Sõja ülevaade: 291. päev – viga sai Odessa elektritaristu
Avaldatud: 11 detsember, 2022
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. detsember 2022:
vene pool jätkab sammhaaval edenemist Bahmuti suunal, Krimmi sild suurematele veokitele ikka suletud ja USA olla lubanud Ukrainal rünnata venemaal asuvaid sõjalisi sihtmärke…
Üleeilse vene Iraani droonirünnakute tagajärjel sai viga vaid Odessa elektritaristu. Eile suuremaid Ukraina linnu ei pommitatud aga piiriäärseid külasid ei unustatud.
Harkivi põhjasuund: kaudtulelöökide arvu tõus piiriäärsete Ukraina külade pihta.
Kupiansk-Kreminna: Novoselivka küla ümber lahingud jätkuvad, võimalik, et osa külast käib käest kätte. Kreminna suunal jätkas kumbki pool väiksemaid rünnakuid. Kogu rindel muutusi rindejoones ei tuvastanud. vene pool jätkab kaudutulelöökide tihendamist kogu rindejoonel. Pole vihmgi seda mõjutanud.
Siversk: Bilohorivka küla prooviti rünnata uuest suunast ida poolt, aga edutult. Mingid vastastikku torkimised Lõssõtsansk-Siversk suunal, aga rohkem infot pole. Vähemalt rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kaudtuld põhiliselt vene poolelt.
Bahmut: vene poole rünnakute aktiivsus kahanemise märke ei näita ning vähemalt 7 suunal rünnakud Bahmuti linna poole terve päev jätkusid. Yakovlivka küla peaks olema tervenisti vene kontrolli all ja üritatakse sealt edasi kirde suunal murda, seni külast edasi pole saadud. Isegi massiga surumine pole aidanud. Bahmutka küla poole nn tavalised rünnakud. Muutusi polnud. Bahmuti linna rünnatakse nii kirdest, idast, kagust kui lõunast. Kagusuunalt suudeti eile edeneda u 300 m. Opytne juures vaatamata terve päev kestnud rünnakutele ei saanud vene pool edu. Järjest enam üritavad mööduda külast lääne poolt 2 km laiust põldude riba pidi, mida lääneküljelt piirab väiksem jõgi. Kurdjumivka juures on hakanud vene pool tegema üritusi ületamaks Siverski Donetsi-Donbassi kanalit. Seni siin neid edu saatnud pole. Kuna vihmade vahel ka selgemat taevast, siis siin kasutab vene pool aktiivselt lennuväge.
Donetsk: rünnakute arv väike ja intensiivsus languses. Vist Pervomaiske juures 100 m edasi saadi. Marinka juures prooviti hakata edenema linnast lõuna poolt mööda põlde, aga tagasi löödi. Mujal vaid väiksemad torkimised. vene poole kaudtuld jagus terveks päevaks kõikjale. Küll on kasvanud Donetski okupatsioonivõimude ja mõnede vene milblogijate sõnalised/kirjalikud rünnakud putini vastu, kes üleeile teatas, et rindel on kõik hästi ja see hästi tähendab, et Donetskis on võimatu elada, sest sedavõrd tihe on Ukraina kaudtuli. See vist esmakordne otsene kriitika putini suunal…
***
Lõunarinne: polnudki „tavaline” kaudtulepäev. Krimmi poolsaar sai mitmeid tabamusi. Plahvatused Sevastoopolis, vene kasarmutes Ichki linnas põlengud ning õhuhäire töötas Simferoopolis. Lisaks teatas vene pool, et üle 1,5 tonnise kaaluga masinaid Krimmi sillale ei lasta. Ukraina on tõstnud tulelööke kogu Krimmi suunalisele tarneahelale Melitopoli kandis ja eilegi üllatavalt paljusid suuremaid sihtmärke tabati. Kostis kurtmist Krimmi haiglatest, et doonoriverd pole… vene pool pommitas kogu rindejoont terve päev.
Herson: kaudtuleduell.
Copy uudisest: USA on lõpetanud Kiievi rünnakute eest Venemaa territooriumile heidutamise. See otsus tehti tänu Ukraina energiainfrastruktuuri korrapärasele pommitamisele Moskva poolt, kirjutab Times, viidates Pentagoni allikale. USA on nüüd vähem mures, et Kiievi kaugrünnakud võivad eskaleeruda, ütles ta. Varem kartis Pentagon, et Venemaa hakkab kätte maksma taktikaliste tuumarelvadega või võtab sihikule NATO naaberriigid. Kuid nüüd on USA oma ohuhinnangut üle vaadanud ja tõenäosus, et Washington varustab Ukrainat pikema ulatusega relvadega on suurenenud. Samal ajal ei kavatse USA avalikult toetada lööke Venemaa territooriumil – me räägime „vaikivast nõusolekust”. Washingtoni ametlikku seisukohta selles küsimuses väljendas varem välisminister Anthony Blinken. „Me ei julgustanud ega lubanud ukrainlasi Venemaal lüüa,” rõhutas ta. Samal ajal ütles USA kaitseministeeriumi allikas ajalehele Times, et tegelikult on ainult üks piirang: „Me ei ütle Kiievile: „Ära löö venelasi”. Me ei saa neile öelda, mida teha. See on nende otsustada, kuidas nad oma relvi kasutavad. Kuid kui nad kasutavad meie tarnitud relvi, nõuame ainult seda, et sõjaväelased järgiksid rahvusvahelisi sõjaseadusi ja Genfi konventsiooni.” Tema sõnul ei luba see tingimus Kiievil tsiviilelanike pihta lüüa ja konkreetseid inimesi elimineerida ning Ukraina täidab seda.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
