Sõja ülevaade: 404. päev – Bahmutis vene pool edeneb
Avaldatud: 3 aprill, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. aprill 2023:
võib olla ilm pisu vene rünnakute hoogu põhjarindel vähendas, Bahmuti linnas vene pool tasapisi edeneb, surve Avdiivkale ja Marinkale jätkuvalt kõrge, vene milblogijale tehti atendaat, vene õigeusu patriarhi üleskutse, mõnedel vene pankadel on läinud keeruliseks ja Armeenia lõikas pisu näppu…
Täna öösel idapoolsemates Ukraina linnad õhuhäired töötasid, varahommikuks võimalikest tabamustest info puudus. Rindejoonest kuni 20 km kaugusel olevad linnad on pideva kaudtule rünnaku all ja neid igapäevaselt valimatult töödeldakse. Piiriäärsete Ukraina külade tihe kaudtulega töötlemine jätkus ning korduvad töötlused Harkivi oblastist kandusid ka Sumõ kanti. Küll kasvas oluliselt vene poole kurtmine, et neilgi mitmed kohad pihta said.
Kupiansk-Kreminna: tundub, et ilmastik tõmbas enamus vene poole rünnakuhoogu maha. Maha sadanud lumi sulab 10 soojakraadiga ruttu ja terveks nädalaks lubab 10-18 kraadi sooja ja peale teisipäeva kõigil päevadel ohtralt vihma, sestap maastiku läbitavus saab tõsiselt kannatada. Dvorichna ja Kupianski kõva pommitamine jätkus. Vähenes oluliselt Svatove-Kupiansk maantee ümbruse töötlus ja võib olla Ukraina täpne kaudtulelöök kahe 2S4 (240mm iseliikuv miinipilduja laskeulatusega tavamoon 10 km ja erilisem kuni 20 km ning teele saadetav moon 130 kg raske) pihta. Kasvanud on vene poole kurtmine, et mitte ainult droonivaatlus on Ukrainal hea, vaid ka ameeriklased annavad täpset infot kõrgemalt taevast väga operatiivselt. Kreminna ümber siiski mitmed vene rünnakud toimusid ning võimalik, et hallis alas pisu nii Kreminnast loodes kui Kreminnast lõunas olevas metsaalas edeneti, aga täpsemat infot veel pole. Eile oli kuidagi tihe Ukraina kaudtuletöötlus Kreminna suunal ja vene pool jätkas rindejoone taga asuvate Ukraina külade töötlemist.
Siversk: Bilohorivka küla ära vallutamise üritused täies hoos, aga seni eduta. Ei ole aidanud küla tihe pommitaminegi. Nõlvad peaks hetkel olema „meeldivalt” porised ja peaks pisu vene poole kiirust maha võtma. Vihma siiagi terveks nädalaks (va teisipäev) koos soojaga lubatakse.
Bahmut: tundub, et põhjapoolse ümberpiiramise haru rünnakud jätkuvad vaid selle läänepoolses osas. Põhja poole surve on kadunud. Kipub arvama, et käib wagneri ja vägede vaheline võidujooks, kes saab Bahmuti vallutamise au endale ja sestap arvab, et osa koosseisu on toodud sealt linna. Karmid lahingud linnas jätkusid. Võimalik, et eile pisu millegi karmimaga Ukraina jälle töötles kaotatud tööstusala territooriumi linna põhjaservas ja kaks päeva pole sealt enam edenemist olnud. Küll suutsid wagneri omad jõuda ida suunalt eile Bahmuti raekojani (300 m edenemist) ja juba täna öösel prigozin seal poosetas ja teatas, et sellega on ametlikult Bahmut vallutatud. Lõuna suunalt suruvad põhiliselt dessantnikud ja sealgi pisu edeneti ning paaris kohas terve eramute kvartal kätte saadi. Ümberpiiramise lõunapoolne haru siiski üritab jõuda Bahmuti ühendava maanteeni aga seni pole pidev ründesurve edu toonud. Peamised kaotused läbi Ukraina kaudtule isegi rindest kuni 10 km kaugel toimuvad. Vihm ja soe jõuavad siiagi ja maastikul läheb kohe veel keerulisemaks. See teeb ka raskemaks maastikul olevate Bahmuti linna varustusteede läbitavuse ukrainlaste jaoks. Kaudtulemoona puudust vene poolel jätkuvalt pole ja töötlus ulatub kuni 10 km kaugusele rindejoonest. Selliselt Bahmutis jätkates võib vene pool kuuga siiski linna kätte saada, aga hind peaks olema selline, et ei kaotata mitte ainult rünnaku võimekus, vaid ka kaitse suutlikus muutub piisavalt nõrgaks ja peaks olema soodne Ukrainale oma vastupealetungi edukaks soorituseks. Kipub hetkel arvama, et Ukraina võib oma kevadise pealetungiga üllatada korraga mitmelt suunalt, mida väga tavaliselt ei tehta (oht läbi kukkuda on suurem), aga selle õnnestumisel on vastase paanika katastroofilisem. Lisaks on kasvanud vene poole kurtmine, et kui isegi uued possad saadakse, siis tänu täpsele Ukraina kaudtulele need peatselt maha jäetakse ning enamus frustratsiooni on suunatud nende endi kahurimeeste poole, kes ei suuda Ukraina kaudtuleüksusi maha suruda.
