Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. aprill 2023:

pingeline olukord mitmel rindelõigul jätkub ja pisu jätkab vene pool edenemist, uudiseid venemaalt (halvenev eelarve seis, kasvav tsensuur jne), USA tegevus Hiina suunal, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatid on muutunud suurimateks vene nafta ostjateks…

Eile öösel väiksem (vist 7 Iraani drooni) rünnak lõunapoolsematele Ukraina linnadele tehti ja vähemalt 6 neist alla lasti. Suurematest tabamustest info puudus. Võimalik, et pisu testiti Ukraina õhutõrje paiknemist ja võimekust (see järjest paraneb), sestap suurema rünnaku ootel. Piiriäärsete Ukraina külade tavaline pommitamispäev ja ikka Harkivi oblastis tihedamalt. vene pool kurtis, et neilgi miskit pihta sai ja üks objekt olla vene sõjakomissariaat, mis kahjustusi sai.

putini visiidiga „rinde lähedale” pisu segased lood. kreml väidab, et käis 17. ja 18. aprillil aga ühes nüüdseks kustutatud videolõigus olla putin öelnud, et peatselt saabuvad vene lihavõttepühad. Kohtus ta vene kõrgemate sõjaväejuhtidega ja pisu kummaline, et kohal polnud sealset kõrgemat juhti gerassimovi ning saatjaks šoigut. Kipub arvama, et miskit käärib rohkem. Kui putini kaugus rindejoonest oli 130 km, siis eile käis Zelenski rindelinnas Avdiivka…

Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakute arv tervel rindejoonel kasvas. Küll on veel tegu pigem kompimistega nii rinde põhja kui lõunaosas. Kreminnast lõunas asuvas metsalaalas olla vene pool siiski pisu oma possasid (mõnisada meetrit) lääne poole lükanud. Kaudtuld palju ja seda põhiliselt vene poolelt.

Siversk: tundub, et pisu vene läbimurret Bilohorivka külast lõunas tagasi löödi, aga täpset seisu seni teada pole. Uueks rünnakusuunaks sel lõigul on Spirne külast põhjapoolt üle põldude (5 km lai see ala on). Võimalik, et siingi üks kilomeeter edasi saadi ja järgmises metsaribas põlluserval end paika seati. Kaudtuld vene poolelt jagus nii Bilohorivka kui Spirne pihta. Pisu töötleb ka Ukraina ja Rubizne ning Lõssõtsanski suunal.

Bahmut: mõlemas Bahmuti ümberpiiramise harus rünnakute surve vaikselt kasvab, aga seni siin rindejoon püsib. Bahmuti linnas siiski vene pool nii põhja-, ida- kui kagusuunal kvartali või kaks vähemalt edasi liikus. Kuna tavapärase suurtükitööga pole Bahmuti piisavalt madalaks tehtud, siis juba mitmes päev pommitatakse linna u 500 kg raskuste lennukipommidega ja eks need hakkavad oma mõju avaldama. Kaudtulemoona puudust vene poolel pole ja seda jagus kuni 10 km kaugusele rindejoonest ja ikka kõigi teede ja külade pihta.

Donetsk: Avdiivka ümberpiiramise ponnistused jätkuvad ja hetkel selgitamisel, kas põhjaharus mingit vene poole edenemist oli (hetkel vaid kõlakas). Opytne juures ikka soomust kaotatakse ilma edu saavutamata. Tundub, et nii soomuse, inimressurssi ega kaudtulemoona puudust pole, sest eile suudeti paljudes kohtades rünnakuid teha Avdiivkast kuni Marinkani välja. Küll ei tuvastanud siin ühtki rindejoone muutust.

***

Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell, mis Hersoni suunal suht võrdne. Pisu kardab vene pool ka Ukraina suuremat dessanti seal üle Dnepri…

venemaa regioonid suunduvad täie hooga eelarvekriisi, mis tuleneb möödunud aasta teisest poolest alanud ja talveks kiirenenud maksulaekumiste järsust langusest.

Rohkem kui kolmandikul vene föderatsiooni moodustavatest üksustest (33 85-st) registreeriti 2022. aasta viimastel kuudel riigikassasse laekuvate tulude langus ja viies piirkonna kogeti sissetulekute täielikku kokkuvarisemist, teatasid Gaidari instituudi eksperdid. venemaal on 21 vabariiki, 9 kraid, 46 oblastit, 3 keskalluvusega linna, 1 autonoomne oblast ja 4 autonoomset ringkonda, mis kõik on föderaalse alluvusega.

Tjumeni oblastis jäi neljandas kvartalis maksudest ilma iga teine rubla: tasud langesid 48,9%. Krasnojarski territooriumi sissetulekud langesid 39%, Murmanski oblasti – 33%, Hakassia – 32%, Kemerovo oblasti – 30%. Samad üksused, kes teatasid enamasti eelarvetulude kasvust, said ebaolulise plussi, mis osutus inflatsioonist madalamaks. Vaid 17 registreeris maksude laekumise suurenemise reaalselt (st hinnatõusust suurema summa võrra). Regionaaleelarvete peamiseks probleemide allikaks oli ettevõtluse kasumimaks, märgib Gaidari Instituudi eelarvepoliitika labori juhataja Aleksandr Derjugin: kui esimesel poolaastal kasvasid selle tasud järsult (+45%), siis aastal teisel poolel algas langus (-30%), mis kiirenes IV kvartalis 40%-ni. Aasta lõpus sai 35 vene föderatsiooni moodustavat üksust eelarvepuudujäägi, mida aga kompenseeris „ülejääk” ülejäänud 50 piirkonnas. Selle tulemusena vähenes koondeelarve väikeseks ülejäägiks – 50,6 miljardi rubla võrra ehk 0,3% kogutuludest. venemaa suurimate ettevõtete vastu suunatud sanktsioonid tabasid regionaalseid eelarveid, lõigates metallurgid, söekaevandajad ja puidutöötlemise välisturgudelt ära. Arvestades, et muude maksude laekumise suurendamiseks ei ole väljavaateid, on 2023. aastal „enamiku piirkondade eelarved tasakaalust väljas”, hoiatab Derjugin. Selle vältimiseks on vaja täiendavat abi moskvast, usub ta. Kuid föderaaleelarves pole peaaegu üldse lisaraha: jaanuaris-märtsis kukkusid selle nafta- ja gaasitulud 45% ja kogutulud 21%, mis jättis 2,4 triljoni rubla suuruse „augu”.

Püüdes raha leida, kehtestasid võimud suurfirmadelt 300 miljardi rubla „vabatahtliku-kohustusliku” sissenõudmise, alustasid riikliku rikkuse fondi jüaani müümist ning esitasid ka ettevõtetele rekordilised maksunõuded – 686 miljardi rubla ulatuses. Kuid need on vaid ajutised „plaastrid” – lähiaastatel on „väga tõenäoline stsenaarium” ettevõtete sektori maksude tõstmine, hoiatasid Alfa-Banki analüütikud varem.

venemaa riigiduuma kiitis 18. aprillil heaks rea võimalikke põhiseadusega vastuolus olevaid muudatusi venemaa kriminaalkoodeksis, mille eesmärk on tõsta siseriiklikku tsensuuri ja represseerida venemaa avalikkust. venemaa riigiduuma kiitis heaks kriminaalkoodeksi muudatused, millega tõstetakse riigireetmise eest määratud vanglakaristust 20 aastalt kuni eluaegseni ning lubatakse ära võtta venemaa kodakondsus vene sõjaväe diskrediteerimise ja ebasoovitavates valitsusvälistes organisatsioonides osalemise eest. Muudatus sätestab ka, et venemaa kodanik ei või oma kodakondsusest loobuda, kui kodanikul on täitmata kohustus riigi ees, näiteks mobilisatsioon. Need meetmed näivad rikkuvat venemaa põhiseadust, kuna artikkel 6 sätestab, et venemaa kodanikult ei või võtta ära kodakondsust ega õigust kodakondsusstaatust muuta. Riigiduuma kiitis heaks ka muudatuse, mis kriminaliseerib rahvusvaheliste organisatsioonide (kuhu Venemaa ei kuulu) või välisriikide organite nõustamise. See muudatus kriminaliseeriks ka rahvusvaheliste sõjakuritegude uurimise.

venemaa surematu polgu keskstaap teatas iga-aastase surematu polgu võidupüha marsi tühistamisest, tõenäoliselt püüdes vähendada avalikku arutelu praeguses konfliktis hukkunute üle. venemaa riigiduuma saadiku asetäitja ja surematu polgu keskstaabi kaasesimees jelena tsunajeva teatas täpsustamata julgeolekukaalutlustel 18. aprillil toimunud vene sõjas hukkunute mälestusmarsi ärajätmisest. Tsunajeva ütles, et kodanikud võivad selle asemel saata sugulaste fotod tsentraliseeritud veebiandmebaasi, et osaleda „virtuaalses rongkäigus”, mida venemaa võimud tõenäoliselt kasutavad selleks, et varjata Ukrainas hukkunud vene sõdurite arvu. Samuti kutsus tsunaeva inimesi üles jagama pilte oma surnud pereliikmetest internetis, riietel ja autodel…

USA president Joe Biden peaks enne kuu lõppu allkirjastama korralduse, mis kohustab USA korporatsioone teavitama Washingtoni uutest investeeringutest Hiina tehnoloogiaettevõtetesse ja isegi keelama mõned tehingud sellistes kriitilistes sektorites nagu mikrokiibid. Sellest teatas Politico viidates presidendi administratsiooni ametnikele.

Üks neist kinnitas väljaandele, et on juba alustanud uue määruse peamistest põhimõtetest teavitamisega tööstusliitu, näiteks Kaubanduskoda. Allika sõnul on lõplikud üksikasjad alles täpsustamisel, tõenäoliselt sisaldavad need Hiinasse investeerimise keelde.

USA on varem keelanud Hiinasse kaasaegsete mikroskeemide ja nende tootmiseks vajalike seadmete tarnimise ning rakendanud ka mitmeid sanktsioone mitmete tehnoloogiaettevõtete vastu. Eelkõige keelati 2022. aasta novembris USA-s viiel suurettevõttel, sealhulgas Huawei ja ZTE riikliku julgeoleku huvides uute telekommunikatsiooniseadmete müük. Üldiselt on piirav poliitika suunatud Hiina tehnoloogilise arengu pidurdamisele, sealhulgas kaitse valdkonnas. Ettepanek piirata USA tehnoloogiainvesteeringuid Hiinasse tuli välja eelmisel aastal ja see loodeti allkirjastada enne aasta lõppu. Kuid arutelu jätkus aastani 2023. Kongresmenid tegid ettepaneku kehtestada investeeringute järelevalve viies Hiina majandussektoris – mikrokiibid, tehisintellekt, kvantarvutid, biotehnoloogia ja puhas energia. Viimased kaks tõenäoliselt presidendi dekreeti ei kuulu, kirjutab Politico.

USA võimud on väljendanud muret Hiina suurenenud huvi pärast sõjalistel eesmärkidel kasutatava biotehnoloogia vastu. Peking võib hakata arendama bioloogilisi ja keemiarelvi, ütles Pentagoni peadirektori asetäitja Jedidiah Royal. „Eriti tekitab USA-le muret Hiina huvi biotehnoloogia ja muude valdkondade vastu, millel võib olla rahumeelne eesmärk, kuid mis võimaldavad arendada ka relvi, sealhulgas täiustatud bioloogilisi ja keemiarelvi,” ütles ta. Hiina ei avalikusta suurt osa oma kaitsetegevusest, ütles Royal. Veelgi suuremad riskid USA jaoks on Pekingi soov moderniseerida ja laiendada oma tuumapotentsiaali, ütles aseminister. Kuigi USA ei tea kindlalt, millises seisus Hiina tuumajõud on, viitavad Pekingi jõupingutused nende moderniseerimiseks suurele „kõrge elujõulisusega tuumaarsenalile”, ütles Royal. Hiina saab kasutada oma tuumarelvi väljapressimiseks enne võimalikku konflikti USA liitlaste vastu piirkonnas või selle ajal, ütles ta. Hiina kaitseministeerium keeldub samas hoidmast kontakti Pentagoniga. Royali sõnul on Peking näidanud üles „huvipuudust oluliste suhtluskanalite vastu, mis on stabiilse kaitsesuhte aluseks”. Näiteks keeldus Hiina kaitseminister pärast Hiina õhupallidega juhtunud intsidente USA kaitseministeeriumi juhiga ühendust võtmast.

Pentagon hindas eelmisel aastal Hiina tuumarelvavõimsuseks 400 lõhkepead. USA sõjaväeministeeriumi hinnangul võib see aastaks 2027 kasvada 700-ni ja 2030. aastaks kuni 1 tuhandeni. Võrdluseks, venemaa tuumaarsenalis on ligikaudu 4477 lõhkepead, USA-l aga 3708 lõhkepead.

Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide õlitootjad ostavad siseturul kasutamiseks odavamaid venemaa naftatooteid ning saadavad oma toornaftat ja naftatooteid ekspordiks kõrgema maailmaturuhinnaga, vahendab Wall Street Journal viidates nafta tippjuhtidele ja analüütikutele. Nendel riikidel on palju oma naftatooteid, nii et ainus põhjus nende venemaalt importimiseks on hindade erinevusest kasu saada, ütleb hinnaagentuuri Argus Media Lähis-Ida naftatoodete direktor Elshan Aliyev. Ta ütles, et venemaalt pärit bensiini ja diislikütust müüakse allahindlusega vastavalt 60 ja 25 dollarit tonnist, võrreldes Pärsia lahes toodetud samaväärsete toodetega.

Samas on Saudi Araabia viimase aasta jooksul oluliselt suurendanud diislikütuse eksporti Prantsusmaale ja Itaaliasse, mis varem ostsid Kpleri andmetel peamiselt venemaa kütust. venemaa „küllastab [Saudi Araabia] turgu suures osas odavamate transpordikütustega, vabastades [kohalikult toodetud] diislikütuse ekspordiks teistesse riikidesse,” ütles Kpleri analüütik Victor Katona.

Riigiettevõte Saudi Aramco teenis 2022. aastal 161 miljardit dollarit, mis oli rekordiline kasum maailma naftaettevõtete hukgas. Selle naftatoodete divisjoni kasum kasvas 27%.

Vahepeal on AÜE-st saanud suur venemaalt pärit nafta ja toodete kaubanduskeskus nii sise- kui ka välisturgudel. Alates detsembrist on Dubai Emirates National Oil vastu võtnud viis tankerit bensiini ja novembris tarniti Kpleri sõnul Abu Dhabi riiklikule naftatöötlemistehasele 700 000 barrelit Arktika toornaftat. Kuid enamasti impordivad eraettevõtted venemaa tooteid edasimüügiks Pakistani, Sri Lankale ja Ida-Aafrika riikidesse, ütles Alijev. Emiraatide ostud suurenesid eelmisel aastal enam kui kolmekordselt rekordilise 60 miljoni barrelini. Enne Ukraina sõda ei ostnud Saudi Araabia venemaalt peaaegu üldse naftat.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised