Sõja ülevaade: 397. päev – vene rünnakud jätkuvad
Avaldatud: 27 märts, 2023
Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. märts 2023:
vene poole rünnakud endistes suundades jätkuvad ilma suuremat edu toomata, mõned kõrgemad vene sõjalised juhid vahetumas, putini bla-bla-bla, vene õigeusu tegelaste välja tõstmine Kiievis asuvast kloostrist.
Suurematest linnadest Kramatorsk ja Herson tavapärases pommisajus. Piiriäärsete Ukraina külade pommitamine ja juba kolm päeva on see väga tihe Harkivi oblastis. Pisu kurtis ka vene pool. Kõige kaugemal oli koht moskva linnast 200 km ja Ukraina piirist 400 km, kui ühes väiksemas vene linnas üks lõhkeainega droon alla kukkus. Täpsemat infot kahjuks pole, sest kogu vene poole uudist tõe pähe võtta ei saa.
Kupiansk-Kreminna: lahingud nii põhja- kui lõunarindel jätkusid ja tundub eile olid pigem possade kompimised kaudtule sihtmärkide tuvastamiseks. Kaudtuld vene poolelt jagus kogu rindele ning Ukraina pisu tõstis lisaks Kreminna ümbrusele ka Svatove suunal pommitamist. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Ilm hakkab seal jahenema ja tulemas on öösiti mõni miinuskraad ja vihma ning lörtsi lubab vähemalt nädalaks ja sellest võib piisata, et muuta juba soomust kandvad põllud pehmeks. Pole nagu suuremaid lahinguidki, aga tänu täpsele Ukraina kaudtulele rindejoonel saadeti Troitskes (okupeeritud Luhanski oblast) asula keskhaigla kohalikku surnukuuri viimase ööpäeva jooksul umbes 100 surnukeha. Lisaks saabus ravile umbes 140 raskelt vigastatud soldatit.
Siversk: vene pool jätkas eile rünnakuid ja lisandus neljaski suund lõuna poolt Spirne küla pikendamaks sealset eenduvat rindejoont veelgi lääne poole. Mööda metsaribasid üritavad jõuda raudteeni ning selle kõrval asuva väikse Vyimka külani. See suund juba kuid püsinud, aga edu siin võib mõjutada nii Siverski kui Bahmuti rindel toimuvat. Siverski linnani piki raudteed sealt u 5 km. Lääne pool põllud, aga põhja pool läbi Spirne küla jooksev veeliin, mis ulatub kuni eelnimetatud raudteeni (9 km pikkust) peaks vähemalt põhja külje kaitset soodustama. Maanteid siin õnneks palju pole. Pisu üllatas Lõssõtsanski tihedam pommitamine Ukraina poolt.
Bahmut: veel vene poole rünnakute intensiivsus ei lange, kuigi nende arv on pisu väiksem. Põhjapoolne ümberpiiramise haru seisab kuid, selle muutmiseks näevad mõlemad pooled vaeva. Bahmuti linnas vene poole kiitlemine edusammude kohta ei kipu tõsi olema ja nende ametlikud meediakanalid petavad näidates sõjakommentaatoreid valedes kohtades ja nagu ikka, neile soodsamalt. Sestap arvab, et linna põhjaservas asuv tööstusala on osaliselt veel Ukraina kontrolli all. Lõunaserval võib olla maja või paar kaotati. Lõunapoolne ümberpiiramise haru rindejoon kipub päevas mitmeid kordi edasi-tagasi kõikuma ja päeva lõpuks ikka sama joon kipub jääma. Kuidagi rahulikumaks on läinud ka Ukraina sõdurite ja ülemate sõnumid Bahmuti suunal.
