Sõja ülevaade: 359. päev – rindel pingeline olukord jätkub
Avaldatud: 17 veebruar, 2023
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. veebruar 2023:
põhjarindel vene pool vähemalt ühes kohas pisu edenes, Bahmuti ümber pingeline olukord jätkub ja Donetski rindel vaatamata tugevatele rünnakutele rindejoones suuremaid muutusi pole, lõunarindel väike muutus siiski toimus, wagneriga jätkuvalt seis segane ja avatud akende ohtlikkusest venemaal. Moldova uus valitsus ja Slovakkia kuulutas venemaa terroristiks, putini tahe Ukraina laste küüditamisel jätkub, vangide vahetus ja aususe eest 6 aastaks vangi…
vene väed sooritasid eile järjekordse raketilöögi kogu Ukraina infrastruktuuriobjektidele. Ukraina kindralstaap teatas, et venemaa väed tulistasid Ukraina pihta 32 õhust ja merelt lastud tiibraketti. Ukraina õhutõrje tulistas väidetavalt alla 14 tiibraketti Kh-101/Kh-555 ja 2 tiibraketti Kh-59. Ukraina õhujõudude väejuhatuse pressiesindaja Juri Ihnat märkis, et venemaa väed on oma taktikat muutnud ja lasevad tiibraketid välja öösel, mitte keset päeva, et Ukraina õhutõrjejõude ootamatult tabada. Täna öösel pommitas vene pool S-300 rakettidega Harkivi ja selle ümbruse linnu ning uuesti töötasid idapoolsemates Ukraina linnades õhuhäired. Piiriäärsete Ukraina külade tugev kaudtuletöötlus jätkus. Küll olla Belgorodi linnas kostnud mitmeid plahvatusi ja vene pool kurtis, et mitmeid kohti piiri ääres tabati.
Kipub arvama, et vene pool plaanib kogu rindel vähemalt neljast kohast korraga alustada suuremat surumist. Pisu näeb suuremate väekogumite koondumist suht väikestele aladele ning kasvab nende eelsetel aladel vene kaudtuletöötlus. Üks põhjuseid mitmest suunast korraga suuremat rünnakut alustada võib olla soov oma kehva koordineerimise juures siiski suuta korraga lükata rünnakusse max kogus väge. Lisaks võib anda efekti see, et Ukrainal läheks keerulisemaks kõikidesse suundadesse reserve juurde tuua. Ära ei saa ka unustada putini tahet saada kätte kogu Luganski ja Donetski oblast. See võib olla ka üheks põhjuseks, miks regulaarväed on wagneri varustamise pisu unarusse jätnud ja kipuvad neid ka Bahmuti juures järjest välja vahetama. Kuna ka õhuväge Ukraina suunal vene pool oluliselt suurendab, siis tundub, et see suurus võib pigem sobidagi mitme suurema rünnakusuuna toetamiseks. kremli kõige suurem oht on, et selle „suure pealetungi” ebaõnnestumine võib vallandada soovimatuid protsesse nii rindejoonel kui siseriiklikult ja ilma sõjaseisukorda venemaal väljakuulutamata ei kiputa enam olukorda kontrollima. Esimeseks suunaks pakub Kreminna ja seda toetav kõrvalsuund Svatove poolt Kupianski suunal, teiseks põhisuunaks Siversk ja kõrvalsuunaks Slovjansk Bahmuti suunalt. Kolmandaks põhisuunaks Vodyanest põhjasuunal ja kõrvalsuunaks Avdiivkast põhjas asuva Krasnohorivka küla kaudu piirata Avdiivka ümber ja jätkata põhjasuunal edenemist ning neljas peasuund Vuhledari poolt ja selle kõrval suund pigem kuskil läänepool. Kipub arvama, et gerassimov lihtsa plaaniga ei alusta ja üritab otsida üllatusvõimalust. Tegu on väga tugeva teoreetikuga…
Kupiansk-Kreminna: Dvoricha juures suutis vene pool küla suunal jõuda Oskili jõeni ja sel teel enam Ukrainal sillapead pole. Lisaks jätkab vene pool siin surumist paralleelselt jõega lõuna poole, aga vaatamata vene poole kinnitustele edenemisest neid siiski tuvastada pole suutnud. Svatove-Kupiansk maantee lähedaste külade tihe pommitamine vene poolelt jätkus. Svatove ja Kreminna vahel tõstab tasapisi vene pool rünnakusuundade arvu ja otsib Ukraina kaitses nõrkusi. Kreminna ümber tugevad lahingud jätkusid ja vaatamata kõvale surumisele ei suuda veel vene pool siin Ukraina kaitsest läbi murda. Viimases hädas hakati Kreminnast lõunas asuvat metsa süütemoonaga öösel pommitama. Väidetavalt siin rindejoon on päris suure kõikumisega 500 m kuni 1 km päevas siia-sinnapoole. Siingi vene poole tihe kaudtuli läänesuunal jätkus. Ukraina ikka Svatove ja Kreminna ümbrust töötleb.
