Sõja ülevaade: 371. päev – Ukraina käsi ulatus 400 km kaugusele piirist
Avaldatud: 1 märts, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. märts 2023:
Ukraina käsi ulatus eile üle 400 km kaugusele piirist, rindejoone muutusi vaid kõige kriitilisemas suunas Bahmuti põhjaküljel, peskov kordas üle kremli soove seoses rahulepinguga (see soov puudutaks ka Eestit), vene valelipurünnakute luulud, Ukraina laste küüditamise numbrid, USA välisministri visiit Kesk-Aasiasse ja Moldovas pingete tõus jätkub…
Õhuhäireid üle Ukraina oli nii eile päeval kui täna öösel. Mingeid droone ringi hulkus ja neid ka alla lasti. Rindejoonest kaugemal asuvate linnade tabamustest info puudub. Piiriäärsete Ukraina külade pommitamine jätkus tavaliselt. Algas vene poole kurtmine, et eile ulatus Ukraina käsi üle 400 km kaugusele vene piirist. Mingi droon jõudis moskva lähedusse, plahvatused pärast droonirünnakut Tuapses (krasnodari krai ja kaugus rindejoonest üle 450 km), lisaks plahvatas miskit Yeiski sõjaväe lennuvälja juures ning väidetavalt kukkus üks droon alla lõuna-venemaal Adõgee vabariigis. Mingid droonid lendasid ka Brjanski ja Belgorodi oblastis ja mingid plahvatusi olla mõlemas kandis. Lisaks nii peterburi, moskva kui Krimmi poolsaare mitmed raadiod edastasid õhuhäireid (väideti häkkimist). Hetkel veel toimunu kohta palju infot pole, sest vene pool üritab kahjustustest infot piirata. Sati pildi eest siiski peitu ei poe ja eile pandi üles valgevenes pihta saanud vene luurelennuki pildid. Lisaks täpsustus nende AWACS tüüpi töökorras lennukite arv venemaal ja u 10 on osutunud täpsemalt 6-ks. Juba varasemalt on olnud teada, et Ukraina arendab kaugemale ulatuvate droonide valdkonda ja pisu kipub lootma, et neil on olnud sel suunal edu. venemaa kaitseministeerium küll väidab, et Krasnodari krais ja Adõgee vabariigis peeti Ukraina droonid elektrooniliste sõjapidamisvahenditega kinni, aga ei kipu seegi päris õige olema, sest juba ringleb erinevaid videosid suurematest plahvatustest. Küll kipub arvama, et kreml soovib kiirelt vastust anda enda raketirünnakuga…
Kupiansk-Kreminna: põhjarindel ja rinde keskosas maapealseid rünnakuid ei toimunud. Pisu vähenes kaudtulelöökide arv vene poolelt ja Ukraina oma jätkas üleeilset pisu kasvanud löökide andmist. Kreminna ümbruses vene rünnakud jätkusid mitmes suunas aga rindejoones muutusi ei tuvastanud. Mitmed analüütikud arvavad, et siin peaks kohe vene rünnakute suurem jaks otsa lõppema aga seda siiski ei usu. Esmalt on siin erinevaid väeüksusi piisavalt ja kaotused pole veel piisavalt kõrged. Logistiliselt on siia reserve lihtne tuua ja siiski tuleb kuidagi üritatada täita putini käsku märtsiks Luganski oblast „vabastada”. Ukraina töötleb edukalt nii Kreminnat kui sealt edasi kulgevaid logistikaahelaid.
Siversk: suht rahulik päev, pisu pomme ikka.
Bahmut: rindest põhja poole vene rünnakute katsed kõik edutult seni lõppenud. Küll jätkub vene poole edenemine Bahmuti ümberpiiramise jätkamiseks kõige ohtlikumal suunal linnast loodes. Eilegi veel siin edeneti ja ühest Bahmuti tuiksoonest ollakse nüüd 700 m kaugusel ja otsetulega saab juba maanteel toimuvat mõjutada. Lisaks Bahmuti linnas põhjasuunalt lõuna poole mitusada meetrit edasi saadi. Hetkel on jäänud linna ühendama kaks teed ja kummastki on vene pool samal kaugusel. Oht saada Bahmutis ümberpiiratud on juba päris kriitiline. Kipub küll nägema Ukraina kaudtule kasvu selle põhjapoolse vene edenemise takistamiseks, aga kuna vene pool kaotustest ei hooli, siis see pole veel piisavalt mõju avaldanud. Lisaks on vene poole enamus torusid suunatud kummagi ümberpiiramise suuna toetuseks. Linnas lahingud jätkusid ja mõne maja vist vene pool enda valdusse sai, aga seni veel Bahmutke jõeni linna keskel jõutud idapoolt pole. Bahmuti edelasuunalise maanteeni jätkuvad vene rünnakud juba kolmelt paralleelselt suunalt ning tänu Ukraina pidevatele vasturünnakutele siin rindejoon juba mingi aeg püsib. Ukraina suudab siin paremini töödelda ka rindejooneni jõudvaid lähenemisteid ning majutusalasid Kurdjumivkas. Ukrainal täpne olukorra teadlikkus olemas, sestap loodab, et Bahmuti rindel suudetakse suuremaid kaotusi vältida.
