Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Ukraina kaitseministeerium

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 03. detsember 2022:

pisut edenes kumbki pool, kaudtulelöökide korduste arv päevas kasvas (samale kohale) ning venemaa tõstab oma sisejulgeoleku eelarvet järgmisel aastal 1,5 korda…

Paar Ukraina linna saod S-300 tabamusi. Piiriäärsete Ukraina külade pommitamine jätkus. vene poole väitel tegi eile mitmeid tulelööke Ukraina venemaale ja belgorodis töötas õhuhäire. Zelenski sõnul olla veel 6 000 000 inimest ilma elektrita.

Harkivi põhjassuund: vaid kaudtuli nii piiriäärsete Ukraina külade kui Harkivi ümbrusele.

Kupiansk-Kreminna: lahingud jätkuvad Kupiansk-Svatove maantee juures ning eile vene pool vist võttis oma kontrolli alla hallis alas asunud Novoselivske küla. Ukraina edenes põhja pool (Novoselivske külast 14km) ja jõudis Yagidne külani. Sealt idapoole hakkab tulema suuremaid kõrguste vahesid ning enamus teed põhja-läänesuunalised ning ei soodusta vene poolel enda varustamist, sestap juba ühe edasiulatuva rindelõiguga lüüakse eesmiste possade varustamine puudulikuks. Teeolud kipuvad kõikuvad olema, aga kindlasti põllu ja metsateed mäest üles-alla on raskesti läbitavad. Kreminna suunal surub Ukraina üha aktiivsemalt ning lahingud käisid kuni paarikümne kilomeetri pikkusel lõigul. Hetkel tundub, et Ukraina üksused peavad lahingud Tšervonopivka küla (u 1000 elanikku) juures ning vene üksused on küla maha jätnud. Lisaks on Ukraina laiendanud oma edasitungi ala küla ümber ning on jõudnud 4 km lõigul Krasna jõeni. Arvan, et kiire edenemine võib jätkuda põhja poole, sest sealsed vene üksuste varustusteed on väiksed ning üles-alla loogeldes on siingi keeruline eesmist kaitseliini varustada. Lisaks olla Ukraina üksused jõudnud jõudnud teha esimesed kontaktid Kreminna linna vahetus läheduses. Tundub, et Kreminna linnas läheb vene vägede kontsentratsioon päris kõrgeks ja ummikud peaks olema suured nii taanduvate kui täienduseks toodavate üksuste vastassuunaliste liikumiste tõttu (rääkimata varustamisest). vene pool pommitas vaid kahte rindelõiku terve päev ja mujale oli kaudtuld hõredalt ning siingi vist S-300 Kupianskit pommitati. Ukraina aga eile veel valusamalt vastu andis (vähemalt vene blogijate ridade vahelt nii kumab…) ja töödeldi nii Svatovet, Kreminnat ja Starobelski linna (olla ka HIMARS-id oma osa andnud). Hetkel tundub, et vaatamata vene üksuste rohkusele kipub siin kaitse kokku varisema.

Siversk: lahingud põhjapoolsema Bilohorivka pärast jätkusid aga rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küla vist pommitati terve päev. Vene pool väidab, et vallutas Spirne küla, aga tundub, et see siiski hallis alas on.

Bahmut: vene pool jätkas ponnistusi Soledari linnas ja linnast ida pool ja peale kaotuste kasvu rohkem muutusi pole. Soledari linn samuti terve päev vene kaudtuletöötluse käes. Rünnakud Bahmuti peale otse on läinud pisut lojumaks ja muutusi rindejoones ei tuvastanud. Kadunud on ka vene poole kiitlemised, et ollakse linnas sees. Opytne peale ning Andriivka ja Kurdjumivka juures eile vene pool edeneda ei suutnud. Arvan, et Ukraina pool siin päris tublisti neid kaudtulega töötleb. Lisaks kurdab vene pool, et siia olla juurde toodud Ukraina üksusi. Isegi pisut loodan, et vene üksused veel nii kalli hinnaga mõne kilomeetri seal edenevad ning head „sihtmärgi ala” laiendavad.