Siversk: Bilohorivka küla rünnakud jätkusid ja seni pole siin edenemist toimunud. Kaudtuld kahtlaselt hõredalt.
Bahmut: kogu rindejoonel hull surumine jätkub. Kui põhjasuunal Soledarist Siverski poole pole sugugi enam edasi saadud, siis Paraskoviivka külast pisu üle poole Ukraina eile kaotas. Bahmuti linnas kõigub rindejoon maja kaupa siia-sinna ja hetkel tundub, et siingi vene pool edeneda ei suuda. Kasvanud on vene dessantnike surve Opytne suunalt aga siingi Ukraina kaitse peab. Jätkuvalt on vene pool hädas Klišiivka külast põhjapoole ründamisega Bahmuti ühendava suure maantee poole. Tuuakse siia juurde jalaväe massi ja soomukeid, aga seni maanteeni jõutud pole. Peaks jälle joon kuskilt u 1 km kauguselt maanteest jooksma. Ukraina on toonud siia appi ka erivägesid, kes öösel päris valusalt vastu salvavad. Kaudtuld jagub siin suunal mõlemapoolselt päris võrdselt.
Donetsk: pisu vene pool uuesti kasvatab rünnakusuundade arvu. Krasnohorivka küla suunal tugev surumine jätkub Avdiivka linna ümberpiiramise idapoolsemast küljest. Seni pole küll neil suuremat edu olnud, aga siiagi vene pool reserve juurde toob. Opytne-Vodyane kant on vene üksustest pungil täis ja ootab, kuna väiksemad rünnakud suuremateks kasvavad. Nevelske küla peab veel vastu. Marinka juures on vene pool lõpetanud asulas sees surumise ja jätkab nii põhja kui lõuna suunal möödumise üritusi. Eile suudeti põhjaküljel teisel pool jõge u 500 m edeneda, aga sellega õnneks veel Marinka kaitset ei ohustata. Pervomaiske juures üritatakse ka lõuna suunal mööduda, aga siin see edu ei toonud. Vuhledari ja Prechystivka (asub Vuhledarist pisu lääne pool) suunal eile rünnakud käisid nii soomukite, tankide kui jalaväega, aga läks nagu ikka. Tundub, et vene poolel ei jagu siin tankide ette neid miinirullijaid ja seni pole piisavalt suudetud Ukraina sidet maha suruda kaudtule täpse töötluse takistamiseks. Küll tuuakse siiagi vene väge juurde ja ikka koos soomusega. Samaaegselt ründas vene pool kolmandalt suunalt lääne pool Velika Novosilka linnast u 10 km Novosilka küla suunal, aga siingi ebaõnnestuti. See on päris uus suund ja vist otsitakse siingi Ukraina kaitses nõrkusi, kasutades ära põldude kandvust. Kaudtulemoona puudust vene poolelt igapäevases tules veel ei märka.
***
Lõunarinne/Herson: luurekad jätkusid ning u mõnesaja meetri laiuselt Mariupol-Zaporizzia maanteed enda kätte saadi. Võit piirdus siiski vaid tee ületamisega lõuna poolt põhja poole. Kaudtuld jagus mõlemapoolselt palju. Küll ulatus Ukraina jälle Krimmi poolsaareni ja plahvatused toimusid nii Armyanski linna lähedal kui sealt loode pool asuva Kalanchaki linna lähistel. Mõlemat kohta iseloomustab nii Nova Kakhovka veekanalit ületavad maantee- ja raudteesillad Krimmi suunal. Tabamustest siiski veel info puudub.
Moldova parlament kiitis heaks uue valitsuse, mida juhib endine siseminister Dorin Rechan. Parlamendi opositsioon uue valitsuse poolt ei hääletanud. Peaministri koostatud tegevusprogramm kannab nime „Hea, turvaline, euroopalik Moldova” ning seab esikohale integratsiooni EL-iga. Uus peaminister lubas ka saavutada Transnistria demilitariseerimise ja vene vägede väljaviimise. Mingid uue raketi jäänused jälle Moldova territooriumilt leiti, aga siingi hetkel rohkem miskit ei tea.