Donetsk: vene pool ei jäta jonni ja proovib enamuse suundadel põhiliselt soomuse toel edeneda. Krasnohorivka küla juures see seni pole edu toonud, võib olla pole nõlvad soomusele enam piisavalt läbitavad. Vodyane suunalt löödi Ukraina poolt pisu tugevam vene rünnak tagasi ja selleks pidi enne 4 vene soomukit purunema. Siingi sarnaselt Vuhledarile on kaitse alus miinid, kaudtuli ja tankitõrjerelvadega varustatud jalavägi. Miskit õhust ka vahel toetab. Proovis vene pool ka Marinka peale ja selle ümbruses ning suurest edust teatas, aga siingi mõni soomuk hoopis puruks lasti ja ellujääjad pidid vanadele possadele taanduma. Pisemaid kaitseid jagus ka mujale, aga rindejoones needki muutusi ei toonud. Vuhledari kandis oli eile suht rahulik ning kaudtulega töötlus käis mõlemapoolselt. Suurt vene kaudtulelöökide langust seni rindel täheldanud pole. Küll ulatus Ukraina eile rindejoonest u 50 km kaugusele ja üks suurem laskemoonaladu ära lasti. Njah, vene pool suudab siingi edulugusid suurtest edenemistest pajatada, aga nende tuvastamine kipub seni võimatu olevat.
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell ja see Hersoni suunal ikka veel suht võrdne. Küll olla vene poolel pisu muret oma üksustega Kinpurni säärel, sest nagu liigutavad nii pihta saavad. Dnepri delta saartel madinad jätkuvad ja kumbki pool pole kõigi saarte üle kindlat kontrolli saavutanud.
kreml jätkab teabeoperatsiooni, mille eesmärk on ekslikult kujutada venemaad läbirääkimistele avatud olevat, samal ajal kui kollektiivne lääs keeldub läbirääkimistest. kremli pressiesindaja dmitri peskov teatas 28. veebruaril, et venemaa ametiisikud on avatud läbirääkimisteks Ukraina sõja lõpetamiseks, kuid Ukraina ja Lääs peavad tunnistama uusi „territoriaalseid reaalsusi”, mis on seotud Ukraina okupeeritud alade ebaseadusliku annekteerimisega venemaa poolt. Lisaks, et läbirääkimistel kokkuleppele jõudmiseks peab Ukraina arvestama ka venemaa konkreetsete eesmärkidega Ukraina sõjas. Need eesmärgid hõlmavad Ukraina valitsuse režiimivahetust „denatsifitseerimise” rubriigi all ja Ukraina võime kaotamist kaitsta end tulevaste venemaa rünnakute eest rubriigi „demilitariseerimine” all. peskov väitis ka, et venemaa tegi „tõsiseid ettevalmistusi julgeoleku tagamiseks läbirääkimiste teel” enne Ukraina sissetungi alustamist, kuid süüdistas läänt sellistele kõnelustele vastuvõtmatuses. venemaa soovitatud invasioonieelsetel julgeolekukõnelustel kutsuti läänt tunnistama „julgeolekugarantiide” nimekirja, millega nõutakse NATO laienemise moratooriumi, lääne sõjatehnika paigutamise keeldu Venemaa lähedale ja NATO vägede de facto väljaviimist samasse kaugusesse kui oli 1997. aastal. See tähendaks kõigist Balti riikidest liitlaste lahkumist…
kreml asus jälle süüdistama nii Ukrainat kui lääneliitlasi ettevalmistustest teha valelipurünnakuid nii tuumarajatiste suunal kui võtmaks kasutusele erinevaid mürke. Eks need sõnumid seal juba igakuise kordusega ja kreml üritab mõjutada läbi kommunikatsioonilise töötluse lääne ametnike kahandamaks Ukrainale abi andmist ning seda on neil ka siseriiklikult vaja.
