule. Tema kutsumusega 862. aastal Novgorodi on seotud venemaa riigi kujunemine.” Mediazona kirjutas eelmise aasta aprillis, et kirjastus Prosveštšenije „puhastab” Kiievi mainimist. Sõja esimesel päeval, 24. veebruaril 2022, käskis kirjastuse juhtkond eemaldada „valed” viited Ukrainale. Kirjutatakse ümber ka keskkooli ajalooõpikut.

Kõrgõzstani parlament tegi ettepaneku tõlkida rahvuslik tähestik kirillitsast ladina keelde. Rahvasaadik Emil Toktošev ütles, et see on vajalik riigi keelepoliitika ümberkujundamiseks. Tema sõnul on „peamiselt kirillitsas kirgiisi sõnad valesti kirjutatud”. „Ja kuidas me kasvatame järgmist põlvkonda? Riigi põhieesmärk on hoida meie keelt. Selle eesmärgi saavutame vaid ladina tähestikule üle minnes,” rõhutas Toktošev. Veel mitmed saadikud rääkisid kirillitsa tähestiku puudujääkidest ja uute tähtede kasutuselevõtu vajadusest. Presidendi alluvuses oleva riikliku riigikeele komisjoni esimees Kanybek Osmonaliev teatas, et kirgiisi tähestiku ladina keelde tõlkimiseks on mitu võimalust. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et Kõrgõzstan on ainus türgi keelt kõnelev riik, mis kasutab kirillitsat. „Kui Zhogorku Kenesh [parlament] otsuse teeb, on teadlased ja intelligents ladina tähestiku jaoks valmis,” kinnitas Osmonalijev. Ta meenutas ka, et 1993. aasta türgi keelt kõnelevate riikide tippkohtumisel kirjutas toonane peaminister Abdõganõi Erkebajev alla ladina tähestikule ülemineku memorandumile, kuid poliitilist otsust ei järgnenud. 19. aprillil kiitis Kõrgõzstani parlament riigikeele eelnõu teisel lugemisel heaks. Pärast dokumendi lõplikku vastuvõtmist muutub kirgiisi keele kasutamine kohustuslikuks 11 valdkonnas, sealhulgas valitsuse töös, kohtusüsteemis, kaitses, rahvusvahelistes lepingutes, geograafilistes nimedes, hariduses, teaduses, kultuuris ja meedias. Viimasel juhul peab riigikeelse tele- ja raadiosaadete maht olema vähemalt 65%.

Vastavalt kehtivale vabariigi põhiseadusele on kirgiisi keel riigikeele staatuses ja vene keel on ametlikult tunnustatud ja seda saab kasutada kõikjal. Uus seadus kinnitab seda. venemaa on aga juba väljendanud rahulolematust dokumendiga ja hoiatanud, et Kõrgõzstan läheb Ukraina ja Gruusia teed. vene riigiduuma rahvusvaheliste suhete komisjoni esimene aseesimees svetlana zurova nimetas algatust „esimesteks väikesteks sammudeks” vene keele „välja pigistamiseks”. „See rikub kahtlemata vene rahva õigusi Kõrgõzstanis, kellest paljud seal elavad. Seega meie ühendus kaob. Ja siis järgmine etapp – koolid ja siis veel üks ja see on nagu Gruusias, kus noored kahjuks vene keelt praktiliselt ei räägi. Teame, et ka Ukrainas sai sellest kõik alguse,” ütles asetäitja. zurova sõnul peaks venemaa president olukorda sekkuma.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised