Sõja ülevaade: 405. päev – Kreminna, Bahmut, Avdiivka ja Marinka on suure surve all
Avaldatud: 4 aprill, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. aprill 2023:
Kreminna, Bahmut, Avdiivka ja Marinka on suure surve all, pisu rindejoone muutusi, palju kaudtuld, Ukrainale antud sõjalise abi summa on tänaseks suurem, kui venemaa 2023 aasta sõjaline eelarve, OPEC-i riikide otsus nafta tootmismahtude vähendamisest ei päästa vene nafta hinda, pisu Hiinast veel… ja Soome on tänasest NATO ametlik liige!
Tänagi öösel kostusid õhuhäired idapoolsemates Ukraina linnades. Droonidega rünnati Odessat ja miskit alla lasti, aga oli ka suuremaid plahvatusi. Piiriäärsete Ukraina külade pommitamine oli eile tavapärasest u 2x hõredam. Üllatusega teatas vene pool, et Ukraina olla droonidega tabanud Brjanski oblastis „sõjaväe registreerimise ja värbamise büroo ning siseministeeriumi osakonna hooneid” ning Belgorodi kandis tööstusalasid. Pisu olla kasvanud venemaal raudteetaristu saboteerimine ning mitu sõjaväe värbamisbürood olla süttinud…
Kupiansk-Kreminna: väga tihedaks on läinud rinde põhjalõigus Dvorichna kandi pommitamine ja kipub juba ööpäevaseks töötluseks minema. Ikka tunne, et piki Oskili jõe läänekallast ja peale maa tahenemist hoopis üks võimalik vene rünnakusuund võib olla teiselt poolt vene piiri. Hetkel saavad nad seal suht ohutult toimetada. Svatove suunalt hetkel rünnakuid polnud ning vähenes ka vene kaudtuli. Ootab selle nädala vihmad ära. Kreminna ümber siiski mitmed rünnakud toimusid ja võimalik, et nii Kreminnast loodes kui lõunas pisu mõned possad käest kätte käisid. Siin olla allutatud vene õhudessantvägede brigaadidele TOS-1A suurtükiväesüsteemid, mida tavaliselt ei tehta. Ju siin kavatsetakse survet tõsta ja võimsamate tulesüsteemide allutamine ründavale brigaadile peaks tagama operatiivsema kasutuse rünnaku toetuseks. Kuna siin on seni vene pool suht hästi suutnud kaudtuleüksustega oma rünnakuid toetada, siis abi peaks sellest olema, aga kipub arvama, et mitte piisavalt. Lisaks arvab, et miskit hullemat peab vene pool kasutusele võtma, et oluliselt oma seisu rindel parandada…
Siversk: no ei õnnestu Bilohorivka küla vallutamine ja tundub, et mõni possa käest kätte käib Verhnokamjanske lähistel põldude äärsetes metsaribades. Eile töötles Ukraina pisu tugevamalt Lõssõtsanski linna.
Bahmut: mõlemad ümberpiiramise harud Bahmuti ümber pole edenenud. Pisu siiski lõuna pool üritavad. Bahmuti linnas jätkab vene pool edenemist nii ida kui lõuna poolt. Idaservas u 3 kvartalit eile korraga saadi ning lõunasuunalt laiendati pisu „sillapead” kortermajade kvartalis. Põhjasuunalt pole peale karmi tööstusala matsu vene pool uuesti rünnakuid käima saanud ja tundub, et siin on hoopis Ukraina peale seda pisu aktiviseerunud oma vastutorkimistega. Jätkuvalt arvamusel, et sellises tempos jätkates on kuu lõpuks Bahmut vene poole käes (kui miskit muutust ei tule). Enamus vene soldateid siin surma saab (nii wagnerit kui dessantnike). Kaudtuld jagus mõlemapoolselt palju kuni 10 km kaugusele rindejoonest. Granaadi pillamised vene poole kaevikutesse tulevad põhiliselt siit kandist.
Avdiivka: mingist suuremast Ukraina edust siiski kirjutada ei saa, sest pigem tegu mõnede eesmiste possade käest kätte käimisega ja sedagi tänu Ukraina täpsele kaudtulele, mille tõttu on vene pool pidanud saadud uued possad ära andma. Suuremaid muutusi kummaski Avdiivka ümberpiiramise harus polnud ja varasematele päevadele sarnane surve jätkus. Hetkel veel ressursi küllust vene poolel siin kandis jagub ja Vodyane-Opytne suunal jätkati Pervomaiske poole surumist ning vist paarsada meetrit mööda põlde läänepoole edenesid, aga ei miskit ohtlikku. Pisu üllatasid Ukrainlased ja suutsid Marinkast lõunas asuvast Pobieda küla servast vene poole minema lüüa ja lausa külast u 1,5 km kaugusele üle põllu. Vuhledari juures vist vaid Ukraina luurekad ja tugev kaudtuleduell.
***
Lõunarinne/Herson: lõunarindel põhiliselt vene poole kaudtuli piki rindejoont ja Herson ikka ainuke rindelõik, kus Ukraina kaudtuld rohkem kui vene oma. Küll kasvab vene poole hirm nii lõunarindel kui üle Dnepri Hersoni suunalt Ukraina vastupealetungi kartuses. Siiani käib Krimmi poolsaarel tõsine kaevikute ja betoonrajatiste tegemine. Krimmi sillal olevat turvakontroll nii tugev, et autode järjekorrad seal pikad ja silla raudteelõik pole seni korda saanud. Melitopolis üks autopomm plahvatas.
Alates venemaa sissetungi algusest on NATO riigid andnud Ukrainale sõjalist abi enam kui 65 miljardi dollari ulatuses, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg Brüsselis pressikonverentsil. Samal ajal plaanib venemaa kulutada 2023. aastal sõjalisteks vajadusteks ligi 5 triljonit rubla ehk 63,7 miljardit dollarit. Seega ületasid NATO riikide kulutused Ukraina sõjalise potentsiaali tugevdamisele vene riigikaitse aastaeelarvet.
Veelgi enam, Põhja-Atlandi alliansi peasekretär lubas veel kord toetada Ukrainat „nii kaua, kui vaja” ning teatas ka selles otsuses bloki liikmesriikide ühtsusest. „Meid ei tasu hirmutada. Jätkame Ukraina toetamist. <…> Me ei tea, millal see sõda lõppeb, kuid kui see lõpeb, on meil tarvis võtta meetmeid, et Ukraina saaks edaspidist agressiooni heidutada ja ajalugu ei korduks. Me ei saa lubada, et venemaa jätkab Euroopa julgeoleku õõnestamist,” ütles ta (tsiteerib CNN). Stoltenberg rääkis ka plaanidest arutada NATO välisministrite järgmisel kohtumisel Brüsselis pikaajalist toetust Ukrainale. Ta avaldas lootust, et ministrid kiidavad heaks plaani hakata välja töötama mitmeaastast Kiievi sõjalise abi programmi.
OPEC-i riigid tegid otsuse kärpida nafta tootmise mahtusid, surumaks maailmaturu hinda kõrgemale, mida on pisu räsinud jahtuv majandus. kremli otsus kärpida naftatootmist 500 000 barreli võrra päevas aga ei päästa vene Uurali nafta hinda. Märtsis langes venemaa peamise ekspordibrändi keskmine hind 47,85 dollarile barreli eest, teatas nende rahandusministeerium esmaspäeval. Veebruariga võrreldes langesid Uurali noteeringud veel 1,71 dollarit (3,4%), jaanuariga võrreldes osutusid 1,63 dollari võrra madalamaks ning aastases arvestuses kukkusid ligi 2 korda. Ametliku statistika kohaselt pole vene nafta olnud nii madala hinnaga pärast 2020. aasta novembrit, mil maailmaturul tekkis pandeemia šokk ja ajaloo tugevaim ületootmiskriis. Uurali allahindlus Põhjamere Brentile aga veidi langes: märtsis oli see Arguse andmetel 29,6 dollarit barreli kohta, veebruaris 33,2 dollarit ja jaanuaris 33,8 dollarit. Jutt käib orienteeruvatest hindadest Euroopa sadamates, kuhu pärast detsembris kehtestatud embargot venemaa naftat ei tarnita. vene föderatsiooni sadamates (kui nafta omandiõigus läheb kaubasadamas ostjale üle) oli Uurali nafta hind märtsis veelgi odavam: Primorskis 44,5 dollarit barreli eest, Novorossiiskis 44 dollarit barreli eest, mis on 26 dollarit madalam kui venemaa eelarves selleks aastaks prognoositi. venemaa nafta avameretarnete klientide arv on kahanenud nelja riigini. Samal ajal läks 70% ekspordist Indiasse, teisele kohale jäi Hiina ligikaudu 8%, Türgi kolmandaks 7% ja neljas oli 5% osalusega Bulgaaria, ainuke Euroopa riik, kellel lubati pärast EL-i embargot merelt naftat osta.
Kaasamõtlemiseks: Hiina president Xi Jinping loobus moskva-visiidil Hiina aastaid kestnud nõudmisest, et venemaa tagastaks Kuriili saared Jaapanile. Sellest teatas Kyodo, viidates Hiina allikale. Xi ütles kohtumisel putiniga, et Hiina „ei asu territoriaalvaidluses kummalegi poolele”, vaid võtab neutraalse positsiooni. Hiina suhtumise Kuriili saarte omandisse sõnastas 1964. aastal Hiina Rahvavabariigi juht Mao Zedong. Tema sõnul peab Peking nelja vaidlusalust saart Jaapanile kuuluvaks, teatas agentuur. Hiina praeguse juhi otsus seda seisukohta muuta võib aastakümneid kestnud vaidluse lahendamise keeruliseks muuta. Veelgi enam, putin kutsus Xi Jinpingi julgustama Hiina ettevõtteid saarte arengusse investeerima ning rõhutas vaidlusalustele aladele spetsiaalse tollimaksuvaba tsooni loomise tähtsust, teatasid Kyodo allikad. Nõukogude Liit okupeeris 1945. aastal II maailmasõja ajal Iturupi, Kunashiri, Shikotani ja Khabomai saared. Pärast seda annekteeris NSVL kogu Kuriili saarestiku, kuid Tokyo vaidlustas Iturupi, Kunashiri, Shikotani ja grupi väikeste asustamata saarte omandiõiguse. Vaidlus on viinud selleni, et venemaa ja Jaapan ei ole veel sõjajärgsele rahulepingule alla kirjutanud. venemaa keeldus 2022. aasta veebruaris rahuläbirääkimisi Jaapaniga jätkamast, kui Tokyo kehtestas moskvale Ukrainasse tungimise eest sanktsioonid. Samuti keelas venemaa välisministeerium Jaapani kodanikel viisavaba reisimise Kuriili saartele. Agentuuri teatel valis Tokyo „sihilikult venemaa-vastase kursi, selle asemel et arendada vastastikku kasulikku koostööd ja heanaaberlikkust”. 2022. aasta detsembris ütles Jaapani peaminister Fumio Kishida, et vaatamata Tokyo ja moskva rasketele suhetele loodab ta lahendada „territoriaalse küsimuse ja sõlmida rahulepingu”. venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova välistas vastuseks taas rahulepingu arutamise Jaapaniga. „Mis puudutab rahulepingu teemat, siis see on meie jaoks suletud. Tuletan meelde, et venemaa välisministeeriumi 21. märtsi 2022. aasta avalduses oli selgelt öeldud, et me ei kavatse jätkata Jaapaniga läbirääkimisi rahulepingu üle,” ütles zahharova.
Soomest peaks täna saama ametlik NATO liige ja kreml lubas seepeale suurendada sealse piiri lähedal oma üksusi, hm, seal on Ukraina sõja jooksul nii suur reha üle käinud, et isegi sõjaeelse seisu taastamine peaks hetkel suht võimatu olema…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.