Slovakkia Rahvusnõukogu võttis vastu resolutsiooni, mille kohaselt tunnistatakse praegune venemaa režiim terroristlikuks ja venemaa terrorismi toetavaks riigiks. Parlament mõistis hukka venemaa agressiooni Ukrainas, sealhulgas riigi „laialdased rünnakud tsiviilelanike, tsiviilrajatiste ja olulise energiataristu vastu”. Lisaks mõistab resolutsioon hukka venemaa otsesed ja kaudsed ähvardused kasutada tuumarelvi. Lisaks toetas Slovakkia parlament rahvusvahelise üldsuse püüdlusi luua eritribunal venemaa sõjakuritegude uurimiseks Ukrainas. Rahvusnõukogu mõistis hukka ka hübriidsõja, mida venemaa peab Slovakkia territooriumil. Dokumendis kutsutakse riigi õiguskaitseorganeid ja luureteenistusi üles ohtu mitte alahindama, vaid võtma tõhusaid meetmeid julgeoleku ja demokraatia säilitamiseks Slovakkias.
Varem on sarnased resolutsioonid vastu võtnud Balti riigid, Poola, Tšehhi ja Holland. Esimene rahvusvaheline organisatsioon, mis tunnistas venemaa võimud „terrorirežiimiks”, oli Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (EPPA). 21. novembril liitus sellega NATO Parlamentaarne Assamblee. Nad teatasid vajadusest luua rahvusvaheline tribunal, et venemaa Ukraina sõja eest vastutusele võtta. 23. novembril võttis Euroopa Parlament vastu otsuse tunnustada venemaa föderatsiooni „terrorismi riikliku toetajana”. Resolutsioonis rõhutati, et venemaa korraldas „tahtlikke rünnakuid ja julmusi” Ukraina tsiviilelanikkonna vastu, hävitas tsiviilinfrastruktuuri; ja sellised teod „võrduvad terroriaktidega ja kujutavad endast sõjakuritegusid”. Saadikud märkisid ka, et resolutsioon sillutab teed putini ja tema valitsuse vastutusele võtmisele rahvusvahelise tribunali ees.
Lääne sõjaväeringkonna finantsosakonna ülem marina yarinka kukkus väidetavalt aknast alla ja suri 16. veebruaril. Üks vene milblogija võimendas väiteid, et yarinka salapärane surm võib olla seotud 2022. aasta aprilli raportiga, milles väideti, et ta võib olla seotud 70 protsendi Peterburi lähistel õhu- ja raketitõrje moderniseerimiseks eraldatud vahendite varastamisega.
Copy uudisest: putin kohtus 16. veebruaril venemaa föderatsiooni lasteõiguste voliniku maria lvova-belovaga, kinnitades, et kreml on otseselt seotud Ukraina laste väljasaatmise ja lapsendamisega venemaa perekondadesse. Isiklikul töökohtumisel lvova-belovaga märkis putin, et venemaa kodanike poolt Donetski, Luganski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti laste lapsendamiseks esitatud taotluste arv kasvab märkimisväärselt. See kohtumine väärib tähelepanu ka seetõttu, et see viitab sellele, et putin ise jälgib ja juhib jõupingutusi väljasaatmis- ja lapsendamisprogrammide hõlbustamiseks. Samuti tegi putin kohtumisel lvova-belovaga näiliselt piiratud järeleandmise wagneri grupi rahastajale prigožinile. lvova-belova märkis, et mõned sõjaväelased võitlevad venemaa eest erasõjaväeettevõtetes (PMC), kuid nende perekonnad ei saa samaväärset sotsiaaltoetust kui teiste sõjaväelaste perekonnad. putin vastas, et vabatahtlikud, lepingulised kaitseväelased ja kõik venemaa relvajõududes on võrdsed ning venemaa ametnikud töötavad selle nimel, et pakkuda sotsiaaltoetusi kõigile peredele, sealhulgas PMC võitlejate omadele. Kuigi putin ei maininud otseselt wagneri gruppi, viitab vihje PMC-dele, et putin näeb selliseid ebaregulaarseid sõjalisi formatsioone teatud määral võrdväärsena tavaliste vene vägedega. Sotsiaalsete garantiide andmine eriti wagnerile tähistaks käänet putini hiljutistest katsetest wagnerit tasalülitada.
venemaa ja Ukraina vahetasid 16. veebruaril üks-ühele 202 sõjavangi. Ukraina presidendi kantselei juht Andri Yermak teatas, et Ukraina vastuvõetud 101 võitlejast võeti 94 Mariupolis vangi ja 63 neist olid Azovstali tehase kaitsjad. vene allikas väljendas pettumust, et venemaa kaitseministeerium vabastas juhuslikult Azovstali sõjavangid, samal ajal kui venemaa võimud määrasid vene ajakirjanikule Maria Ponomarenkole karmi karistuse väite eest, et vene väed hävitasid Mariupoli draamateatri. Siberi Barnauli kohus mõistis Ponomarenkole 15. veebruaril vene sõjaväe kohta võltsinformatsiooni levitamise eest vastutava seaduse alusel kuueks aastaks range režiimiga paranduskoloonias.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
