Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Ukraina kaitseministeerium

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 18. november 2022:

raketi ja droonirünnakud Ukraina suuremate linnade pihta jätkusid, aga väiksemas mahus, idarindel paaris kohas vene pool pisut edenes ja Krimmi suund on tiheda Ukraina kaudtule all…

vene väed korraldasid 17. novembril järjekordse raketirünnakute laine üle Ukraina. 5 drooni ja 25 tiibrakettide rünnakut tsiviilinfrastruktuuri objektidele Dnipropetrovskis, Odesas, Harkivis, Zaporižžjas, Kiievi oblastis, Dnipropetrovskis ja Mykolaivis. Alla lasti enne sihtmärgini jõudmist neli tiibraketti, viis drooni Shahed-136 ja kaks juhitavat raketti Kh-59. Hakatud on ründama gaasiga seotuid ettevõtteid. Alla lastavate rakettide protsent langes arvatavasti seetõttu, et osa linnasid oli rindejoone läheduses ja seal nii head õhukaitset veel pole. Piiriäärsed Ukraina külad väljaspool Harkivi oblastit jäeti eile rahule.

Harkivi põhjasuund: piiriäärsete Ukraina külade pommitamine jätkus (u 5 küla sai pihta), aga millegi pärast töödeldi päevas mitu korda belgorod-Harkiv maantee äärset piirkonda päeva jooksul. Hetkel veel siit suuremat vene rünnakut ei oota. Vähemalt pole infot suurema löögirusika koondumisest. vene pool väidab, et Ukraina üle vene piiri mõned lasud tegi.

Kupiansk-Kreminna: Ukraina pool pisut kidakeelne oma info jagamisega on, selle eest vene pool seda ohtralt teeb ja kiitleb, et igal pool on palju Ukraina rünnakuid kaotustega tagasi löödud. Kõlakad aga mobbitute ja teiste vene soldatite kirjadest ja kõnedest omastele maalivad siiski teise pildi. Hetkel tundub, et nn aktiivne väiksemate üksustega torkimine Ukraina poolt jätkub ning kaudtulega edukalt vene väeüksusi hõrendadakse. vene pool ise tegi vähemalt kaks rünnakut (Makiivka poole ja Kreminnast läänes), aga muutusi see rindejoones ei toonud. Tundub, et Ukraina väiksemad üksused neil metsaaladel suht vabalt toimetavad, sestap mitmes kohas paistab, et vene pool pigem üritab possasid hoida maanteedel ja asulates. Kuna vene üksused järjest koonduvad kindlatesse lõikudesse, siis järjest kasvab võimalus, et kuskil nende lõikude vahel võib avaneda võimalus järgmiseks Ukraina suuremaks pealetungiks. Ukraina jätkas nii Svatove lähistel vene eesmiste possade kui Kreminna-Rubizne ümbruses vene vägede paiknemis- ja logistikakeskuste pommitamist.

Siversk: lahingud mõlema Bilohorivka küla pärast jätkuvad ja põhjapoolsemas kestsid terve päeva. Lisaks üritas vene pool uuesti otse Lõssõtsanski suunalt Siverski peale. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Vene kaudtuld oli pisut tavapärasest vähem ja jagus ühtlaselt kogu rindejoonele. Ukraina on keskendunud Bilohorivka külasid ründavate vene üksuste harvendamisele. Jätkuvalt arvamusel, et siit käib suurem Kreminna-Rubizne ala kaudtuletöötlus. Pisut loodab, et siit võiks mingil hetkel Rubizne poole Ukraina suruma hakata…

Bahmut: Soledari linna pisu eile torgiti, kaudtuletöötlus jätkus, aga vene edenemist tuvastada ei suutnud. Bahmuti idaküljel rünnakud toimusid, aga rindejoones muutusi polnud. Hetkel tundub, et kasvatati survet kagu suunalt ning Ivanhradi kant vist enda kontrolli alla saadi (u 500m edenemist). Seni pole suutnud leida ühtki kinnitust, et vene üksused oleks Bahmuti linnas sees. Opytne küla Bahmutist lõunas juba mitmeid päevi nn vene rünnakuvaba, kõlakad käivad, et pisut olla Ukraina vastu torkinud. Bahmutist lõunas ikka lääne poole ja Majorskis edela poole vene üksused torkisid, aga rindejoones muutusi ei tuvastanud. vene kaudtuld jagus kõikjale, nii rünnakute toetuseks kui kogu rindejoone profülaktiliseks töötluseks. Ukraina on juba mitu päeva järjest töödelnud vastase kaitse sügavusse ja löögid ulatuvad Luganskini. Uus ports vange peaks ka varsti laekuma, sest u 600 neist saavad venemaal väljaõpet.

Donetsk: Avdiivka pärast käib enamus madinaid ja vene pool üritas nii kirdest kui edelast jätkata linnast möödumist, aga seni edutult. Opytne-Vodyane-Pervomaiske juures lahingud jätkusid. Ukraina on asunud kaudtulega töötlema Opytne ja Vodyane küla ning tundub, et nii edukalt, et edeneda eilegi seal vene pool ei suutnud. Nevelske küla (Pervomaiskest pisut lõuna pool põldude keskel ja u 50 majapidamisega) paistab et saigi suurema vene tähelepanu ning eile terve päev rünnakud jätkusid. Põllud veel soomukeid kannavaid ja neid seal ründamas paistis jaguvat. Külast idapoole jääv kõrgendik saadi kätte ja edeneti päeva peale kuni 1 km ja nüüd ollakse külast 500 m kaugusel. Mure on selles, et sellelt kõrgendikult on hästi nähtav Pervomaiske kaitsmiseks vajalik ida-läänesuunaline maantee ja nüüd on vene poolel võimalik sinna tihedamalt/täpsemalt tuld anda. Eks näis, mis siin edasi saab. Sealt veel pisut lõuna poole kasvatab vene pool survet Krasnohorivka linna (u 15 000 elanikku) poole ja mööda põlde ja maanteed suudeti eile rindejoont u 500 m lääne poole lükata. Tundub, et siia kanti peaks olema sellise edenemise järgi Donetski enda üksustele miskit lisaks antud. Küll sarnaselt Nevelski suunale püüab peatselt jõe ja paisjärvede vöönd vene rünnakud kinni. Eile jäeti rahule nii Marinka kui Novomikhailovka, seal piirduti vaid kautulega. Pavlivka küla ja selle ümbruses käib karm kaudtuleduell ja vene pool üritab Pavlikast Vuhledari poole edeneda aga hetkel tundub, et selles pommisajus neil peale suurte kaotuste jätkumise muid trendi muutusi tulemas veel pole. Vene pool kombib ka ümbruses võimalust rünnakuid käima saada, aga seni see õnnestunud pole. Ukraina kaudtuli keskendus Donetski ümbrusele ja sealt kaugemalegi idapoole.

***

Lõunarinne: kaudtuleduell ja vene poole üksuste tihe paiknemine ning ida-lääne-ida suunaline transport on tiheda Ukraina kaudtule all. Seal on kõhna teedevõrgustik ning arvan, et nii Hersoni kui Krimmi suund peaks hakkama pisut murelikuks muutuma tarnete vähenemise tõttu, sest seda paari suuremat maanteed ja Melitopoli linnast põhjapoolsema raudteede hargnemiseni on vaid üks idast tulev raudtee pikkusega u 80 km ja kaugus rindejoonest vaid u 30 km ehk siis jäädakse ka odavamate torude laskeulatusse.

Herson: vene pool tõstab kaudtulelöökide arvu üle Dnepri ja hetkel vaid jõe lähedus sihtmärgiks (va raketitabamused suurematele linnadele). Ukraina töötleb nii Nova Kakhovkat kui Krimmi poolsaareni välja. Hetkel vaid teadmine, et Krimmis asuva Dzankoi sõjaväelennuvälja juures jälle õhutõrje töötas ning olla Krimmi poolsaare kagunurgas üks droon alla lastud.