Donetsk: Avdiivka ümberpiiramise ponnistused jätkusid mõlemalt ümberpiiramise suunalt. Võimalik, et Vodyane juures pisu enda eesmisi possasid vene pool põhja poole nihutas kuskil põlluservas. Siin kaotab vene pool oma soomust juba rindejoonest 5 km kaugusel ning kasvab siingi vene poole kurtmine, et „taevast” tulev info on hukatuslik. Kuna väge siin vene poolel jagub, siis õnnestus pisu edeneda Pervomaiske juures ja jõuti ühe uue metsaribani põllu serval. Enamasti seal lahingupaar kuni jagu kaitses võib olla ja soomukirühm või jalaväerühm võib selle kätte saada küll. Marinka juures järjest vene poole surve kasvab nii maalt kui õhust. Töödeldakse kõige käepärasega. Asula põhjapoolne teisel pool jõge asuv suund pole eriti ohtlik, sest u 3 km pärast paneb siin vene poole edenemise kinni jõgi koos suurte paisjärvedega. Küll on pisu ohtlikum lõunapoolne osa, kus läbimurde korral ees u 15 km vaid põldusid metsaribadega järgmise külani lääne suunal. Seal on üks suurem läänesuunaline maantee, mille lõunapoolses küljes piki maanteed kulgev kõrgendikuvöönd peaks maantee kaitsmist soodustama. Eks siingi vihmad tulemas ja loodab, et pisu maastiku läbitavus kahaneb. Vuhledari juures vaikne. Küll olla mõned päevad tagasi siin vene pool linna süütemoonaga töödelnud. Kasvas Donetski kandi kurtmine, et miskit veepiiskadest kõvemat tihedalt sajab.
***
Lõunarinne/Herson: lõunarindel põhiliselt vene tihe rindejoone töötlus. Küll sai eile (juba kolmas kord eelmisel nädalal) tabamusi Melitopili raudteejaama ümbrus ja ju seal palju vene sõjatehnikat koos oli, sest HIMARS-idki oma panuse andsid. vene pool ikka teatab, et vaid elamuid pommitati. Eriti tihe on Ukraina kaudtuli Hersoni rindel ja hetkel spekuleerima ei hakkaks… veel…
Peterburi kesklinnas Universitetskaja kaldapealsel Street Bari kohvikus toimus plahvatus. Esialgsetel andmetel peeti plahvatuse ajal kohvikus kohtumist vene milblogija Vladlen Tatarskyga (Maxim Fomin). Tatarski oligi sihtmärk ja surma sai. Esialgsetel andmetel tõi pommi kohvikusse nasiterahvas – lõhkekeha oli kujukeses, mis kingiti Vladlen Tatarskyle. Selle mahutavus oli üle 200 grammi trotüüli, ütlesid õiguskaitseametnikud Baza kanalile. Fomin oli üks olulisemaid vene miliblogijaid (560 000 jälgijat) ja omas tihedaid sidemeid wagneri, kremli, donetski rahvavabariigi (DNR) ja venemaa natsionalistidega, kes on valitsenud venemaa inforuumi alates Ukraina sõjast. Fomin oli venemaa väejuhatuse ja kaitseministeeriumi häälekas kriitik. Kohvik ise kuulub prigozinile ja arvatakse, et miskit käärimist moskvas olla. Hetkel veel järelduste tegemisega ei tormaks, sest võimalusi, miks on liialt palju… Küll asus kreml kohe Ukrainat süüdistama… aga ei näe ühtki põhjust, miks see Ukrainale kasulik oleks.
Vene õigeusu juhi sõnavõtt on pisu märgiline ja kaasamõtlemiseks sopy uudisest: venemaast on saanud „tugev riik, mis suudab vastata väljakutsetele ja riskidele”, kuid sõjas olev riik vajab jõukate kodanike abi. Seda ütles moskva ja kogu venemaa patriarh kirill jutluses pärast liturgiat Kommunarka Issanda Muutmise kirikus, vahendab TASS. vene õigeusu kiriku juht märkis, et iga jõukas inimene peaks meeles pidama, et rikkus on kõigi jaoks „suur vastutus” ja ainult selle kasutamine headel eesmärkidel võib „päästet saavutada”. Ta rõhutas ka, et läbi paljude jõukuse saab kasvada inimeste üldine heaolu ning samas on tagatud nende turvalisus, iseseisvus ja vabadus. Patriarh kutsus jõukaid venelasi riiki aitama ja annetama oma raha heategevuseks, teenides sellega teisi. „Iga jõukas inimene peaks meeles pidama, et ta mõistetakse õigeks Jumala ees ainult siis, kui tema vara ja võimalustega teisi inimesi aidatakse,” rõhutas patriarh. Pärast sõja puhkemist Ukrainas sai patriarh kirill üheks selle peamiseks „advokaadiks”. Ta õigustas oma jutlustes korduvalt Ukraina sissetungi. Näiteks ütles ta septembris vene sõjaväelastele, et nad ei kardaks Ukrainaga sõjas hukkuda. Need, kes „kohusetundest ajendatuna” hukkuvad sõjas, „ohverdavad end teiste eest”, seepärast „peseb see ohver ära kõik patud”, ütles patriarh.
Sanktsioonid, hoiustajate paanika ja aktsiaturu kokkuvarisemine tekitasid venemaa pangandussüsteemis pankrotiohu, tõdes vene föderatsiooni keskpank oma aastaaruandes, mis saadeti kolmapäeval riigiduumasse kinnitamiseks. Regulaatori veebilehel avaldatud dokumendi kohaselt oli neljal venemaa pangal alust võtta 2022. aasta jooksul pankrotti ennetavaid meetmeid. Kolmel neist registreerisid kapitali vähenemise 20% võrreldes eelmise 12 kuuga. Aruandes öeldakse ka, et mitmed pangad ei suutnud keskpangalt saadud laene tagasi maksta. Selliste täitmata kohustuste maht ulatus 184,3 miljardi rublani , selgub keskpanga andmetest. Selle tulemusena kanti pandid keskpanga saldole – rahandusministeeriumi välja antud föderaallaenu võlakirjad. Nende kogumaht keskpangale ulatus aasta lõpus 222,8 miljardi rublani (2,2 miljardit eurot).
vene pangandussektor teenis aasta lõpus 203 miljardit rubla kasumit vaatamata klientide massilisele välisvaluuta väljavõtmisele, kes tühjendasid välisvaluutakontosid 40 miljardi dollari võrra ja veelgi enam – 63 miljardit dollarit – kanti välismaale. Särav tulemus sai aga vastupidiselt süngetele prognoosidele võimalikuks alles tänu detsembris toimunud rubla devalveerimisele, tunnistas keskpank pangandussüsteemi raportis. Nende hinnangul said pangad esimesel poolaastal välisvaluutavaradelt ning tehingutelt valuuta- ja tuletisinstrumentidega 1 triljoni rubla (12 miljardit eurot) kahjumit. Kuid rubla odavnemine 20 protsendi võrra detsembris vähendas neid kahjusid umbes 600 miljardi rubla võrra.
Armeenia valitsev erakond teatas, et ei kavatse putinit Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) määruse alusel vahistada, kui ta riiki külastab. 2022. aasta detsembris kiitis Armeenia konstitutsioonikohus heaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) peamise dokumendi, Rooma statuudi ratifitseerimise parlamendis. Rooma statuudis sätestatud kohustused ei ole vastuolus Armeenia põhiseadusega, otsustas konstitutsioonikohus. Nüüd siis nad hädas, sest sellest tulenevalt nad peaks putini kinni pidama, kui see riiki tuleb, aga nende tihe seotus ja sõltuvus kremlist surub teise külje pealt. Eks nad hakkavad nüüd lobistama, et putin sinna ei tuleks, sest nii võidakse sanktsioonide alla sattuda ning niigi habras majandus seal veel kehvemasse seisu võib sattuda.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.