Sõja ülevaade: 374. päev – Bahmutis Ukraina kaitse püsib
Avaldatud: 4 märts, 2023
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. märts 2023:
suuremaid muutusi rindejoones polnud, Bahmutis Ukraina kaitse püsib ja pisu venemaa muredest…
Esmalt vigade parandus: eile kirjutasin, et Ukraina droon kukkus moskva lähistel Kolõmas, aga õige nimetus Kolomna.
Täna öösel õhuhäireid mõnes idapoolses Ukraina linnas kostus ja piiriäärsete külade tihe pommisadu jätkus. Küll kurtis vene poolgi mingitest plahvatustest piiri lähistel. Lisaks kostis paar plahvatust Brjanski lennuvälja juures ja tundub, et Ukraina droonide pikamaa lennud jäävadki kestma ja juba tuli kremlist sõnum, et igatsugu taristuettevõtted peavad hakkama endale ise õhukaitset soetama… suurema vene raketirünnaku ootel…
Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab tihedat pommisadu Dvorichna külast piki jõge kuni Kupianskini välja. Olla hakanud siit Ukraina kohalikke evakueerima, sest pommisadu liialt tihedaks läinud. Ikka veel arvamusel, et põhjarindel kolme võimalikku rünnakusuunda vene pool tihedalt oma kaudtulega töötleb, aga kuna enamus tuld nn profülaktiline, siis sellega seni suuremt edu saavutatud pole. Svatove-Kreminna vahel mõned vene soomuskolonni üritused olid ja madin jätkus Kreminnast lõunas asuvas metsaalas, kuid muutusi need rindejoones ei toonud. Kreminna suund siin rindel ainuke, kus tundub Ukraina kaudtuletihedus vene oma lähedale. Saabunud kuni 10 kraadine soojalaine hetkel ära minna ei plaani, sestap põllud pehmemaks lähevad.
Siversk: mõlema küla (Bilohorivka ja Spirne) samaaegne ründamine jätkub iilma rindejoones muutusi toomata. Kaudtuld hõredalt.
Bahmut: vene pool jätkab massiga surumist nii soldatite kui pommidega, aga tundub, et eile kuskil suuremat edu ei saavutatud. Vähemalt ümberpiiramise oht ei kasvanud, sest mõlemal suunal edeneda vene pool ei suutnud. Üks väike mõnesaja meetrine edenemine oli Bahmutist põhja pool loode suunal, aga see ebaoluline ning suuremat ohtu ei kujuta. Bahmuti linnas järjest majasid kaotatakse ja võimalik, et mõne päeva jooksul Bahmutke jõe idakalda Ukraina maha jätab. Vähemalt üks sild üle jõe juba ära lasti. Hetkel kõlakas, et siin hakkas Ukraina hoidma nn eetrivaikust ja eriti infot toimuva kohta ei jaga. Eks võimalusi kaks, kas pisu taandumist või hoopis kõvemat vasturünnakut. Ukraina tihe nii pommisadu kui droonidelt granaatide pillamine jätkub nii päeval kui öösel, aga no ei saa need vene soldatid veel seal otsa. Eks Bahmuti vallutamine võib olla järjekordne Pyrrhose võit.
Donetsk: seni vaatamata igapäevastele rünnakutele pole vene pool Krasnohorivka külasse sisse saanud. Soomuse ja jalaväe kaotused jätkuvad ka Vodyane kandis, kus vene pool üritab korraga nii põhja kui lääne poole suruda. Pervomaiske suunal teisel pool veeliini põhjakülge piki maanteed isegi vene pool eile paarsada meetrit edasi sai, aga tundub, et selle edu hoidmine läheb seal keeruliseks tänu Ukraina heale kaudtuletööle. Marinkas ikka madin põhiliselt peatänava kandis ja pisu ka proovivad lõunast mööduda, aga siingi suht lootusetud üritused. Proovitakse lihtsalt liialt väikeste üksustega ja tavaliselt lasust paarist (kaudtulega) rünnaku peatamiseks piisab. Vuhledar, ei jäta vene pool siingi jonni ja nii päevavalges kui pimedas proovib nii soomusega kui jalaväega ilma muutusi rindejoones toomata. Miks Donetskist kirdes rindejoonest 30 km kaugusel vene Su-34 põlevana alla kukkus on teadmata, Ukraina kinnitab, et nemad lasid alla ja vene blogijad kahtlustavad „sõbralikku omatuld”.
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell, mis jätkuvalt Hersoni suunal suht võrdne. Eile sai tabamusi Mariupoli linn ja millegi pärast kadus osas Sevastoopolis vool. Okupeeeritud aladel kohalike kodudest väljatõstmised soldatite majutamiseks jätkuvad. Lisaks käib aktiivne kinnisvara konfiskeerimine neilt, kellel vaid Ukraina pass.
