Sõja ülevaade: 334. päev – piiriäärsed Ukraina külad tavapärases pommisajus
Avaldatud: 23 jaanuar, 2023
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. jaanuar 2023:
põhjarindel „tavaline” rindepäev, Bhamuti juures vist suurem vene edenemine on pidama saadud, Donetski juures kasvatab Vodyane juures vene rünnakute intensiivsust ja lõunarindel aktiivsed tegevused jätkusid, lisaks pisu kreml/prigozin konfliktist ja suuremast konkurentsist relvaturul Saksa tankide võtmes…
Õhuhäiret jagus eile õhtul u kella 19 ja 22 ajal paljudes Ukraina linnades, aga tabamusi vist ainult Harkivis (kuni 7 plahvatust). Bahmutist 50 km raadiuses said enamus linnasid tabamusi. Piiriäärsed Ukraina külad elasid tavapärases pommisajus ning vene pool kurtis, et nii Brjanski kui Belgorodi oblastis miskit plahvatas. Vaid kõlakas, et üks suurem plahvatus Belgorodi linnas võis olla vene enda raketti plahvatus. Mingi kõlakas liigub, et nende vene täppisrakettidega olevat suht otsakorral, aga selles veel päris veendunud pole, Arvan, et paariks suuremaks löögiks jagub veel ja siis hakkavad neid „ebatäpsemaid” kasutama.
Kupiansk-Kreminna: ikka Novoselivske küla suunal põhilised lahingud jätkusid, aga rindejoones need muutusi ei toonud. vene pool andis teada, et Harkivi suunalt sinnapoole on hakanud liikuma suurem Ukraina soomuse hulk ja kurtsid, et vene pool pole seni suutnud seda kuidagi oma kaudtulega mõjutada ning kasvab täiendav kurtmine, et neid täppisrakette oleks rinde lähedusse rohkem vaja. Torske suunal suutis vene soomusüksus läbida kogu halli ala ja siseneda Ukraina poolt kontrollitavasse alasse u 3 km Terny külani, enne kui tagasi löödi. Kuna maastik ja eriti põlluteed on nüüd suht kandvad, siis on vene pool asunud tegema rünnakuid suurematest teedest kaugemal. Enamus eesliini possasid on siingi vaid mõnede Ukriana võitlejate poolt mehitatud, siis sealt suurem soomus või jalaväeüksus esmalt läbi saab ja alles teisel liinil rünnak tagasi lüüakse. Kreminna ümber lahingud jätkusid ning vene pool üritab kolmes suunas Ukrainat kaugemale linnast lükata, aga seni siingi vaatamata tihedale kaudtulele ja rünnakute pidevale jätkamisele nii põllul kui metsas pole Ukraina väge suudetud Kreminnast kaugemale lükata. Kaudtuld jagus mõlemapoolselt palju ja Ukraina kuni Starobelskini ulatus.
Siversk: eile jätkas vene pool rünnakuid Bilohorivka, Verhnokamjanske ja Spirne küla juures ja vaatamata terve päeva kestnud lahingutele edasi vene pool ei saanud. Miks eile Bilohorivka küla pommidest rahule jäeti, ei tea.
Bahmut: suurem vene poole edenemine on pidama saadud ja suurim takistus kipub olema Bahmutke jõgi ja erinevate vene poole üksuste kasvav segadus ja konkurents omavahel lahinguväljal, rääkimata koostöö puudumisest. Krasnopolivka küla Soledarist põhjas peaks olema eilsest enamuses vene kontrolli all ja siit kuni Krasna Hora külani on vene vägi Bahmutke jõe taga kinni. Kindlasti proovitakse jätkata rünnakuid põhja poole ja hetkel vahemaa Rozdolivka külani sel suunal u 1,5 km üle põllu või piki maanteed minna. Küll on küla taga mõnus, aga pisu väiksem ida-läänesuunaline Bahmutke lisajõgi, mis peaks kiirema edenemise kinni pidama. Soledari katla ööpäevane töötlemine Ukraina kaudtuleüksuste poolt jätkub ööpäevaringselt. Krasna Hora küla serval terve päev ägedad lahingud käisid ja seni enamus küla Ukraina kontrolli ja hetkel ei plaanita veel küla ära anda taandudes Bahmutke jõe taha. Bahmuti linna serval lahingud jätkusid, kuid siin vene poole edenemist tuvastada pole suutnud, kuigi vene pool väidab, et läheb „hästi”. Klišiivka juures tundub, et saadi ka vene poole edenemine eile pidama. Nii Klišiivka kui Kurdjumivka küla päris tugeva Ukraina kaudtule all. vene pool kasvatas oma kaudtule ulatust ja asus aktiivsemalt pommitama ümber Bahmuti linna olevaid teisi Ukraina linnu 50 km raadiuses ning ei jäetud külasidki ümber Bahmuti ilma pommidest. Vene kaitseministeerium on oma uudisvoost sõna wagner välja visanud ja jätkuvalt oma kanlites prigozin kogu au endale üritab võtta.
Donetsk: Krasnopolivka ja Vodyane küla on tugevaimad vene rünnakusurve suunad ikka sooviga Avdiikat ümber piirata ja järjest tahenev põld kipub suuremale seltskonnale enda laiali tõmbamist ning massi paremat mõjule pääsemist ära kasutama. Seni pole siin suuremat edu saadud, aga kipub arvama, et üksuste suurused, mis edaspidi ründavad, hakkavad kasvama. Marinkas vaid üksteist oma possadelt lastakse. Mõned luurekad olid ka uutest kohtadest ning kipub arvama, et uutest suundadest võib vene pool alustada suuremaid katseid, sest pisu üksusi peaks vene poolel veel jaguma. Kaudtuld jagus väga palju mõlemapoolselt tavapäraste sihtmärkide pihta. Suhtarv aga ikka vene poole kasuks u 1:5-le. Vene pool kurtis, et Ukraina olla paljusid alajaamu nii Donetskis kui selle ümber tabanud…
***
Lõunarinne/Herson: vene pool jätkab survestamist rinde läänelõigul enne Dnepri jõge üle põldude ja on mõnes kohas suutnud isegi paar kilomeetrit edeneda. Surutakse 40 km lõigul mitmetest suundadest Orihivi linna poole. Kuna siin on rindejoon pikalt pidanud, siis kipub arvama, et teine nn tugevam ja põhiline Ukraina kaitseliin on veel ees ja lahingud käivad põlluservadel olevatest väikestes metsatukkades olevate eesmiste possade pärast. Kuna põllud siingi päris hea kandvusega juba, siis saab laialt nii soomuse kui jalaväega tulla. Küll töötlevat siingi Ukraina kaudtuli edukalt vastast. Pommitamist jagus mõlemapoolselt tavapäraselt. Kipub arvama, et siingi üritab vene pool jätkata surve tõstmist. Krimmi poolsaarel kaevikuliinide ja kaitserajatiste tegemine jätkub ja Krimmi silda pole seni veel töösse normaalselt saanud.
USA pani wagneri grupi kuritegelike organisatsioonide nimekirja ja on asunud piirama nende tegevust välismaal. Tundub, et putin on hakanud pidanud wagneri grupi rahastajate kasvavat kriitlist survet kremli suunal endale ohuks ja jätkab nende mõju vähendamist, asendades järjest nende-meelseid võtmeisikuid kremli-meelsematega. Hetkel jätkatakse ka blokkimist wagneri grupi võrdsustamisel vene vägedega ning palgaarmeele seaduliku aluse andmist. Tundub, et paljude vene vägede (wagnerit soosivate) võtmeisikute eemaldamine tagala poolelt võib pisu halvata parema ja raskema sõjatehnika tarneid wagneri üksustele. Päris ilma wagnerita veel kreml ei saa, aga uudisvoost tasalülitamise tõus on tuntav.
Saksa ajakirjanduses on asutud rohkem uurima põhjusi relvatööstuses toimuvast ja panen juurde kaasamõtlemiseks copy „Neue Bürcher Zeitungist” artiklist „Saksa tankide arutelu: millist rolli mängivad Ameerika relvastushuvid?”:
Seni on Leopard 2 tarnimist Ukrainasse alati arutletud sõjalisest aspektist. Kuid relvatarnetega on seotud ka relvastuspoliitilised huvid. Siin lähevadki Saksa ja Ameerika vaated lahku.
Relvatarned julgeolekupoliitika vahendina
Tankimudeli valimine on pikaajaline kohustus. Sõdurite haridus ja väljaõpe, hoolduse ja remondi taristu, varuosade tarnimine – kõike seda ei saa üleöö ühelt tankitüübilt teisele ümber lülitada. Kui olete äri teinud, jääte aastakümneteks püsima. Ja vastupidi, kui olete äri lõpetanud, jääte pikaks ajaks välja.
See pole ainult majanduslik kahju. Relvade müük tagab riigile maksud ja töökohad ning ettevõtetele tulu. Eelkõige on aga relvaeksport välis- ja julgeolekupoliitika osa. Igaüks, kes varustab teist riiki sellega, millega ta varustab oma relvajõude, loob usaldust ja samal ajal majanduslikku sõltuvust – ja seeläbi mõjuvõimu.
Näiteks saab kahjustatud sõukruviga allveelaeva uuesti kasutusele võtta ainult siis, kui tootja tarnib uue propelleri. Nii saab tootjariik otseselt mõjutada kliendiriigi võitlusvõimet. Saksamaal aga ei vaadatud aastakümneid relvaeksporti sellest vaatenurgast, vaid majanduslikust ja eelkõige eetilisest vaatenurgast. Poliitikud, eriti vasakpoolsest spektrist, soovisid, et Saksamaalt ei eksporditaks enam relvi. Nad olid veendunud, et see muudab maailma rahulikumaks.
Ameeriklastel on teistsugune poliitika. Prantsusmaa tundis mõju kaks aastat tagasi, kui Austraalia tühistas 56 miljardi euro väärtuses lepingu allveelaevade ehitamiseks, et osta Ameerika laevad. USA valitsus oli varem sõlminud julgeolekuliidu Austraalia valitsuse ja Suurbritanniaga, mis lubas austraallastele USA toetust. Vastutasuks peaksid austraallased ostma oma relvad USA-st.
Ameeriklased mängivad usalduskaarti
Saksa relvatööstuse ringkondadest räägitakse, et USA valitsus on aastaid püüdnud oma relvamüüki Euroopas intensiivistada. Tehing tundub mõlemale poolele kasulik olevat, ka Ameerika relvad kuuluvad maailma parimate hulka. Kuid ka sellel on oma hind. 2022. aasta jaanuaris leppisid ameeriklased Horvaatiaga kokku 89 kasutatud jalaväe lahingumasina Bradley tarnimises, sealhulgas 22 varuosade doonoriks. Müügihinnaks kujunes 130 miljonit eurot miinus 46 miljonit eurot, mille võttis üle USA kaitseministeerium. Kuid see, mis esialgu tundus sooduspakkumisena, osutus kalliks ettevõtmiseks. Bradleyd on rohkem kui kolmkümmend aastat vanad. Horvaatia pidi ostma kogu paketi, mis sisaldas varuosi, teenindust ja hooldust. Kogumaht: 630 miljonit eurot.
Arengud Poolas on eriti valusad Saksa tankitööstusele. Viimase kahekümne aasta jooksul on riik ostnud Saksamaalt üle 200 Leopard 2. Pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt Saksa-Poola suhted halvenesid. Varssavi valitsus süüdistas Berliini liiga kriitikavabas poliitikas Moskva suhtes. Poola pidas Saksamaad üha ebakindlamaks, isegi kui asi puudutas relvade ostmist. 2021. aasta juulis teatas kaitseminister Mariusz Blazczak, et ostab USA-s 250 uut ja 116 kasutatud M1 Abrams pealahingtanki koguhinnaga 8,85 miljardit eurot. Eelmise aasta suvel nõustus Poola ostma ka 1000 lahingutanki K-2 Lõuna-Koreast. Tootja rajab selleks Poolasse tehase. Tellimust oli taotlenud ka Saksa tööstus, kuid ei saanud midagi.
Poola ostab nüüd tanke USA-st ja Lõuna-Koreast. See on Saksamaa jaoks ka poliitiliselt valus, sest üks on Poola otsustega selgeks saanud: naaber Saksamaa ei ole enam strateegiline usaldusväärne partner. See on nüüd kauge USA ja veelgi kaugem Lõuna-Korea.
Anonüümseks jääda soovinud kaitsetöövõtjad väidavad, et ameeriklased pakuvad kasutatud tanke oma varudest asendamiseks ja pikaajalist tööstuspartnerlust riikidele, kes suudavad Leopard 2 Ukrainale tarnida. Ühtegi riiki, kes vastavad Ameerika pakkumisele, on vaevalt võimalik Saksamaa tankitööstusele tagasi võita. Lisaks väheneb ka Berliini mõju relvastuspoliitikale.
Scholz: Relvatööstus peaks kiiremini tootma
Saab näha, kas Saksa relvatööstuse hirmud mängisid otsustavat rolli kantsler Scholzi kõhklevas suhtumises tankitarnetesse. Ka Saksamaa kaitsetööstus peab endalt küsima, kas poleks pidanud juba ammu oma võimsusi oluliselt tõstma. Mitte ainult Ukraina, vaid ka lääneriikide kasvav vajadus lahingutankide järele on ilmne hiljemalt alates 24. veebruarist 2022. Esimest korda aastakümnete jooksul nõudlus relvade järele läänes õitseb, kuid Saksa tootjad suudavad vaevalt tarnida.
Vahepeal loeb USA juba, mida võiks tuua relvade müük Euroopa liitlastele, et asendada nende tarned Ukrainale. Ilmselt Iisraeli rahastatud Washingtoni lobiorganisatsiooni Demokraatiate kaitse fondi sõjalise ja poliitilise jõu keskus teatas hiljuti, et kokku võib oodata 21,7 miljardit dollarit, olenemata sellest, kas tegemist on kasutatud või täiesti uute relvadega.
Mõni päev tagasi kurtis Olaf Scholz, et Saksa relvastusettevõtete toodetud väikest kogust silmas pidades ei saa rääkida „tõelisest tööstusest”. Ta kutsus üles oluliselt laiendama relvade ja laskemoona tootmist. Laupäeval tegi SPD parteijuht Lars Klingbeil ettepaneku sõlmida „pakt relvatööstusega”. Mõlemad avaldused näitavad veel kord, et Saksa julgeolekupoliitikas ei ole puudu teadmistest, vaid pigem on puudulik teostus. Jääb küsimus, miks pole seda pakti pärast peaaegu aasta kestnud Ukraina sõda tööstusega pikka aega eksisteerinud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
