Sõja ülevaade: 370. päev – Bahmuti ümberpiiramise oht kasvas
Avaldatud: 28 veebruar, 2023
Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. veebruar 2023:
Bahmuti ümber on kuratlikult raske ja ümberpiiramise oht kasvas veelgi, mujal rindejoone suuremaid muutusi ei tuvastanud kuigi vene poole rünnakute arv ei vähenenud ja võimalik, et suuremad lääneriigid nõuavad hiijemalt sügiseks Ukrainalt suuremaid edusamme, et asuda hiljemalt selleks ajaks venemaaga läbirääkimistesse…
Eile toimunud varahommikuse rünnaku käigus lasi Ukraina 14-st Shahed-131/136 droonist 11. Küll kordus droonirünnak tänagi öösel ja mõned neist juba alla lasti. Öised õhuhäired idapoolsemates Ukraina linnades igapäevaselt jätkusid. Eilne varahommikune õhurünnak viis rivist välja kogu Odessa elektrivõrgu ja kas see on tänaseks taastatud, on hetkel teadmata. Piiriäärsete Ukraina külade tihe pommisadu piki piiri jätkus ning vaikselt kasvab Ukraina vastutulelöökide arv. Hetkel pisu segased lood Belgorodi linnas (venemaa) alla kukkunud 3-4 drooniga. Ootab täpsemat infot. Ukraina luure esindaja Andrii Tšernyak teatas, et vene väed kasutavad rakette rohkem kui suudavad neid toota (30-40 tiibraketti kuus) ning alles on jäänud vähem kui 100 ülitäpset raketti Kh-101 ja Kh-555. Lisaks olla venemaal neid üleeile valgevenes pisu puruks lastud luurelennukeid käigus vaid u 10.
Kupiansk-Kreminna: põhjarindel rünnakuid ei tuvastanud, vene kaudtuld keskmiselt piki Oskili jõge asuvate külade ja Kupianski pihta. Pisu on tõusnud siin Ukraina kaudtulelöökide arv. Eile vähenes oluliselt vene kaudtuletöötlus piki Svatove-Kupiansk maanteed ja selle ümbruse külade pihta. Rünnakud jätkusid Svatove-Kreminna vahel ja Kreminna ümbruses. Mööda teed need üritused soomuse toel enamasti kulgesid, aga eilegi rindejoones muutusi tuua ei õnnestunud. Kreminnast lõunas asuvas metsaalas vist kõige aktiivsem tegevus. vene pool on toonud siia appi isegi nn miinipuhastaja (UR-77 Meterorit), mis ei tohiks metsaalal väga efektiivne olla. Ju aga on vene poolel villand Ukraina miinide otsa sattumisest. Kaudtuld mõlemapoolselt palju oma tavaliste sihtmärkide pihta.
Siversk: Bilohorivka küla rünnakute ägedus kasvab ja juba mitmes päev proovitakse mitmest suunast korraga. Seni need siiski edu toonud pole. Lisaks hakati uuesti rinde lõunaküljes asuvat Spirne küla ründama. Rindejoones siingi muutusi polnud ja vene kaudtuld keskmiselt ja tuntav Bilohorivka suuna kaudtuletoetuse kasv Ukraina poolelt.
Bahmut: rünnakud põhja suunas vaatamata püüetele jätku juba üle nädala pole toonud. Võimalik, et on kahanenud sinna rünnakute aktiivsus ja kogu käepärane ressurss on suunatud Bahmuti ümberpiiramisele. Bahmuti põhjaküljel edenes vene pool eile veel vähemalt 1 km ja laiendas enda kontrolli all olevat esilekerkinud rünnakuteravikku 3 km laiuseks. Ühe hetkel olulisema Bahmuti varustava teeni on jäänud veel 1,2 km ning vaid üks põldude vahel risti asetusega kitsas metsariba otsetulest lahutab. Kui Ukraina siin edukaid vasturünnakuid teostada ei suuda, siis on karta Bahmuti ümberpiiramise ohu kiiret tekkimist. Väidetavalt olla vene rünnakumass nii suur, et Ukrainal ei jaguvat eesmistel possadel isegi moona. Hetkel kahjuks ei näe häid Ukraina vasturünnaku suundasid, maastik oma veevõrgustikuga ei soodusta väikse kuluga rünnakuid. Ukraina küll võib kiirete nn sutsakatega üllatada, aga nende läbikukkumise risk on suur. Kuna läbimurde ala pole suur, siis peaks piisama tugevast kaudtuletöötlusest, aga ju pole seda siin suunal ka Ukrainal piisavalt. Eks siis pisu mureliku pilguga ootab homset. Bahmuti linnas suutis otse idasuunalt vene pool lausa paarsada meetrit mõnesaja meetri laiuselt edeneda, aga kuskilt pole veel Bahmutke jõeni jõutud. Rindejoont lükati ka Bahmuti lõunasuunalt u 500 m põhja poole ja enamus kohtades jõudis vene pool Bahmutke lisajõeni. Kas põhjuseks vene üksuste kvaliteedi tõus või ongi juba Ukraina üksuste logistilise tagamisega keeruline või on alanud üksuste välja viimine on hetkel veel selguseta. Bahmuti edelaserval asuva maanteeni vene poole rünnakud on pidama saadud. Kaudtuld jagub siin Ukraina poolelt piisavalt ja vasturünnakutega see rindejoone väiksem kõikumine jätkub. Tundub, et riskiga on maantee veel kasutatav.
Donetsk: Krasnohorivka küla poole vene rünnakute intensiivsus küll tõuseb, aga mõne päeva tagust edenemist jätkata pole suudetud. Hetkel põhjust ei teagi, sest maastik peaks võimaldama juba rünnakute jätkumist. Eks siit suunalt tule ka seda üksuste vahelist hõõrumise kõlakat palju ning koostöö puudumine on märksõna. Lisaks üritab vene pool juba 2014. aastast alates rajatud kindlustuste süsteemile Avdiivkas otse peale suruda ja siingi suuremaid muutusi rindejoones pole toimunud. Vodyane juures üritab rohkema soomuse toel vene pool nii põhjapoole Avdiivka ümberpiiramiseks kui Pervomaiske poole läänesuunal. Pisu edu tõi see läänesuunaline liikumine, aga perspektiivitu lõik paari kilomeetri pärast jõgede ühinemisega edenemise lukustab. Lisaks enamasti seal avatud ala ja head varjet see Ukraina kaudtule eest ei paku. Vesele poole mingi üritus oli, aga muutusi see ei toonud. Küll kurtis vene pool, et siin olla Ukraina küla kaitseks pisu soomust toonud. Marinkas ja selle lõunaküljel asuva Pobieda küla juures lahingud jätkusid ning siingi muutusi rindejoones ei tuvastanud. Vuhledari juures ei jäta vene pool jonni ning ikka miinid ja kaudtuli neile saatuslikuks saab. Pole ka aidanud jalastunud üksustega pimedas rünnakud, sest need tänu termovaatluse võimekusele varakult tuvastatakse ja paari lasuga kipub enamus rühma maha jääma. Kaudtuld vene poolelt Vuhledari linnale jätkub küll massiliselt, aga linna maatasa tegemisest ollakse veel väga kaugel (betooni ja rauda seal jagub). Moona puuduse üle siin vene pool ei kurda.
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell ja Hersoni rindel see juba mitu päeva väga võrdne. Kipub arvama, et Ukraina suudab piisavalt hästi lasta ära vene kaudtuleüksusi. Lisaks jätkab vene pool oma suuremate üksuste viimist Dneprist kaugemale. Kuna Mariupoli linna on viimase paari nädala jooksul Ukraina liialt valusalt töödelnud (kaugus rindejoonest 80 km ja üksused, mis lasevad peavad rindejoonest kaugemal olema), siis vene pool hädas oma õhukaitsega ja nüüd tõsteti kindral Surovikin uuesti tagasi oma põhierialale ehk õhk ja juhtimaks sellega soetud üksusi Ukrainas.
