Sõja ülevaade: 360. päev – Ukrainas pommisadu jätkub
Avaldatud: 18 veebruar, 2023
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. veebruar 2023:
rindejoonel muutused Bahmuti ja Donetski rindel, lumesadu ei seganud mitmes rindelõigus aktiivset tegevus, aga keeruliseks läks õhust sihtmärkide tuvastamisega, külad muutuvad linnadeks ja talukompleks muutub eeslinnaks, Hiina soovib „rahu” ja lukašenka on nõus tegema mida iganes, peaasi, et oma väega ei peaks Ukrainat ründama, miskit miitingut plaanitakse moskvas Ukraina sõja aastapäeva alguseks …
Juba mitu ööd järjest õhuhäired idapoolsemates Ukraina linnades. Piiriäärsete Ukraina külade pommisadu jätkus. Küll oli eile vene poole kurtmist rohkem. Esmalt olla nad alla lasknud Ukraina drooni Brjanski lennuvälja juures ja miskit Belgorodi linnas, lisaks olla Ukraina pommitanud mitut küla.
Kupiansk-Kreminna: lahingud toimusid nii rinde põhjalõigus, Svatove-Kreminna vahel kui Kreminna ümbruses, aga rindejoones need muutusi ei toonud. Aktiivsust näitab siin ka Ukraina ja eesmistel possadel rahulikult vene soldat passida ei saa. Lumesadu segas õhuvaatlust ja arvasin, et äkki üritab seda vene pool rohkem ära kasutada, aga õnneks nii ei läinud. Tänagi lumesadu ja päeval jätkuvad pluss- ja öösel miinuskraadid. Pikaajalisem prognoos näitab pisu soojemaid päevi (mitte ööd) ja kipub arvama, et põldude kandvusele hakkab see juba mõju avaldama.
Siversk: mõnedel vene kaartidel näitab, et Bilohorivka küla on vene kontrolli alla, aga Ukraina kaartidel ikka Ukraina oma. Ka teatas Ukraina, et eilegi vene rünnakud küla suunal jätkusid. Eks nende vene sõjauudistega on pisu keeruline. Peaaegu igapäevaselt näeb, et külad muutuvad seal linnadeks ja külast või linnast pisu kaugemal asuv talu muutub äärelinnaks. Ühes uudises samal päeval teatatakse, et küla vene pool vallutas ja teises uudises samaaegselt, et küla pommitatakse alles. Kaudtuld siin rindel vene poolelt hõredalt.
Bahmut: vene pool jätkab aktiivselt Soledarist põhjapoole surumist, aga rinne seisab. Põhiliselt punnitakse jalaväega. Siingi täna lumesadu ja võib olla proovitakse Ukraina vähenenud õhuvaatluse võimekust ära kasutada. Eks enamus rünnakuid ju kaudtulega tagasi lüüakse. Paraskoviivka külast enamus on wagneri kontrolli all ja üritavad end keerata nüüd lõuna poole Bahmuti suunas. Siin küll väiksem Bahmutke jõe lisakas paari sillaga ees ja loodan, et need suudetakse ära lasta. Põhjapoole üles kõrgendikule pole vene pool seni saanud. Bahmuti linnas lahingud jätkusid, aga isegi vene pool suurest edenemisest teada ei andnud, sestap pole võimatu, et mõnes kohas hoopis pisu taanduti. Klišiivka külast põhjasuunal jätkab vene pool surumist ja ikka veel istub Bahmuti ühendavast maanteest 1,5-2 km kaugusel kinni. vene poole kaotused nii siin kui Bahmutist põhjas on jätkuvalt kõrged. Bahmuti vallutamine 22. veebruariks on vene poolel suht lootusetu.
Donetsk: Krasnohorivka küla suurte jõududega ründamine hakkab pisu mõju avaldama ja eile suudeti u 2 km lõigul 500 m edasi saada ja külani jääb u 2,5 km lagedat ala. Veel keerulisemaks läks selle küla kõrval (lõunas) asuva Vesely külaga, sest on nüüd vene pool vaid 1 km kaugusel. Vodyane juures ka mingi torkimine jätkub mitmes suunas ja eile isegi suudeti hoopis läänepoole ühe põllulapi võrra (1 km) edeneda. Suund ise suht lootusetu, sest see suund lõppeb kahe jõe ühinemisega, milledes mitmes kohas paisjärved. Kas nende paisjärvede jää jalaväge kannab, on kahjuks teadmata. Pervomaiskest proovitakse ikka lõunast mööda saada ja seegi eile ebaõnnestus. Marinkas lahingud jätkusid ja vaatamata vene poole edu-uudistele siingi rindejoone muutusi ei tuvastanud. Eilne Ukraina drooni video u 10-20 cm lume alla mattunud asulast päris pikalt ühtki vene soldatid või tervet vene lahingutehnikat ei näidanud ja liiguti piki keskmist tänavat ida-läänesuunaliselt. Vuhledari juures vene poole rünnakukatsed jätkuvad. Küll kujutab ette, kuidas need vene merejalaväelased hambaid krigistavad, sest nende üks kõrgemaid juhte sai just putinilt kindralitärne nende suurte kaotuste tõttu „kangelasliku” miinivälja ületuse proovimisel ja kaudtuletule all olemise eest. Miskit kangelase medal vist ka anti. Kaudtuld jagus palju sarnaselt varasemate päevadega.
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell jätkub ning luurekad ja diversioonid üle Dnepri jõe kummaltki poolelt. Sevastoopoli juures olla alla lastud Ukraina droon. Küll vähenes oluliselt üle Dnepri vene kaudtuli. See kõikumine kipub seal olema ülepäevane ja hetkel täpset põhjust ei tea. Eks võimalik, et tõesti kogu rindele moona ei jagu ja teise võimalusena Ukraina edukas logistikaahela töötlus.
Hiina esitas ÜRO-s ettepaneku, et võiks teha Ukrainas relvarahu ja asuda läbirääkimistesse. Kahjuks kumab kogu selle rahusoovi taga enda majanduse olukorra parandamise tahe ning soov saada võimalust tulla Ukraina taristut üles ehitama. Hiina majandusel seni kõige paremini ei lähe ja Ukraina sõja pikk jätkumine halvendab nende majanduse väljavaateid rohkemgi kui USA või Euroopa omi.
Uudisest koopia retoorika paremaks mõistmiseks: Hiina nõudis Ukraina konflikti kiiret lõpetamist. Riigi alaline esindaja ÜRO juures Zhang Jun ütles Julgeolekunõukogu istungil, et venemaa peaks lõpetama tule ja istuma Ukrainaga läbirääkimiste laua taha „nii kiiresti kui võimalik”. Hiina usub, et lisaks sellele peaksid lahendusprotsessiga ühinema ka lääneriigid. „Samuti peaksid USA, EL ja NATO istuma läbirääkimiste laua taha venemaaga, et pidada kõikehõlmavat ja süvendatud dialoogi, mis põhineb julgeoleku jagamatuse põhimõtetel,” ütles Jun. Tema sõnul peaksid osapooled arutama, kuidas ehitada üles „tasakaalustatud ja jätkusuutlik julgeolekuarhitektuur”.
„Kui kõik Minski lepete sätted oleksid tõhusalt ellu viidud, poleks Ukraina kriis võib-olla andnud seda, mis ta täna on,” lisas alaline esindaja. Jun nimetas Hiina seisukohta Ukrainas toimuva suhtes järjekindlaks ja selgeks: Peking seisab kõigi riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamise eest, kuid arvesse tuleb võtta ka kõigi riikide õigustatud huve julgeoleku vallas. Hiina on hoidunud hukka mõistmast venemaad pärast rünnakut naaberriigile, märkides, et Ukraina küsimusel on „keeruline ja selge ajalooline kontekst” ning on seni keeldunud nimetamast sissetungi sõjaks. Pärast konflikti venimist hakkas Peking aga nõudma vaenutegevuse lõpetamist. Hiina välisminister Wang Yi märkis 22. septembril ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel vajadust hõlbustada läbirääkimisi venemaa ja Ukraina vahel. Hiina president Xi Jinping kutsus novembris G20 tippkohtumisel dialoogis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga venemaad ja Ukrainat relvarahu pidama. Samuti ütles ta Saksamaa liidukantslerile Olaf Scholzile, et on tuumajõu kasutamise vastu Euroopas, rõhutades Pekingi soovi hoida sõda eskaleerimast.
Detsembri lõpus teatas Hiina liider venemaa föderatsiooni Julgeolekunõukogu aseesimehele dmitri medvedevile, et Peking soovib näha Ukraina-teemalisi kõnelusi. Xi Jinping ütles, et tema administratsioon edendab aktiivselt rahu ja dialoogi. „Hiina loodab, et osapooled suudavad jääda ratsionaalseks ja vaoshoituks, pidada kõikehõlmavaid läbirääkimisi ning lahendada vastastikused julgeolekuküsimused poliitiliste vahenditega,” ütles ta. Jaanuaris selgus, et putin ei olnud Xi Jinpingi hoiatanud, et ta kavatseb Ukrainat rünnata, ning paar päeva enne sissetungi Hiinat külastades ütles ta vaid, et võib võtta meetmeid, kui Kiiev ründab venemaa territooriumi ja provotseerib humanitaarkatastroofi. Ajaleht Financial Times kirjutas Hiina ametnikele viidates, et selle tõttu on Peking lakanud putinit usaldamast ja seal „nad lihtsalt ei mõista venemaad”. Samal ajal otsustas Hiina vähendada pingeid läänega ja tugevdada oma positsioone Euroopas. Sellega seoses ei paku ta end mitte ainult võimalikuks rahuvalvajaks, vaid on valmis osalema ka Ukraina sõjajärgses taastamises, märkisid FT allikad.
putin ja lukašenka kohtusid moskvas. Eks vaesel lukašenkal on paras jagu keerutamist, et mitte hakata oma vägedega Ukrainat ründama. Lubab kõike, isegi sõjaks vajalike lennukite tootmist. Samal ajal olla kreml organiseerimas suuremat miitingut (nagu oli eelmise aasta märtsis luzniki staadionil). Mis sõnumitega putin seal välja tuleb, on seni vaid kõlakate ja arvamuste tasemel. Pigem ootab siis selle päeva ära, sest ootab ju seni ka seda teist mobilisatsiooni lainet, mida juba mitu kuud olen arvanud tulevat ja no pole teist.
Tuleb välja, et India siiski slikerdab vene nafta ostmisega. Analüütikud on India tolliandmetes leidnud anomaalia, et miskipärast sanktsioonidega määratud hinnalae järgmine ei pruugi tõsi olla. Nimelt makstavat nafta transpordi eest kuidagi väga palju. Küll ei jõudvat kogu see „lisaraha” vene riigi eelarvesse, vaid vist hoopis oligarhide taskusse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
