Sõja ülevaade: 366. päev – karmid lahingud jätkuvad
Avaldatud: 24 veebruar, 2023
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. veebruar 2023:
täna pole päev kokkuvõtete tegemiseks, sest karmid lahingud jätkuvad ja nende peatset lõppu veel tulemas pole, sestap jätkab ülevaate kirjutamist. Jah, on mõni hommik, kus peab ennast sundima, et lugu tehtud saaks, aga enamasti ikka otsid seda lootusekiirt ja miskit positiivset, sest jätkuvalt demokraatia fänn ning Ukrainale pöidlahoidja ja alati valmis Eestit kaitsma!
Põhjarindel olukord pisu rahunes, Bahmuti ümber jätkuvalt väga pingeline, Donetski suunal vene pool kasvatab mõnes kohas survet. Hiina silmakirjalik rahuplaan ja ÜRO resolutsioon ja miskit Transnistria suunalt vene vaatest tulenevalt ja väike aastapäeva mõtisklus..
Kramatorsk ja Harkiv olid rindejoonest kõige kaugemal asuvad linnad, mis eile tabamusi said. Miskit olla alla lastud ka poolel teel Kiievi poole. Tihe piiriäärsete Ukraina külade pommitamine jätkus ja u 1:5 ka Ukraina vastab. Venemaa tunnistas, et üks nende sõjalennuk (Su-25) olla belgorodi oblastis ise alla kukkunud ja piloot surma sai.
Kupiansk-Kreminna: eile siin suuremat lahingutegevust ei toimunud, mingid väiksemad rindejoone edasi-tagasi kõikumised Kreminnast lõunas asuvas metsamassiivis. Kaudtuld jagus vene poolelt kogu rindele tihedalt ning Ukriaina keskendus Kreminnale ja sealt edasi piki logistilisi trasse sügavusse. Ilm päeval edasi vaid plussis ning alates pühapäevast paaril päeval 10 kraadi sooja koos vihmaga ja see ei jäta lahinguväljale mõju avaldamata.
Siversk: siingi rahulikum päev hõreda pommisajuga.
Bahmut: terve rindejoone ulatuses karmid lahingud jätkuvad ja seni vene poolel isikkoosseisu frontaalrünnakuteks jagub mitmeski lõigus. Siverski poole edenemise on juba kaheks nädalaks Ukraina pidama saanud. Küll kasvab vene poole surve pöördega põhjasuunalt Bahmuti poole. Võimalik, et mõlemale suunale siiski ressurssi ei jagugi. Eile suutis vene pool Bahmutile seal u 1 km lähemale saada ning sai kontrolli kogu Berkhivka küla üle ja vallutas ka Yagidne küla. Kohe üritati ka sealt hooga edasi saada, aga tundub, et siin miskit uus kaitseliin Ukrainlastel ja see hoog sinna taha pidama esialgu jäi. Hetkel on Bahmuti ühendava arvatavalt peamise logistilise koridorina oleva väiksema läänessuunalise maanteeni veel 1,7 km. Seal platoo peamiselt põldudega oma väikeste metsaribadega. Selle edelasuunalise edenemise võimalusel siiski otseteed pole, sestap peab üle põllu või piki põhjaservas olevat raudteed pidi suruma. Eks sealsed kahelpool raudteed asuvad metsaribad jalaväele edenemise võimalust pakuvad. Linnas eile siiski rindejoone muutusi ei tuvastanud. Teise Bahmuti edelasuunalise tuiksoone pärast karmid lahingud jätkusid ja vene pool ikka mitmest kohast surub. Mõnel korral isegi jõutakse maanteeni ja siis vanadele possadele tagasi lüüakse. Seni siingi Ukraina kaitse peab. Kipub arvama, et kaotused vene poolel jätkuvalt kõrged. Ukraina on keskendunud iga vaenlase hukkumisele ja isegi üks rindejoonest kaugemal asuv soldat on sihtmärk. Tundub, et droonidelt granaatide pillamine on jätkuvalt hoos.
Donetsk: eile siiski paaris kohas vene pool survet tõstis. Krasnohorivka küla suunal need küll edu ei toonud, aga Vodyane juures on lõpuks vene pool pisu siiski edenenud. Eks massiefekt lõpuks kuskil mõjule pääseb. Kahes suunas läänepoole suruti nii piki Vodyanet läbivat jõe põhjakaldal olevat teed pidi kui Vodyanest lõunas asuva veevööndi põhjakallast pidi üle põldude ja kummaski suunas 1 km edasi saadi. Eks esimeseks sihtmärgiks on proovida jõuda Pervomaiske küla põhjaserva, et lõpuks see asula ära võtta. Rünnakud aga põhjasuunal seal edu ei toonud ja Avdiivka ümberpiiramise oht ei kasvanud. Kuna marinkas edenemine on vene poolel seni lootusetu, siis asuti soomuse toel uuesti Pobyeda küla (Marinkas lõunas) poole suruma. Lõpuks peale ühe kuni nelja tanki ja mitme soomuki (erinevatel blogijatel need numbrid pisu kõiguvad) kaotamist see rünnak lõppes. Vuhledari juures seni vene pool jonni ei jäta, aga siingi rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kaudtuld palju ja vene poolel jagub ikka kogu rindejoonele ja Ukraina seekord Donetski ja sealt järjest idapoole erinevate sihtmärkide pihta tuld andis.
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell, küll selle erandiga, et Kinpurni säärel olevate tabataud vene sihtmärkide loetelu anti: S-300 kompleks, laskemoonaladu, 2 luuredrooni, 2 mootorpaati, radaripossa ja 120 mm miinipilduja laskepossa. Mingi raudteerööbas kuskil Simferoopoli lähistel katki (u meetrine jupp oli vahelt ära) oli ja mõnedeks tundideks raudteeliiklus kogu Krimmi poolsaarel seisma pandi. Ka jooksis sealsetesse raadiojaamadesse sisse tänu häkkimisele Ukraina sõjaväeluure juhi Budanovi pöördumine okupeeritud alade kodanikele. Krimmi sild pole veel korda saanud…
Hiina tuli välja enda rahuplaaniga. Enne selle esitamist käidi visiidil moskvas. Esmalt loeb sealt välja, et Ukraina NATO liikmelisus pole ok. Teiseks, et järgides kremli retoorikat on kogu Ukraina venemaa ajalooline territoorium ja sestap selle vallutamine on ok. Kolmandaks kumab läbi Hiina suur majanduslik huvi kahel suunal, esmalt siis maailmamajanduse uus kasv (ikka selleks, et saaks rohkem toota) ja suur Hiina huvi asuda ehitama infrat Ukrainas. Zelenski juba teatas (nutikad Ukrainlased), et soovib Hiinaga selle rahuplaani teemal täpsemalt edasi arutada. Paneb siia väljavõtte rahuplaani üldistest suundadest kaasamõtlemiseks ja soovitaks lugeda viimase reani välja:
Peking nõuab tungivalt:
austada kõigi riikide suveräänsust ja järgida rahvusvahelisi seadusi, sealhulgas ÜRO põhikirja;
loobuda külma sõja mentaliteedist ja tunnistada, et „ühe riigi julgeolekut ei saa saavutada teiste riikide julgeoleku arvelt ning regionaalset julgeolekut ei saa tagada sõjaliste blokkide tugevdamise või laiendamisega”;
relvarahu, sest „sõdades pole võitjaid”. Samal ajal soovitab Hiina kõigil osapooltel „säilitada ratsionaalsus ja vaoshoitus, mitte valada õli tulle, mitte süvendada konflikte ning hoida ära Ukraina kriisi eskaleerumine või kontrolli alt väljumine”;
alustada rahuläbirääkimisi, sest „dialoog ja läbirääkimised on ainus tõeline väljapääs Ukraina kriisist”. Hiina juhtkond usub, et rahvusvaheline üldsus peaks aitama konflikti osapooltel „avada ukse poliitilisele lahendusele” ja pakkuma platvormi läbirääkimisteks;
lahendada humanitaarkriis, luues humanitaarkoridore tsiviilisikute jaoks ja suurendades sellega seotud abi;
kaitsta tsiviilisikuid ja sõjavange vahetuseks „soodsate tingimustega”;
toetada tuumaelektrijaamade ohutust;
võidelda tuuma-, keemia- või bioloogiliste relvade kasutamise ohu vastu;
garanteerida teravilja väljavedu Ukrainast teraviljatehingu raames;
peatada ühepoolsed sanktsioonid, mis „mitte ainult ei lahenda probleeme, vaid loovad uusi”;
tagada tootmis- ja tarneahelate stabiilsus, et kaitsta maailmamajandust ja seista vastu selle politiseerimisele;
edendada sõjajärgset ülesehitustööd, milles Hiina on valmis „abistama ja konstruktiivset rolli mängima”.
Selle dokumendi avaldamisest teatas 19. veebruaril Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee väliskomisjoni büroo juht Wang Yi, pärast Müncheni julgeolekukonverentsil osalemist külastas Wang Yi moskvat, kus ta kohtus putiniga, tänades teda Ukrainaga läbirääkimiste avamise eest.
ÜRO uus resolutsioon ka uudise copyna kaasamõtlemiseks ja ikka soovitus viimase reani läbi lugeda:
ÜRO Peaassamblee võttis venemaa sissetungi aastapäeval vastu resolutsiooni, milles kutsutakse venemaad üles lõpetama sõjategevus ja viima väed Ukrainast välja. See on kirjas ÜRO veebisaidil.
193 liikmesriigist 141 hääletas resolutsiooni poolt, 32 riiki jäi erapooletuks. Vastu hääletasid venemaa, valgevene, Põhja-Korea, Eritrea, Mali, Nicaragua ja Süüria.
Dokumendi esitas ÜRO-le Kiiev. Samuti koondab see Ukraina „rahuvalemi” peamised sätted, mille pakkus varem välja Ukraina president Volodymyr Zelensky.
Lisaks ÜRO resolutsioon:
nõuab püsiva ja õiglase rahu saavutamiseks Ukrainas organisatsiooni põhikirja põhimõtete järgimist;
kinnitab taas pühendumust Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele, ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;
kordab oma nõuet, et venemaa viiks väed Ukrainast välja oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;
kutsub osapooli üles järgima rahvusvahelist õigust, sealhulgas sõjavangide kohtlemise ja tsiviilisikute kaitse valdkonnas;
nõuab, et tsiviilelanikkonna ellujäämiseks vajalikke esemeid ei rünnata, kahjustata ega liigutata;
Nõuab, et venemaa lõpetaks viivitamatult Ukraina kriitilise infrastruktuuri, aga ka tsiviilobjektide, sealhulgas elumajade, koolide ja haiglate tulistamise.
Samuti rõhutatakse resolutsioonis vajadust tuua Ukraina territooriumil toimepandud kuritegude toimepanijad kohtu ette „sõltumatu uurimise ja süüdistuse esitamise riiklikul või rahvusvahelisel tasandil”.
Ühtlasi lükkas ÜRO tagasi valgevene ettepaneku, milles nõuti läbirääkimiste alustamist ja relvatarnete keelustamist Kiievile. „venemaa suudab selle agressiooni peatada. venemaa võib lõpetada sõja, mille ta alustas. venemaa peab sellele põrgulikule verevalamisele lõpu tegema,” ütles António Guterres Peaassamblee koosolekul. Ta nimetas venemaa tegevust Ukrainas ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. Guterres meenutas ka tuumarelva kasutamise ohtu. „Tuumarelvade nn taktikaline kasutamine on täiesti vastuvõetamatu. On aeg kuristiku servalt tagasi astuda,” ütles ta. „Resolutsioon ei aita kaasa üleminekule aasta tagasi eskaleerunud venemaa ja Lääne vastuolude rahumeelsele lahendusele,” ütles venemaa alaline esindaja ÜRO juures vassili nebenzja TASS-ile. Ta nimetas dokumenti ühekülgseks ja reaalsusest lahutatuks.
Transnistria teema läbi ühe vene sõjablogija pilgu ja paneks sellegi ilma kommentaarideta ning võimalike arengusuundumuste üle mõtisklemine sel suunal on päris intrigeeriv:
Viimastel päevadel on Odessa piirkonnas toimunud Ukraina relvajõudude liikumisi Transnistria piiri suunas. Mööda Kirovogradi maanteed Odessast PMR-i paigutati üle kümne Hammeri soomustatud lahingumasina koos isikkoosseisuga. Odessast toimetati mitu raudteerongi soomukite ja tühjade vagunitega mööda raudteeliini Slobodkasse. Ja selle aasta algusest on Dolzhoki, Studenoe ja Grabovo asulates tegutsenud palgasõdurite üksused.
Mis toimub?
Meie andmetel kaaluvad lääneriigid tõepoolest võimalust Moldovas pingeid kunstlikult suurendada ja seejärel NATO kontingente kaasata, et Transnistria (PMR)-is olukorda „stabiliseerida”.
Sellise plaani elluviimiseks on vaja tõsist provokatsiooni, mille lääs kavatseb läbi viia ähvardusel tuua Moldova parlamendi loal Ukraina relvajõud PMR-i territooriumile ja viia läbi operatsioon. Transnistria vallutamiseks.
Arvestades piiriäärsetesse küladesse üleviimist, on tõenäoline, et Ukraina relvajõud koos palgasõduritega üritavad kahelt poolelt PMR-i juurde pääseda ja tormavad hõivama olulisi sõjalisi objekte ning viivad seejärel kogu sõjavarustuse Ukrainasse. .
Perspektiivid
Paljud põhjendavad PMR-i eelseisvat eskaleerumist vajadusega pääseda ligi Kolbasnoje ladudele läänes valitseva moonapuuduse tõttu. Jah, reserve on tõepoolest olemas, aga nendega ei tasu liialdada. Märkimisväärne osa neist on lihtsalt lagunenud ning osa varastati ja müüdi 90ndatel. Nende arvust piisab kaheks või kolmeks kuuks vaenutegevuseks. Moona nälg on kindlasti olemas – seda on nii meie üksustel kui ka Ukraina relvajõududel. On ebareaalne kehtestada laskemoona tootmist sellises mahus, kus seda võimalikult lühikese aja jooksul kasutatakse.
Konkreetselt sel juhul on PMR-i ohustav oht erinev: PMR jääb ainsaks venemeelsete tugipunktiks piirkonnas ning Ukraina relvajõudude operatsiooni alustamine on Venemaa ja proffide jaoks tõsiste tagajärgedega. Vägede sissetoomine PMR-i ja venemaa reaktsiooni puudumine kahjustab veelgi venemaa föderatsiooni mainet ning probleemi lahendamiseks pole praktiliselt mingeid võimalusi, kuna rahumeelse lahenduse püüdlused on rahvusvahelisel areenil mõttetud. venemaa huve enam ei arvestata ja kardetava riigi staatust pole enam.
Kuidas saab PMR-i kaitsta Lääne tegude eest?
Maapealne operatsioon, ühe linna täielik pommitamine või rünnakud Lääne-Ukraina olulistele humanitaarobjektidele, näiteks puhastusjaamadele, ilma milleta pole elu üheski linnas võimalik. See variant on aga ebatõenäoline – Valgevenest pärit maapealset operatsiooni on suure ressursikulu tõttu raske teostada. Samas on Kiiev selliseks stsenaariumiks igati valmis: Volõni kindlustusala on juba ammu kaitseks ehitatud. Ja Lvivi või Lutski totaalne hävitamine ei peata tõenäoliselt kollektiivset läänt kasutamast tavalisi ukrainlasi läbirääkimiste elemendina: Ukraina võimud on täielikult ookeanitaguse otsusega kontrolli all ja jätkavad seda, mida neile kästakse.
Ainus võimalik variant on taktikaliste tuumarelvade kasutamine vaenlase hirmutamiseks, rünnates asustamata piirkonda Lääne-Ukrainas. Nüüd ei pea ükski NATO riik taktikalise tuumarelva kasutamise ohtu Ukrainas tõsiseks ohuks – nad lihtsalt lakkasid kartmast tohutut heidutust. Isegi edev löök muudab psühholoogilisel tasandil tõsiselt suhtumist venemaasse. Samas on lääne jaoks selline stsenaarium isegi kasulik venemaa edasiseks „demoniseerimiseks” ning kunstliku eskalatsiooni PMR-is saab rakendada spetsiaalselt selleks, et vene föderatsiooni sellisele sammule sundida. Nüüd on venemaa võimud Transnistria küsimuses ristteel: tegevusetus hävitab tõenäoliselt kogu piirkonna ja tekitab tohutuid mainekahjusid ning taktikaline tuumalöök võib teha riigist paaria, kuid samal ajal päästa tuhandeid venemaa kodanikke.
Siiski on meitel Vabariigi aastapäev! Riigi kaitse pole vaid saunalava sõnakõlks ja vaid sõnades jauramine ei tõsta laiapindse riigikaitse võimekust. Vaid mõtestatud ja koordineeritud tegevused viivad edasi. Kindlasti on Ukraina kaitsetahe meile eeskujuks. Küll jagub sealgi neid, kes suuremate sissetulekute nimel on valmis riiki reetma. Kaalukausi ees mõtisklemine, et kas miljon raha endale (kahjustades sellega Ukrainat või toetades venemaa majandust) või mitte on levinud paljudes riikides ja ikka jagub neid, kes teadlikult raha tähtsamaks peavad. Ikka soovin, et kõigi meie vabatahtlik panus riigi arengu toetamiseks kasvaks ning koostöö kõigi osapoolte (poliitikud, ametkond, vald, kogukond ja erinevate tegevusalade) vahel muutuks normiks ja et me oma aastapäeval ei unustaks, et Ukraina sõdib ka meie sõda!!!
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