Paar uudisekildu venemaalt: venemaa föderaaleelarve kaotab jätkuvalt tooraine müügi ja kehva hinna tõttu, mis kokku peaksid andma peaaegu 40 protsenti valitsuse tuludest. Veebruaris vähenesid riigikassasse laekuvad nafta- ja gaasimaksud aastases arvestuses ligi poole võrra. Rahandusministeeriumi andmetel laekus kuu eelarvesse 521,6 miljardit rubla võrreldes 971,7 miljardiga 2022. aasta veebruaris. Nafta ja naftatoodete tulud langesid 48 prosenti, 361 miljardile rublale. Ehkki embargo ajal ei õnnestunud naftameestel mitte ainult eksporti hoida, tuli selle eest maksta allahindlustega, müües barreleid Brentist 40 protsenti odavamalt. Uurali keskmine hind on rahandusministeeriumi andmetel umbes 50 dollarit barreli kohta. Ja pärast sanktsioonide kehtestamist venemaa naftatoodetele langeb kiiresti ka nende väärtus: veebruaris müüdi vene päritolu diisli partiid allahindlusega 35 dollarit barreli kohta, kuigi aasta alguses oli allahindlust arvestatud vähe ja novembris ei olnud allahindlust üldse. Selle tulemusena vähenes eksporditollimaksude kogumine naftalt 76 protsenti ja naftatoodetelt 73 protsenti. Gaasi eksporditulud kukkusid 80 protsenti – 40 miljardi rublani pärast seda, kui Gazprom vähendas alates NSV Liidu viimastest aastatest Euroopasse pumpamise miinimumini. Gaasi kogutulud langesid veidi vähem – 42 protsenti 160,6 miljardile rublale. Mõju on avaldanud suurenenud MET (maavarade kaevandamise maks), mis sunnib Gazpromi plaanitust rohkem riigikassasse iga kuu maha arvama 50 miljardit rubla.
Võrreldes 70-dollarilise naftabarreli hinna alusel arvutatud põhituludega kaotas eelarve teist kuud järjest enam kui 100 miljardit rubla. Võimude vahe korvatakse jüaani müümisega riiklikust hoolekandefondist, mis on ainus vara, mille suhtes lääne sanktsioonid ei kehti. Märtsis müüakse NWF-ist 119,8 miljardi rubla väärtuses jüaani, veebruaris 160,2 miljardit. „Maksu seisukohast ei lähe asjad hästi,” ütles Economist Intelligence Unit prognooside direktor Agat Demarais. Tulekahju kustutamiseks muudavad võimud naftamaksude arvestust, lootes koguda 600 miljardit rubla. Suurettevõtetele on ette nähtud 300 miljardi rubla vabatahtlik ja kohustuslik sissenõudmine. Ja kuigi see raha „aitab muuta olukorra paremini juhitavaks”, „ei säästa eelarvet”, usub Expert RA ökonomist Anton Tabakh. Valitsus võib 2024. aastal hakata makse tõstma, et ots otsaga kokku tulla, ütles ta.
Ameerika ettevõte Apple peatas venemaal MacBooki sülearvutite ja iPadi tahvelarvutite garantiiteenuse, kirjutab Interfax Apple’i tugiteenusele viidates. Nad selgitasid, et otsuse põhjuseks olid sanktsioonipiirangud impordile Venemaale, sealhulgas need, mis on seotud varuosadega. Ettevõte teatas, et MacBookide ja iPadide garantiiteenus on „sel ajal lõppenud”. Tähtaegu ei täpsustata. Teeninduskeskus Fixed.one teatas, et Apple palub garantiiajal probleemidega seadmeomanikele ühendust võtta kauplustega ja nõuda raha tagasi. Samas ei mõjutanud teenuse peatamine iPhone’e ja Apple Watche, kuid võimalik, et see ei kesta kaua. Fixed.one hoiatas ka, et Apple’i otsus ähvardab sulgeda volitatud teeninduskeskused (ASC), kuna need jäävad tööta. Nad selgitasid, et probleemide korral tuleb raha tagastada kaupluse kaudu pärast ASC tehnilist arvamust, „samas olukorras, kus neil pole midagi teenindada, ei ela nad ainult järelduste põhjal kaua.”
putin allkirjastas dekreedi sõjatööstuskompleksi puudutavate meetmete kohta, mida hakatakse rakendama sõjaseisukorra korral. Õigusinfo portaalis avaldatud dokumendi kohaselt lähevad sõjaseisukorra ajal riigikaitsekorda rikkuvad ettevõtted riigi juhtimise alla. Sellistes ettevõtetes „aktsionäride õigused peatatakse” ning juhtorgani moodustab Tööstus- ja Kaubandusministeerium, öeldakse määruses. Ühtlasi tegi putin valitsusele ülesandeks moodustada „töörühm riigikaitsekorralduse elluviimisega seotud majandusüksuste tegevuse kohta sõjaseisukorra ajal”.
Pisu nalja sai lavrovi esinemisel G20 kohtumise järgsel üritusel: venemaa välisminister lavrov jäi Indias pärast G20 ministrite kohtumist toimunud rahvusvahelise politoloogiakonverentsi Raisina Dialogue publiku naeruvääristavaks. „Püüame peatada sõda, mis meie vastu vallandati Ukraina rahvast kasutades,” ütles lavrov, misjärel puhkes saal naerma. lavrov oli sunnitud katkestama ja kordas seejärel kolm korda: sõda „mõjutas, mõjutas, mõjutas” venemaa poliitikat. Päev pärast G20 ministrite kohtumist peetud konverentsil ütles lavrov, et USA ja tema liitlased pommitasid riike tuhandete kilomeetrite kaugusel. „Kui see pole topeltmoraal, siis ma ei ole minister,” ütles ta, vihjates, et venemaa võiks pommitada ka naaberriike. lavrov kurtis ka selle üle, et G20 ei maininud olukorda Iraagis, Liibüas, Afganistanis ega Jugoslaavias ning nüüd ei huvita kedagi peale Ukraina miski. Bangalore’i visiidi ajal õnnestus Lavrovil pidada täisväärtuslikke kohtumisi vaid nelja G20 riigi ministriga. Need on Hiina, India, Türgi ja Brasiilia välisministrid. Samal ajal toetas venemaad vaid Hiina nõudes jätta sõja hukkamõistmine lõppdeklaratsioonist välja, mida läbirääkimiste tulemuste järel vastu ei võetud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