Nii Ukraina kui vene pool kipuvad arvama, et kardetavam rünnakusuund on Mariupoli peale, lõikamaks ära Krimmi maismaa ühendust, sestap jätkab vene pool aktiivselt kaitserajatiste tegemist. Krimmi sild pole seni korda veel saanud.
Tankirusika kokku ajamine jätkub ja kipub lootma, et kevadeks äkki segu nii vene kui lääne tankidest siiski sinna mitmesaja juurde jõuab (Ukraina ise ka aktiivselt vene poolelt saadud masinaid remondib). Soomukeid muidugi rohkem. Seni veel ei jagu Ukraina poolel piisavalt kaudtuleüksusi koos moonaga ning juba võiks olla rohkem pikema ulatusega ründedroone jne.
kremli tegelaste säutsumised jätaks hetkel tähelepanuta, küll oli jälle märgiline USA rahandusministri visiit Kiievisse, sest ilma suure ja igakuise rahalise toetuseta oleks Ukraina riik rahaliselt juba kokku kukkunud. Kui suur on tegelikult erinevate lääneriikide taluvus jätkata toetuse andmist, on vaatamata kõlavatele lubadustele selguseta. Eks sellest võimalikust survest räägib ka mõnede suurriikide väidetav soov hiljemalt sügisel asuda venemaaga läbirääkimistesse ja paneb sellest uudisest copy kaasa mõtlemiseks. Küll teeb pisu muret mõnede sarnane mõtlemine meitegi riigis, et ei peaks nii palju aitama…: Ukrainal on venemaa poolt okupeeritud alade tagastamiseks aega kuus kuud. Lääs püüab seejärel Kiievit rahukõnelustele sundida, kirjutab Saksa ajaleht Bild, viidates allikatele USA ja Saksamaa valitsusest. Nende sõnul juhtub see juhul, kui Ukraina relvajõud ei saavuta lahinguväljal märkimisväärset edu.
„Nii USA-s kui ka Saksamaal väidab valitsus suletud uste taga, et Ukrainal on territooriumide tagastamiseks aega sügiseni. Kui see ebaõnnestub või õnnestub ainult osaliselt, suureneb surve läbirääkimiste sundimiseks,” öeldakse väljaandes. … Maailma liidrid hoogustasid venemaa sissetungi aastapäeval arutelu Ukraina sõja lõpetamise üle. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kutsus taas putinit üles lõpetama tuld ja looma õiglast rahu ilma täiendavate ohvriteta. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz soovitasid omakorda Zelenskil venemaaga läbirääkimiste laua taha istuda.
Ukraina kavatseb vastupealetungi alustada kevadel. Detsembri keskel ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi, et tal on vaja 300 tanki, 700 jalaväe lahingumasinat ja 500 haubitsat, et „jõuda 23. veebruari 2022 piirideni”. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi juht Kirill Budanov väitis, et lõppeesmärk on naasmine 1991. aasta piiride juurde ehk kõigi territooriumide, sealhulgas Donbassi ja Krimmi vabastamine. Tema sõnul on lahingud „kõige kuumemad” märtsis, misjärel Ukraina relvajõud „annavad venemaale lõpliku kaotuse”. Hiljuti ütles Pentagoni juht Lloyd Austin, et Ukraina liitlased aitavad muuta Ukraina relvajõudude vastupealetungi võimalikult edukaks ja lubas toetada Kiievit nii kaua kui vaja. Ta märkis ka, et alates sissetungi algusest on lääs varustanud Ukraina relvajõude surmava relva-abiga kokku 50 miljardi dollari väärtuses.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