Soomussülemi paiknemine jätkuvalt teadmata (njah, neid võib ka mitu olla). Lisaks lennukitele lahingukopterite saatmine Ukrainale on vastupealetungile suureks abiks. Põldudel kannatab isegi tankidega toimetada, kui just soisem põlluosa pole. Ukrainlased on muutumas oma nutikate, aga odavate insenerilahenduste kõige kiiremaks arendajaks maailmas. Nende edukus on lahenduste lihtsuses ja odavas hinnas. Eks pole taga suurt kasumit lootvat militaarettevõtet (aga see on neil õigustatud ootus), kellele selliste lahenduste leidmine pole majanduslikult soodne. Sestap kipub arvama, et midagi sarnast peaks meilgi olema oluliselt suuremas mahus kui seni. Milremi roomikutel platvorm on küll videol äge, aga meil pole nii palju raha. Lahendused peavad olema tuhat korda odavamad ja peaaegu sama efektiivsed…
Donetsk: Rünnakute intensiivsus ja arv siin sektoris languses pole ning võimalik, et Avdiivkale ida poolt mõnisada meetrit paisjärvede alal lähemale saadi. Pigem sellega küll saadi rindejoon sirgemaks aga „hammaste teravust” jagub siiski kogu rindele Avdiivka ümber, sest ikka igalt poolt tihedalt ja tugevalt Ukraina kaitse nõrkusi otsitakse. Arvata, et nii tiheda torkimise järel kuskiltki miskit ei murdu, ei kipu õige olema. Lihtsalt piisavalt abiväge ei jõua eesmisele possale appi ja hoida eesmisel possal suuri üksusi suuremate kaotuste vältimiseks ei saa. Kõige kiirema efekti annavad väiksed jaole sobilikud 60 mm miinipildujad ja neist võib piisata isegi kergema soomuse tõrjumiseks ning vastase jalaväele lausa hukatuslik on. Opytne-Vodyane juures „väike Vuhledar” jätkub ilma rindejoones muutusi toomata. Marinka juures jõekese põhjakaldal isegi vene pool u 100 m edasi sai. Mujal rindejoon püsis. Vaid Vuhledari juures piirduti kaudtulega. Küll hakkas vene pool kiitlema, et tõid siia enda SOF-i olukorra muutmiseks. Kaudtulemoona puudust vene poolel pole ja Ukraina töötleb põhiliselt Donetski kanti.
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell ja vaid Hersoni suunal see pisu võrdsem. Siiani pole okupatsioonivõimudel õnnestunud kõiki vene kodanikeks teha ja nüüd üritavad panna Ukraina passi omanikel igasugust liikumist kinni. Krimmi kinnisvara odavmüügis ja siis ka ei osteta.
Hetkel vaid kõlakad, et vene õhukaitse väejuht Muradov tagandati ja lääne sõjaväeringkonna juht Nikiforov olla lahkumas… eks näis, mida aprillis gerassimoviga tehakse, sest märtsi lõpuks putini korraldus täitmata.
putin hakkas kanali Rossija24 eetris pahaks panema Prantsusmaa pensionireformi (seal suuremad rahvarahutused sel teemal). putini sõnul oli pensionireform venemaal palju inimlikum. Numbrid näitavad aga muud. Mehe keskmine eluiga on Prantsusmaal ligi 80 aastat, venemaal aga vaid 65. Prantsusmaal tahetakse pensioniiga tõsta kahe aasta võrra, 64 aastani, venemaal on see aga tõstetud viie aasta võrra ehk siis keskmise vene mehe elueani – 65 aastat. Sestap pooled vene mehed pensionini ei jõua ja siia pole sisse arvutatud veel Ukraina sõja kaotusi… Samuti erinevad pensionide suurused. Keskmine pension on Prantsusmaal 1400 euro lähedal, venemaal umbes 167 eurot. „Kodanikud peavad seda lähenemist ülemäära karmiks ja ebaõiglaseks, sest erinevad töötingimused nõuavad pensionile jäämisel siiski erinevat lähenemist,” võttis putin oma monoloogi Prantsusmaa reformi teemal kokku. Sarnane retoorika jätkub enamusel elualadel ja vahel hakkad isegi kahtlema, kas nad elavadki nii roosas mullis, või jätkub teadlik oma rahva töötlemine, või on neil asjad rohkem kui sassis ja käib igaks juhuks rööprähklemine kõigis suundades. Õnneks kipuvad sellised tegevused võimenduma just suurte diktatuuride võimaliku lagunemise eel. Njah, ainult see lagunemise periood võib aastaid vinduda…
Pinged kasvavad Kiievi vene õigeusu kloostrikompleksis, mida nimetatakse Kiievi-Petšerski lavraks, kus munki ootab selle kuu lõpus väljatõstmine. Ukraina valitsus on hakanud vene õigeusu kiriku suhtes karmimalt käituma nende sidemete pärast Venemaa õigeusu kirikuga ja selle juhi patriarh Kirilliga, kes on toetanud Putinit sissetungimisel Ukrainasse. Lisaks levitavad nad kremli valeinfot jne. Eks seegi kremli propaganda vankri ette on juba seatud ja eks näis kuna „püha sõda” Ukrainas käima lükatakse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