Ukraina peaprokuratuur teatas 28. veebruaril, et venemaa ametnikud on sunniviisiliselt viinud Ukrainast venemaale ja valgevenesse 16 000 Ukraina last ning Ukraina ametnikel on õnnestunud 307 neist lastest Ukraina valduses olevale territooriumile tagasi saata. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teatas 27. veebruaril, et Ukraina laste sundküüditamine venemaa poolt on „tõenäoliselt suurim sundküüditamine tänapäeva ajaloos” ja genotsiidikuritegu.
venemaa lõpetas Euroopa Nõukogu harta järgimise: inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, Euroopa sotsiaalharta ja veel 18 dokumenti. Nende hulgas on konventsioon laste kaitsmise kohta seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise eest, rahapesu ja terrorismi rahastamise kohta, rahvatervist ohustavate võltstoodete kohta, vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades, kõrghariduse tunnustamise kohta Euroopa piirkonnas, arheoloogilise pärandi kaitse ja filmide kaastootmise kohta. Nojah, eks nad varemgi neid teemasid ei järgnud, nüüd lihtsalt teatasid sellest ametlikult.
Järgmine päris märgiline visiit kaasamõtlemiseks: USA välisminister Anthony Blinken külastas teisipäeval esimest korda piirkonda, mida moskva peab oma huvi- ja mõjusfääriks. Astanas kohtub ta viie Kesk-Aasia riigi – Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani – liidritega, seejärel on plaanis eraldi visiit Taškenti. USA kavatseb intensiivistada oma tööd piirkonnas, et veenda Kesk-Aasia riike mitte aitama moskval sanktsioonidest kõrvale hiilida, samuti nõrgendada nende sidemeid venemaa ja Hiinaga, kirjutavad The Wall Street Journal ja The New York Times. „Meie peamine eesmärk on näidata, et USA on usaldusväärne partner. Näeme väljakutseid, millega need riigid silmitsi seisavad – kõrged toidu- ja kütusehinnad, kõrge tööpuudus, raskused oma kaupade eksportimisel, aeglane taastumine Covidi pandeemiast ja suur migrantide sissevool venemaalt,” ütles asevälisminister Donald Lu ajakirjanikele. „Töötame selle piirkonna inimeste toetamise nimel.”
Ukraina sõda andis ränga hoobi Kesk-Aasia suhetele venemaaga, kes on seni omanud piirkonnas märkimisväärset poliitilist ja majanduslikku mõju. Ükski neist ei toetanud agressiooni – isegi mitte Kasahstan. Kasahstan ei ole Lääne sanktsioonidega ühinenud, kuid „ei kasuta erinevaid ettevõtteid nendest möödahiilimiseks,” ütles Kasasthani välisminister Mukhtar Tleuberdi detsembris. Ta lisas, et Kasahstan jätkab sidemete arendamist Hiina, Kesk-Aasia naabritega, aga ka USA, Jaapani, EL-i ja Ühendkuningriigiga, et „meelitada investeeringuid kõikidest riikidest”. President Kassõm-Jomart Tokajev püüab mitmekesistada majandussidemeid, et vähendada sõltuvust venemaast. Viimase aasta jooksul on ta kaubandussuhete loomiseks ja investeeringute meelitamiseks külastanud Türgit, Saudi Araabiat, Katarit ja AÜE-d. Kasahstan üritab venemaad asendada ka Euroopa naftaturul, sealhulgas läheb mööda venemaa infrastruktuurist. Novembris teatas ta, et suurendab naftaeksporti Kaspia mere kaudu 1,5 miljoni tonni võrra, tarnides seda Bakuu-Ceyhani torujuhtme kaudu. Tokajevi sõnul võivad tarned selle kaudu lõpuks kasvada 20 miljoni tonnini. .
kreml jätkab Moldova enda kätte haaramise plaani elluviimist. Transnistria kohalikud võimud kuulutasid välja kolmekuulise väljaõppelaagri neile, kes soovivad alates 1. märtsist töötada rahuvalvajana. Hetkel toimuvad Moldovas Chişinăus venemeelse partei Shor korraldatud valitsusvastased miitingud. Rahvas, kes bussidega kohale toodi, üritab valitsuse juurde pääseda ja seni pole politseist läbi saadud. kreml jätkab samaaegselt sõnumite levitamist, et Ukraina plaanib Transnistriasse sisse tungida ja soovib kogu Moldovat endale saada. Hetkel näeb siin pingete kõrgemale kruvimist ja mingil hetkel võib tulla suurem võimuhaaramise katse…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.