Donetsk: mingi tegevus Opytne-Vodiane-Pervomaiske-Nevelske suunal käis. Tundub, et siingi rindejoones muutusi pole ning enamus kaotusi põhjustab kaudtuli. Pervomaiske küla vähemalt idapoolne osa on täiesti maatasa purustatud ja ometigi Ukraina kaitse peab vastu. Hetkel siin veel lund pole ja ilma kõvakatteta teed päris halvas seisukorras. Mujal tundub, et vaid loid torkimine. Kaudtuld jagus mõlemapoolselt, vene ikka kogu rindejoont pommitas ja seda terve päev. Ukraina lisaks Donetski töötlemisele sai pihta naftabaasile Šahtarski linnas (u 60 km rindejoonest). Kuna Ukraina kaudtuli, aga ka tankitõrjerelvade kasutamine oli varasemalt täpne ja julge, siis ikka paljudes kohtades jalaväega edeneda proovitakse. Isegi mööda teid. Eks tankid ja soomukid ole rohkem „loetud” kui jalavägi…

***

Lõunarinne: vene pool jätkuvalt hädas Ukraina täpse kaudtulega logistikaahela töötlemisel ja nagu suurem üksus leitakse, nii sinnagi löök tuleb. Juba proovib vene pool parandada lõunapoolsemaid teid läbilaskvuse suurendamiseks aga Melitopolist tuleb ikka läbi sõita. Lisaks on tarvis neidki teid julgestada, sest partisanid armu ei anna. „Tublid” potjomkini küla ehitajad need meite idanaabrid. Ehitasid puruks pommitatud Mariupoli teatri ümber kõrge tara, et hoonet näha poleks…

Herson: Kinpurni poolsaarel ikka „vaikus”. Kaudtuleduell sarnane eelmistele päevadele.

Kasvanud on vene poole kurtmine, et raadiojaamu ei jagu. Olla hulgaliselt asenduseks ostetud odavaid hiina tsiviilraadiojaamasid, mis pole krüptitud sidega ning koht hõlpsalt tuvastatav. Kurdavad, et päris kiirelt Ukraina selle side tuvastab ning sinna kaudtulelöögi annab. Lisaks on neil teada kogu saadetava teksti sisu. vene blogijad vaid konstateerivad muret ja saavad aru, et siin teemal muutusi ei tule, sesst igatsugu uute sõjaväesideks vajalike seadmete tootmiseks ei ole osi saada…

vene sotsiaalmeedias lõi laineid hukkunud lähedaste külastamine ning neile a´la kommikott ja soe tekk kompensatsiooniks toodi. Kära läks nii suureks, et postitus kustutati ,aga eks see juba oma elu elab. Palkade maksmist pole seni käima saadud ja osad mobbitud pole juba alates oktoobrist raha saanud.

Kasvab nii rindelt kui veel venemaal ja valgevenes olevate mobbitute deserteerimiste arv. Minnakse nii üksi kui üksuse kaupa. Tõusutrendis on nii enesetappude kui relvadega omavaheliste konfliktide lahendamine.

vene pool hädas Hiinaga, kes ei lase enam vene laevu oma sadamatesse, sest rahvusvahelised kindlustajad ei anna enam vene laevadele kindlustuskaitset, nimetades venemaad sõjapiirkonnaks. Väidetavalt see aga Indiat ega Türgit ei sega. Jätan Türgi teema kommenteerimata, sest see tavaline…

2023. aastal kavatseb kreml tõsta sisejulgeolekuasutuste rahastamist 1,5 korda, tagamaks režiimi „stabiilsust” ning hoidmaks ära proteste mobilisatsiooni ja elatustaseme languse vastu. Kokku eraldab kreml julgeolekujõududele 4,2 triljonit rubla ning 2024. aastal plaanib kulutusi suurendada 4,3 triljonini. Arvestades sõjaväe, politsei ja teiste õiguskaitseorganite sõjalist eelarvet, kulub 2023. aasta eelarvesse 8,8 triljonit rubla ehk iga kolmas kulurubla. 2024. aastal on see 9,3 triljonit rubla ja 2025. aastal 8,9 triljonit rubla.

rosstati andmetel oli septembris venemaa ettevõtete tasakaalustatud majandustulemus miinus 728,4 miljardit rubla. Kahjumlike ettevõtete kahjum ületas kasumlike ettevõtete kasumit. Lisaks on kasvanud pankrotti minevate ettevõtete arv 2,4 korda.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised