Sõja ülevaade: 352. päev – vene pool ründab, aga rindejoones eriti muutusi pole
Avaldatud: 10 veebruar, 2023
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. veebruar 2023:
vaatamata tugevatele vene poole rünnakutele vaid üks väiksem rindejoone muutus ja pisu rindest kaugemal toimuvast ja võltsuudistest.
Täna öösel töötasid suuremates Ukraina linnades rindest kuni Kiievini õhuhäired. Mitmed Iraani droonid lasti alla ja vähemalt paaris linnas miskit ka plahvatas, aga nii vara hommikul täpsemat infot veel pole. Piiriäärsete Ukraina külade ühe tihenev pommisadu on kasvanud põhjasuunal ja piki piiri. Vene pool aga kurtis muret kuni Brjanskini.
Kupiansk-Kreminna: rinde põhjalõigus jätkas vene pool tugevaid rünnakuid ja Hryanikyvka külast pool enda kontrolli alla saadi ning metsatukas külast põhja pool jõuti jõeni, pikendamaks rinnet piki Oskoli jõge. Põhjapoolne suurem ja uuem sild peaks olema puruks, aga väiksem lõunapoolne peaks olema hetkel sõidetav. Kipub arvama, et siit silla purustamise järel vene pool enam edasi ei saaks, aga eks Ukrainal on seda vaja ka enda võimalikuks rünnakuks ja hetkel veel sealse sillapea toetuseks. Jõgi on seal päris lai ja pontoonidega ületamist mõistlikuks ei pea. Svatove suunalt mõni tugevam soomusekolonni üritus oli, aga need tagasi löödi. Kreminna ümber ikka karmid lahingud jätkusid ja vaatamata päris tugevatele rünnakutele kolmes suunas eile vene pool jälle edeneda ei suutnud. Et siin üks suuremaid rünnakusuundi peaks olema, annab aimu nende uusima soomuki BMPT Terminaatori tabamine Kreminnast lõunas asuval metsateel. Seda, et need masinad on rindele jõudnud, sai vist juba mitu kuud tagasi kirjutatud. Vaatamata tihedale vene kaudtulele kogu rindejoone ulatuses, ei saa see vene vägede mass siin ikka veel liikuma. Ettevaatlikult optimismi see siiski tekitab, et suuremaks ürituseks kulub ressurss ennem ära ning mitte kuskil seda suuremat hoo tekkimist pole suudetud sisse saada. Hetkel veel küsimus õhus, et kas see ongi see suur rünnak või tegu on suurema rünnakueelse tegevusega.
Siversk: Bilohorivka küla rünnakud jätkusid ja vene pool pole seni küla vallutada suutnud. Spirne külast lõunas üritas vene pool edeneda külast möödudes, aga tundub, et seegi ei õnnestunud. Hetkel veel selles kindel pole, sest erinevad blogijad ja kaardid annavad liialt vastuolulist infot. Kaudtuld jagus enamusele küladele.
Bahmut: tundub, et terves rindelõigus suuremaid edenemisi vene poolel polnudki, kuigi igale poole prooviti. Isegi Krasna Hora küla püsib Ukraina kontrolli all, mis juba mitu nädalat suuremat imestust tekitab. Tundub, et Ukraina kaudtule võimekus siin pisu tõuseb. Sihtmärgiks on juba ka mõnemehelised vastase grupid. Bahmuti linnas ei olevat eile ühtki maja loovutatud ning isegi Bahmuti ühendavale maanteele Klišiivkast põhjas lähemale ei saadud. Kaudtuld oli mõlemalt poolelt palju. Ka siin ei julge veel optmistlik olla, sest võimalik, et pisu end vene vägi ümber sätib. Prigozini jutt, et enam vanglatest ei värvata, ei kipu tõsi olema. Kui ikka samas uudises uhkustamine, et USA-st oleks miljon vabatahtlikku kohe tulemas… küll kasvab konkurents „turul”, sest ka teised võtmeisikud alates soigust on hakanud neid eraarmeesid looma ja võimalik, et prigozinit hakatakse veelgi enam välja puksima. Eks kreml kardab, et kui lasta ühel võimukal tegelasel üle pea kasvada, siis võib see tuua kaasa võimuvahetuse ürituse relvade abil.
Donetsk: siingi rünnakuid paljudes suundades jagus ja mitte kuskil ühtki rindejoone muutust tuvastada ei suutnud. Jonni pole vene pool isegi Vuhledari suunas jätnud ja ikka veel üritab ja sinna seda vararaua hunnikut kasvatab. Küll on kasvanud vene merejalaväelaste ja milblogijate süüdistused kõigi tasandite staapide suunal, et ikka veel rumalaid ja vaid kaotusi põhjustavaid otsuseid vastu võetakse. Kaudtuld jagus siingi palju ja tundub, et Ukraina kaudtuli on tõusuteel.
***
Lõunarinne/Herson: siin võttis vene pool ette ühe tugevama rünnaku Orikhivi linna lähistel Novoandriivka küla suunas ja tundub, et siingi see tagasi löödi. Kaudtuld jagus palju kogu rindele. Küll kostsid eile jälle mitmed tugevad plahvatused Berdjanski linnast.
Zelenski visiit Suurbritanniast Prantsusmaale ja sealt Brüsselisse loodetavasti tõstab mitmete otsuste tempot ja jõulisust. Küll suutis mitmes kohas Orban (Ungari juht) olla üllatavalt tõrjuva hoiakuga Zelenski suunal. Ei oskagi arvata, et kas tegu „pisikese” Erdogani või putiniga. Hetkel tõsiste sanktsioonidega suurendamisega EL-is ei tegeleta, piirdutakse vaid isikuliste nimekirjade pikdendamisega. Küll hakkas Saksamaa tegema mitmetes kohalikes ITK-ettevõtete kontorites läbiotsimisi seoses sanktsioonide rikkumisega ja loodan, et sellega mitte ainult seal rohkem tegeletaks.
Liigub arvamus, et venemaa võib hakata vene kodanikest või endistest kodanikest kremli kritiseerijaid tapma. Võimekus neil selleks olemas. Kuulsust nad sellega kindlasti ei kogu, aga küll võib see soodustada veelgi suuremat lääne riikide ühisrinnet venemaa suunal Ukraina toetamiseks. Tankigrupi mured pole veel läbi ja mitmes kohas pisu siiski osa protsesse seisab ja pole veel lõplikult selge, kui palju siis neid tanke mõne kuu jooksul Ukrainasse võib jõuda. Saksa relvatootja juba pakkus Ukrainale võimalust osta nende uusimat tanki Panther, mida veel ühegi riigi relvastuses pole. Küll ei jõuaks tankid enne pooltteist aastat kohale. Njah, eks need relvatootjate megakasumid pisu nukraks tee, sest see jääb igalt poolt mujalt puudu, aga kahjuks nii keerulises ja vastuolulises maailmas me elamegi.
Üks pisu jääd liigutav uudis, mida juba pikalt oodanud ja siin copy uudisest: G7 riigid arutavad ühistegevust Hiina, Iraani ja Põhja-Korea ettevõtete vastu, kes nende sõnul tegelevad venemaale Ukraina-vastases sõjas kasutatavate komponentide ja tehnoloogiate tarnimisega. Samal ajal, kui arutletakse võimalike piirangute kehtestamise meetodite, sealhulgas sanktsioonide üle, võivad nende sõnul erineda G7 riikide võetavad meetmed, aga ka piirangutele alluvate ettevõtete nimekirjad. Sellegipoolest tahaks G7 vastu võtta ühiste meetmete paketi 24. veebruariks, venemaa sissetungi esimeseks aastapäevaks Ukrainasse. USA ja Euroopa ametnike sõnul on venemaale sanktsioonide kehtestamine esimene samm, kuid nüüd on nad hõivatud nende tõhusa rakendamise tagamisega. See hõlmab läbirääkimisi riikidega, kes saavad kasu kaubandus- ja finantskoostööst isoleeritud venemaaga. Nagu ka sanktsioonid (või nende rakendamise ähvardus) ettevõtete vastu, kes tegelevad venemaale relvade tootmiseks või lahinguväljal kasutatavate toodete tarnimisega. Selliste riikide hulgas on Türgi ja Araabia Ühendemiraadid (eelmisel nädalal külastas neid USA rahandusministeeriumi kõrgete ametnike delegatsioon, Ankaraga pidasid läbirääkimisi ka Euroopa Komisjoni esindajad), Kesk-Aasia ja Kaukaasia riigid, ja Hiina.
Hiina riigi- ja eraettevõtted varustavad sanktsioonide alla sattunud venemaa ettevõtteid navigatsiooniseadmete, raadiohäirete tekitamise tehnoloogiate ja radariga, hävitajate osadega ning sõjavarustuses kasutatavate mikroskeemidega, kirjutas Wall Street Journal hiljuti pärast tolliandmete analüüsi. Lisaks selgitas leht välja, et Türgi ettevõtted müüsid eelmisel aastal vene relvajõududele vajalikke seadmeid, elektroonikat, varuosi ja muid kaupu (sh USA-st venemaale tarnimiseks keelatud tooteid). USA välisminister Anthony Blinken kavatses eelmisel nädalavahetusel toimuma pidanud Pekingi visiidi ajal arutada relvade ja kahesuguse kasutusega toodete tarnimist venemaale, kuid see jäi ära pärast seda, kui USA avastas oma territooriumi kohal Hiina luureõhupalli. Peking lükkab USA väited tagasi, öeldes, et Ukraina konflikti lõpetamiseks peab Washington ise lõpetama relvade tarnimise. Hiina „ei vala kunagi õli tulle, rääkimata kriisi kasutamisest” enda kasuks, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning jaanuari lõpus. Suursaadik Prantsusmaal Liu Shae vastas esmaspäeval kohaliku korrespondendi küsimusele, kas Hiina ettevõtted tarnivad venemaale komponente, mida saaks kasutada relvade jaoks: „Aga detailid pole ju relvad?” Iraani puhul on USA ja EL juba kehtestanud sanktsioonid venemaale droonide tarnimisega seotud organisatsioonide vastu. Nüüd kavatsevad lääneriigid neid meetmeid laiendada, kirjutab Bloomberg. Samuti väidavad nad, et KRDV varustab vene vägesid laskemoonaga. Lisaks teatati, et Põhja-Korea ettevõtted hakkasid ÜRO sanktsioone rikkudes eelmise aasta lõpus õmblema ja venemaale eksportima sõjaväevormi.
EL teeb koostööd riikidega, mille kaudu impordivood venemaale kasvavad, ning on avatud erinevate meetmete rakendamisele, kooskõlastades neid Washingtoniga, vastas Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis hiljuti küsimusele, kas EL suudaks sarnaselt USA-ga alustada tema kehtestatud piirangute rikkujate suhtes teiseseid sanktsioone. Seda on vaja teha, leiab Harvardi ülikooli majandusprofessor Kenneth Rogoff, samuti on vaja karmistada sanktsioone üldiselt ja võidelda halli impordiga. Osa mikroskeeme saab eemaldada kodumasinatest ja äriseadmetest ning kasutada sõjavarustuses, seega tuleks ka sellised kaubad sanktsioonide alla panna, ütles Rogoff. „Ja teisesed sanktsioonid on vaja ette valmistada, et kui venemaa konflikti eskaleerib, ei kuluks nende vastuvõtmiseks nelja kuud,” lisas ta.
Pisu ka meid rohkem mõjutavast valeuudiste voost: Hiina sotsiaalmeedia võrgustik Tiktok tuvastas ja blokeeris kontode võrgustiku, mis levitab venemaa propagandat ja desinformatsiooni Ukraina sõja kohta. Võrgustik tegutses venemaalt ja oli suunatud eelkõige Euroopa kasutajatele – Saksamaal, Itaalias ja Ühendkuningriigis. Rohkem kui 1,7 tuhat kontot levitasid Ukraina-vastast propagandat ja maskeeriti samal ajal Euroopa omadeks. Juulist septembrini 2022 õnnestus neil meelitada 133,5 tuhat tellijat. EL-i desinformatsioonivastase võitluse programmi raames koostatud Tiktoki raporti kohaselt ei olnud võimalik usaldusväärselt tuvastada kontode seost venemaa valitsusega. Ettevõte rõhutab dokumendis, et venemaa propagandavõrgustiku võltskasutajad kasutasid kõnesünteesi oma sihtrühma keelte „rääkimiseks”. Tehnoloogia arenedes on neid kampaaniaid raskem tuvastada ja nende levitatav propaganda tundub nende sihtrühmale üha usutavam. 6. märtsil teatas TikTok töö peatamisest venemaal – venemaa kasutajatele suleti uue sisu vaatamise, otseülekande ja allalaadimise võimalus. TikTok selgitas otsust relvajõudude „võltsimise” ja „diskrediteerimise” seadustega, mille rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 1,5 miljonit rubla ja kuni 15-aastane vanglakaristus.
Kahjuks näeb nende võltsuudiste tugevat levikut ka meie sotsiaalmeedia maastikul…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