Loodan, et lisaks õhutõrje paremale staffile lähevad lääne abi nimekirja ka kuni 300 km kaugusele ulatuvad elukad, millega Ukraina saaks avaldada suuremat mõju vene vägede opereerimisvõimekusele, seda lihtsalt on kuratlikult vaja.

vene riigi eelarvet on seni päästunud suurenenud nafta ja gaasimüügitulud. Kes pisut suuremate numbrite vastu huvi tunnevad: nafta ja gaasi kaevandamise ja ekspordiga mitteseotud maksude laekumised kassasse langesid oktoobris aasta arvestuses 20 protsenti, selgub vene rahandusministeeriumi andmetest. Kuu ajaga koguti eelarvesse 1,118 triljonit rubla, mis oli halvim tulemus alates juulist. Kuu varem tõi sekundaarne majandus riigikassasse 1,445 triljonit rubla ja augustis 1,164 triljonit rubla.

Käibemaksu tulud vähenesid 8 protsendi võrra 730,5 miljardile rublale. Sellest summast 489 miljardit rubla tuli siseriiklikust käibemaksust ja 241,5 miljardit imporditud kaupade käibemaksust. Tulumaksu laekumine vähenes aastaga 26 protsenti 122,9 miljardi rublani. See süvenemine peaks jätkuma, ning oma mõju on nii sanktsioonidel kui vähenevas töötajaskonnas. Keskpanga andmetel langes venemaa SKP kolmandas kvartalis aasta võrdluses 4 protsenti ja neljandas kvartalis võib langus intensiivistuda 7,1 protsendini, mis on antirekord pärast pandeemiat.

Vaatamata probleemidele käibemaksu ja tulumaksuga lõpetas föderaaleelarve oktoobrikuu ülejäägiga. Olles kogunud makse 2,4 triljonit rubla, kulutas valitsus 2,327 triljonit rubla, mis jättis riigikassasse 73 miljardit „lisa” rubla. Kõikide kulude katteks suurendas kreml gazpromi maavarade kaevandamise maksu ja sai lisatasuna 1,248 triljonit rubla. Esimene osamakse laekus oktoobris ja maavarade kaevandamismaksu laekumine gaasi eest kasvas eelmise kuuga võrreldes 1100 protsenti. Ühe kuuga laekus eelarvesse gaasimakse rekordilised 452,9 miljardit rubla, mis on varem kogutud ligi aasta eest (2021. aastal 577,8 miljardit rubla, 2020. aastal 488,2 miljardit rubla). Nafta ja gaasi kogutulud peaaegu kahekordistusid – oktoobris 1,281 triljonit rubla võrreldes 688,2 miljardiga septembris.

Gaasirublade voog aga kuivab peagi: pärast tarnete katkestamist Euroopa riikidele langes gazpromi toodang oktoobris kolmandiku ja eksport mitte-SRÜ riikidesse kolm korda. Detsembris jõustub EL-i naftaembargo, mis võib jätta igapäevaselt venemaal müümata u 1,4 miljonit barrelit naftat. venemaa kulud aga kasvavad. Ainuüksi mobiliseerituid lähevad riigikassale maksma kuni 3 triljonit rubla, millele lisanduvad relvatööstusele suurenevad kulutused. vene rahandusministeerium arvestas 2023. aasta eelarvesse 3 triljoni rubla suuruse puudujäägi. Tegelikkuses võib „auk” ulatuda 4-4,5 triljonini. Sestap peaks vene pool järjest enam püksirihma pingutama. Kasvab kremli hala, et nende külmutatud valuutareservid võivad minna peatselt Ukrainale kahjutasude makseteks. EL menetleb hetkel otsust, et tunnistada venemaa terroriste toetavaks riigiks. Ungari aga tihendab suhteid Iraaniga. Maailm ongi kirju, aga Ukraina vaid sinikollane!

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised